lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-12184/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-12184/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik Kohtunik

14.01.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtuasja number Tsiviilasi

2-08-12184 AS Hhagi R M ja R M vastu 79826,74 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

79826,74 krooni

Menetlusosalised, esindajad nende andmed

Hageja AS H(XXX, XXX) esindaja Sirje Saan

Mai Grauberg

Kostjad: R M (XXX, XXX) ja R M (XXX, XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg, koht, istungil osalenud isikud

03.12.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja AS H esindaja Sirje Saan, R M

Resolutsioon Hagi rahuldada Välja mõista R M lt ja R M lt solidaarselt AS-i H kasuks 79826,74 krooni ja alates 03.04.08 põhivõlalt 79826,74 krooni viivist aastas 7 (seitse) % kuni põhivõla täiliku tasumiseni kuid R M lt kokku mitte rohkem kui 199572,37 krooni. Jätta AS H menetluskulud solidaarselt R M ja R M kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja R M sõlmisid 28.11.05 liisinglepingu , mille objektiks oli sõiduk Citroën Berlingo 1,4 eh.a. 2005 (edaspidi vara). Lepingust ja selle ületingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma tingimuste p 1.3 järgi hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi

vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lisaks pidi R M sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu sõiduki suhtes ja tingimuste p 6.7.3 järgi kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma R M , p 6.3.1. järgi pidi ta tagama objektile katkematu kindlustuskaitse ning tal on kohustus kindlustusmaksete tasumata jätmise korral hagejale hüvitada kindlustusest tulenevad kulud, kahjud. 28.11.06 sõlmisid hageja ja R M kindlustuskokkuleppe ja selle p 1.1.-1.3 järgi oli kindlustusandja Salva Kindlustuse AS ja võtjaks R M ja hageja soodustatud isik ning p. 2.2.6 järgi pidi R M tasuma kindlustusmakse osakmakse kindlustusleppes märgitud tähtjajaks hageja kontole. R M ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed: arved 8437815624 (sellest tasumata osa 3058,78 krooni, 8441621781, 844528866, 8449074987, 8466287171, 8466287184, 8466287197, 8466287207 summas 17120 krooni. Hageja saatis 02.05.07 R M le teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta 14 päeva jooksul tekkinud võlgnevust, tegi ettepaneku võtta hagejaga ühendust võimalike kokkupete saavutamiseks. R M nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, ühendust ei võtnud, mistõttu hageja ütles temaga lepingu üles ühepoolselt ennetähtaegselt üles tingimuste p 7.1.2 järgi, mis lubab lepingut ennetähtaegselt üles võlgnikupoolse 3 üksteisele järgneva osamakse või kahe viimase või ühe viimase osamakse tasumata jätmisel või siis kui neid on tasunud mittetäielikult. R M kohustus tingimuste p7.5 alusel vara tagastama hagejale, pärast mida realiseeris hageja lepingu objektiks olnud vara 68432,21 krooniga, mis ei katnud aga vara jääkmaksumust e. hageja poolt soetamiseks tehtud kulutusi ja kostja poolt selle hüvitamata osa, samuti muid kulusid. Hageja sai R M lt vara tagasi OÜ R abiga vastavalt ja mille eest tasus hageja OÜ-le R 7005,72 krooni. Hageja lepingust tulenevad nõuded on järgmised: - vara jääkmaksumus 124132,93 krooni (käibemaksuta) - debitoorne võlg 17120,30 krooni - hageja poolt sõiduki realiseerimisega seotud kulud 7005,72 krooni 148258,95-68432,21=79826,74 krooni Lepingu üldtingimuste p 3.7 järgi peab R hüvitama vara võõrandamisest tekkinud kahju, so vara võõrandamisest saadus summa ja vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe, samuti kulud, mis on seotud varavalduse taastamisega ja kui p7.4.1. järgi võõrandmisest saadu ei kata kostjale tasumisele kuuluvaid summasid, peab hüvitama puudujääva osa. R Märgi peab hüvitama 79826,74 krooni. 09.11.07 palus hageja R M nimetatud summa hagejale 14 päeva jooksul hüvitama, mida ei ole tehtud. Hageja sõlmis R M ga käenduslepingu R M kohustuste tagamiseks ja seda viimasega solidaarselt. 09.11.07 palus hageja R M võlg ära tasuda, mida ei ole ka R M teinud. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt seadusjärgse viivise põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tingimuste p 5.1. sätestatud ulatuses 7% aastas või VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja jätte menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub R M lt ja R M lt solidaarselt välja mõista 79826,74 krooni ja viivised ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Tõendid: leping , maksegraafik, üldtingimused, liisingulepingu kindlustuslepe, vara üleandmisvastuvõtu akt, teatis lepingu ülesütlemiseks, vara üleandmis-vastuvõtu akt koos hindamise aktiga, müügiakt, arved R M le, hageja konto väljavõtted, õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta, Saksa Auto AS arved tasumiseks sõiduki realiseerimise eest ja müügi ettevalmistamise eest, OÜ R arve vara tagastamise teenuse osutamise eest, käendusleping , teatis R M le

