Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-63743
Tsiviilasi
S M hagi DBJ-C OÜ vastu palga ja hüvitiste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja DBJ-C OÜ (registrikood xxx, asukoht äriregistri järgi xxx) Kostja esindaja juhatuse liige B W (isikukood xxx)
Asja lahendamise viis
Kohtuistungit pidamata
toimetatud äriregistris märgitud aadressil 27.11.2008.a töötaja J M kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtu õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 06.08.2007.a. sõlmitud töölepingu nr 33 koondamisega lõpetamisest. Kostja ei täitnud oma kohustust korrektselt ning võlgneb hagejale 96 615 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist EV Töölepingu seaduse § 74 lg 2, § 86 p 3, § 87 lg 1 p 3, § 90 lg 1 ning võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 100, § 101, lg 1 ja § 108, lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludesse hulka kuulub riigilõiv summas 4000 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 4000 krooni.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.