Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
13. mai 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-11590
Tsiviilasi
AS EMT hagi Marina Varbla vastu 3985.64 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS EMT määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT hagi Marina Varbla vastu 3985.64 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on AS EMT ja Marina Varbla vahel 17.07.2002 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.
21.05.2007 toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja Raido Reinsalu kohtule edastatud faksis asja läbivaatamist ilma hageja esindaja juuresolekuta. Samal kohtuistungil soovis kostja riigi õigusabi. 21.05.2007 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ja määrus saadeti Eesti Advokatuurile. 05.06.2007 taotles hageja esindaja kohtult kompromissi kinnitamist, menetluse lõpetamist ja riigilõivu tagastamist, esitades poolte vahel 23.05.2007 sõlmitud kompromissi. Kostja esindaja palus kompromissi mitte kinnitada, kuna kompromiss on sõlmitud ajal, mil kostja ei olnud veel saanud õigusabi ja kompromiss ei vasta kostja huvidele. Kostja esindaja taotleb asjas aegumise kohaldamist. TSMS § 430 lg 3 alusel ei kuulu kompromiss kinnitamisele, kuna see on vastuolus heade kommetega. Antud juhul on kompromiss heade kommetega vastuolus, sest hageja, olles juriidiliste eriteadmistega isik, sõlmis kostjaga kompromissi, selgitamata talle, et hagi on aegunud. Kostja hooldab puudega, s.o epilepsia diagnoosiga last. Lisaks on kostjale määratud tugiisik. Kostja on sotsiaalabi saav isik ja lapse arvelt pole hagejal õiglane aegunud nõudes sellist kompromissi sõlmida. Kostja selgitas, et saab sotsiaalabi ja hooldab invaliidist last. Kostja on aru saanud, et talle määrati kohtu poolt esindaja ja kuna ta on rahvuselt venelane, ei saanud ta hästi aru. Kohtule 29.11.2007 esitatud tööturuameti tõendist nähtub, et kostja on töötu. Hageja esindaja jäi oma taotluse juurde kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss. Kompromisslepingu puhul on tegemist novatsioonilise õigussuhtega ja ei ole kohaldatavad hageja ja kostja vahel 17.02.2002 sõlmitud liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hageja leidis, et kostja väide, et kompromissleping on heade kommetega vastuolus, ei oma TsMS § 430 lg 2, 3 tähenduses antud asjas kaalu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja menetlusõigusi rikkunud ning hea usu põhimõtte vastaselt tegutsenud. Tartu Maakohus luges 15. veebruari 2008 määrusega AS EMT ja Marina Varbla vahel sõlmitud kompromissilepingu heade kommetega vastuolus olevaks, jättis kompromissi kinnitamata ning menetluse lõpetamata ning jätkas asja menetlust. Määruse kohaselt hageja eelmine esindaja Raido Reinsalu teatas kohtule faksi teel, et ei saa osaleda 21.05.2007 istungil. Hageja esindaja pakkus oma taotluses välja võimaluse lahendada TsMS § 414 lg 1 järgi asi sisuliselt ilma hageja kohalviibimiseta, pakkudes kostjale võimalust tasuda võlgnevus koos õigusabikuludega osade kaupa ühe aasta jooksul. Pärast istungit selgitas kohtuistungisekretär hageja esindajale R. Reinsalule telefoni teel, et kostjale on antud riigi õigusabi ja tuleb uus istung. Samal istungi toimumise päeval on kohtust väljastatud ka Advokatuurile taotlus määrata kostjale esindaja. TsMS § 200 lg 1 alusel on menetlusosalisel kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 206 lg 2 alusel võivad pooled menetluse lõpetada kompromissiga. Kohtumenetluse kestel sõlmitud kompromiss on üks menetluse lõpetamise alustest. Kohtumenetluses tuleb pooli võrdselt kohelda ja kohus on määranud kostjale kvalifitseeritud õigusabi. Asjaolu, kus hageja, saades teada, et kostjat esindab õigusteadmistega isik, pöördub läbi sotsiaalabi töötaja kostja poole ja saavutab nn kompromissi, ei vasta hea usu põhimõtetele. Seda on möönnud istungil ka hageja uus esindaja, leides, et hageja oleks käitunud pahauskselt, kui ta oleks 21.05.2007 olnud istungil ja oleks teadlik, et kostjale on määratud õigusabi. Kohus leidis, et kostja pole mõistnud kompromissi tähendust TSMS § 430 lg 1 ja 2 menetluse lõpetamise aspektist ja on arvanud, et tal on esindaja. Käitumine heas usus eeldab käitumist siiralt ja teo õigsuses veendunult ehk siis kooskõlas heade kommetega. Hageja varasem esindaja on teadlikult mõjutanud kostjat aegunud nõudes
kompromissi sõlmima, teades seejuures, et kostjale on määratud kvalifitseeritud õigusabi. Kostja on aru saanud, et tal on menetluses esindaja ja seetõttu kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine pole olnud tema huvides. Selline hageja varasema esindaja käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohtupraktika kohaselt on heade kommmete vastane tehing seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi pole võimalik täita.
AS EMT taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 15. veebruari 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi, mille tõttu on poolte vahel sõlmitud kompromiss jäetud TsMS § 430 lg 4 alusel kinnitamata. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei saa olla heade kommetega vastuolus, kuna eelnimetatud tingimusi ei esinenud. Samuti puudub tõendusmaterjal, et hageja oleks menetlusõigusi rikkunud ning seeläbi käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. TsÜS ei kehtesta võlausaldajale kohustust informeerida teist poolt aegumistähtaja lõppemise tagajärgedest. Vastupidi, aegumise kohaldamine eeldab poole enda vastavasisulist taotlust. Samas ei ole seaduse mõttega vastuolus aegunud võlasuhte uuendamine novatsiooni teel. Kostja otsus mitte kasutada professionaalset õigusabi ning hageja teadmine kohtu poolt tulevikus määratavast esindajast ei saa mõjutada tehingu kehtivust. Materiaalõiguslikult oli kostjal kokkuleppe tegemise ajal täielik teovõime. Sõltumata riigi õigusabi saamise soovist säilisid kostjal ka kõik TsMS-s sisalduvad menetlusosalise õigused ja kohustused (sh tsiviilkohtumenetlusteovõime).
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja on õigesti leidnud, et tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemisel ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Samas on määruskaebuse esitaja ekslikult leidnud, et nimetatud asjaolusid antud asjas ei esinenud ning seetõttu jättis maakohus kompromissi põhjendamatult kinnitamata ja menetluse lõpetamata.
Maakohus on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja ning kohtuistung lükati edasi, on hageja kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt, sõlmides kohtuväliselt läbi sotsiaalabi töötaja kostjaga kompromissi. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega. Nimetatud säte hõlmab ka olukorda, kus heade kommetega on vastuolus kompromissi sõlmimine ise. Kohus oli 21.05.2007 otsustanud anda kostjale riigi õigusabi ning seetõttu olid kostja menetluslikud õigused 23.05.2007 oluliselt piiratud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellises olukorras jäid kostjale menetluse lõpetamise tagajärjed ebaselgeks. Kui üks lepingupool kasutab tehingu sõlmimisel oma positsiooni ebaausalt ära, on see toimunud heade kommete vastaselt. Eksitav on hageja väide, et kostjale oli määratud eestkostja, kes andis nõusoleku kompromissi sõlmimiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks määratud eestkostja ning toimikulehtede 51-52 kohaselt ei ole kompromissi sõlmimise juures viibinud ka sotsiaalabi töötajat. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 433 lg 2 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.