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostjate vastuväited R M tunnistas hagi selliselt, et on nõus tasuma põhinõudest 40000 krooni ja on nõus tasuma kohtukulud täies ulatuses, kui R M nõustub tasuma teise poole hageja nõudest (lk 89). R M ei ole hagile vastanud. Tõendid: kostjad tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 361 lg järgi on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingeseme kasutamise eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et kostja jäi hagejale liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumisega võlgu, on ta rikkunud nii liisinglepingust kui kindlustuskokkulepe lepingust tulenevaid maksete tasumise ja kindlustusmakse tasumise kohustust hageja ees, mis ei ole lubatud ja seega on hageja nõue märgitud liisingmaksete võla 20145,68 kr ja kindlustusmakse võla 2030 krooni tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 361 lg 1 ja 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 p 1 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestatud õiguskaitsevahendit, milleks on võlgnikupoolse lepingu rikkumise korral lepingu ülesütlemine. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. R. M ja R. M ei ole lepingust tulenevale kahju nõudele ja selle aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid esitanud, seega on need asjaolud omaksvõetud ja seega ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

1.hageja ja R M sõlmisid 28.11.05 liisinglepingu , mille objektiks oli sõiduk Citroën Berlingo 1,4 ehitusaasta 2005 (edaspidi vara),
2.lepingust ja selle ületingimuste p 1.3 tulenevalt kohustus R M tasuma vara eest lepingus sätestatud makseid, sh intressi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule,
3.R M jättis tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad arved 8437815624 (sellest tasumata osa 3058,78 krooni, 8441621781, 844528866, 8449074987, 8466287171, 8466287184, 8466287197, 8466287207 summas 17120 krooni.
4.hageja saatis 02.05.07 R M le teatise võimaliku lepingu ülesütlemise kohta ja andis ühtlasi tähtaja 14 päeva kohustuse täitmiseks, mida R M ei teinud nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, ühendust ei võtnud,
5.hageja ütles ülalmainitud kohustuse rikkumise tõttu lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles tingimuste p 7.1.2 järgi, kuna R M oli hageja ees võlgnevuses,
6.vara, mis tagastati hagejale OÜ R abil, müüdi 68432,21 krooniga ja see ei katnud vara jääkmaksumust,
7.vara jääkmaksumus oli 148258,95 krooni,
8.R l M l on tulenevalt üldtingimuste p 3.7 kohustus hüvitada vara võõrandamisest tekkinud kahju, so vara võõrandamisest saadud summa ja vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe, samuti kulud, mis on seotud varavalduse taastamisega ja kui p 7.4.1. järgi võõrandmaisest saadu ei kata kostjale tasumisele kuuluvaid summasid
9.vara võõrandamisest tekkinud kahju, st see osa, mis ei katnud müügist saadu eriti aga

jääkväärtuse osa, on 79826,74 krooni (jääkväärtus 148258,95- müügist saadu 68432,21=79826,74 krooni).

10.liisinglepingu p 5.1 tulenev viivis on 7% aastas. Seega on tõendatud vaidluses, et R M l oli eelmärgitud liisinglepingust tekkinud kohustus tasuda vara eest makseid vastavalt maksegraafikule, et ta jättis oma kohustused täitmata vastavalt otsuse ülalmärgitule, rikkudes seega lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu oli hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 4 aluse lepingu üles öelda ja kuna vara müügist saadu ei katnud hageja tehtud kulutusi vara soetamiseks ja seda eelkõige sellele läbi, et müügist saadu ei katnud jääkmaksumust, on hagejal tekkinud kahju 79826,74 krooni, mille hüvitamise kohustus tuleneb R M l vastavalt tingimuste p –dest 7,4,1 ja 3.7 ja mida saab hageja nõuda VÕS § 101 lg 1 p1 alusel ja VÕS § 367 lg 1, 4 alusel. Vaidluse puudumise tõttu nende asjaolude üle ei pea kohus märgitud hageja esitatud lepingu tingimustele, arvetele, pretensioonidele, vara müügiaktile, maksekorraldustele, konto väljavõtetele, kindlustuslepingutele, -kokkuleppele täiendavat hinnangut andma. Seda, et märgitud lepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustus oleks vaatamata hageja poolt 09.11.07 mõlemale kostjale saadetud kirja järgselt täidetud, ei ole kostjad tõstatanud ega ka tõendanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue R M vastu tõendatud ja põhjendatud ning temalt tuleb hageja kasuks märgitud 79826,74 krooni välja mõista. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 149 lg 2 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Vaidlus puudus selle üle, et hageja sõlmis R M ga käenduslepingu R M kohustuste tagamiseks ja seda viimasega solidaarselt. Esitatud käenduslepingu p 1 järgi on R M kui käendaja vastutuse piirmäär 199572,37 krooni, sj vastutab ta R M ga solidaarselt viimase kohustuste täitmise eest hageja ees ja seega ei ole õige R M vastuväide osas, millega ta nõustub tasuma võlast vaid 40000 krooni hagejale, sest R M vastutus on piiratud käenduslepingu järgi 199572,37 krooniga. Eeltoodu alusel tuleb R ja R M lt solidaarselt hagejale välja mõista hagetav 79826,74 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tingimuste p 5.1. sätestatud ulatuses viivise 7% aastas. VÕS § 113 lg 1 alusel ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib hageja nõuda R M lt võlalt lepingus kokkulepitud viivist. Hagi on kohtule esitatud
03.04.08.Viivise suuruse ja selle arvestuse aja osas ei esitanud kostjad vastuväiteid, seega on viivisenõue lepingu järgi 7% aastas põhivõlalt põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja mõista viivis 7% aastas 79826,74-lt kroonilt ja kuna R M vastutab R M ga viimase kohustuste täitmise eest solidaarselt, siis tulebki mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mõista viivis 7% aastas põhinõudelt 79826,74 krooni, kuid arvestades seda, et R M lt väljamõistetav võlg ja viivis kokku ei ületaks 199572,37 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 alusel siis, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnike suhtes, vastuavad nad solidaarselt ka

menetluskulude. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja