Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest.

Menetluse käik maakohtus Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 5910,30 krooni ja viivise seisuga 31.10.2007.a. 1919,28 krooni ja alates 01.11.2007.a. viivise määraga 0,0082% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. Kostja 04.12.2008 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi istungi toimumise ajast ja kohast oli teadlik. Kostja mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11, mille kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 68 lg 5 kohaselt rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud LKS-i. LKS § 38 lg 1 kohaselt tekib kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati kindlustamata sõidukiga. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hõlmavad regressinõuded ka nõudeid, mis tekivad kannatanule liikluskahju hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustest. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivist. Menetluskulud TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastava taotluse esitas hageja 27.10.2008.a. Hageja menetluskulud on järgmised: hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni, AT-s avaldamise tasu 100 krooni ja õigusabikulud 2800 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude summas 2800 väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, seega ei ole ka ajakulult mahukas. Kohus peab mõistlikuks jätta osa õigusabikulu hageja enda kanda ja õigusabikulud summas 1500 krooni välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 1950 krooni. Lisaks esitas hageja kohtule taotluse kohtutäituri tasu summas 295 krooni tagastamiseks. Kuivõrd kohtutäituril õnnestus menetlusdokumentide kätte toimetamine kostjale, ei ole hagejal õigus nõuda kohtult nimetatud täituri tasu tagastamist.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.