2-07-40757
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Marika Leimann
Otsuse teatavaks tegemise
14.jaanuar 2009. a , Rakvere kohtumaja
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-40757
Tsiviilasi
OÜ Ropka Autopood hagi J M vastu 83 877.52 krooni tasumata maksete ja 3289.23 krooni kõrvalnõuete katteks nõudes
Menetlusosalised ja nende HAGEJA OÜ Ropka Autopood, reg.kood xxxx, asukoht Tartu, Ringtee 43, 50105, esindaja – vandeadvokaat Kaspar Lind- IMG esindajad Advokaadibüroo- Tallinn, Tartu mnt.2, 10145. KOSTJA J M , isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Monica Meristo- Rakvere Tallinna 21. Istung 14.01.2009
Rahuldada hagi osaliselt: välja mõista J M `ult OÜ Ropka Autopood kasuks 76 791.52 /seitsekümmend kuus tuhat seitsesada üheksakümmend üks 52/ krooni. Menetluskulude jaotus Kostja kannab hageja 92,58% menetluskuludest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendus
Poolte vahel sõlmiti 25.08.2006 järelmaksuleping nr. S-230, millega kostja sai enda valdusesse ja kasutusse sõiduauto JEEP GRAND CHEROKEE. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma makseid lepingu objektiks oleva vara eest. Kostja tasus sissemaksena 39 900 kroonui ning ülejäänud jäägi 96 000 krooni maksis kostja AS-st SAMPO Pank võetud krediidiga. Kostja poolt pangast võetud krediiti käendas hageja. 05.04.2007 sai hageja suulise teate kostja volitatud esindajalt, et sõiduk on varastatud ja sellega on tehtud avarii. 09.05.2007 sai hageja politseilt suusõnaliselt teada, et tegelikult vargust ega avariid ei toimunud. 23.05.2007 teatas ka AS If Kindlustus, et sõiduki avariieelne varastatuks kuulutamine on eksitav ning sõiduki kasutaja ei avalda tõeseid asjaolusid sündmuse kohta, mistõttu AS If Kindlustus otsustas tekkinud kahju mitte hüvitada. Kuna kostja ei tasunud pangalt võetud krediiti, esitas pank hageja kui käendaja vastu nõude 76 791.52 krooni osas, mille hageja Pangale 29.05.2007 ka ära tasus. Kostja võlgneb hageja poolt Pangale tasutud krediidi summale lisaks ka kindlustuse osamakseid summas 7086 krooni, mida kostja oli kohustatud hagejale maksma järelmaksulepingu S-230 p.5.4 alusel. 04.06.2007 saatis hageja kostjale lepingu lõpetamise teatise, kus lõpetas ühepoolselt lepingu p.14.1.7 alusel ( kui vara on täielikult või osaliselt hävinud või kaotsi läinud) ning andis kostjale teada võlgnevusest. Nimetatud kirjale kostja hagi esitamise ajaks vastanud ei olnud. Hageja nõue koosneb tasumata maksetest, mida kostja oli kohustatud hagejale tasuma lepingu p. 5.4 kohaselt nimetatud summale lisandub kas tasumata kindlustusmakset ́a 3543 krooni. Kostja tasus hagejale auto eest 135 900 krooni ( 39 900 + 96 000), lepingujärgselt pidi kostja tasuma 142 986 krooni. Kostja võlg tasumata maksete osas on 7086 krooni. Hageja ei olnud kuni hagi esitamiseni esitanud viivisenõuet, kuna aga kostja ei täitnud oma kohustusi, siis esitas hageja hagis ka viivisenõude. Hageja möönab, et lepingus kokkulepitud viivis ei ole mõistlik ( lepingu p.16.1 kohaslt 1% päevas) ja hageja vähendab seega viivisenõuet 0,06 % päevas.Viiviste summa seisuga 14.09.2007 on 686.63 krooni. Hageja on käendanud kostja krediiti summas 96 000 krooni. Kuna kostja ei tasunud pangale saadud krediidisummat 76 791.52 krooni, oli hageja kui käendaja kohustatud VÕS § 145 alusel nimetatud summale pangale tagasi maksma. VÕS § 152 lg.1 kohaselt läheb hagejale võlausaldja nõude rahuldatud osas põhivõlgniku vastu. Kuna hageja on täitnud käendatud kohustuse, omab hageja regressinõuet kostja vastu summas 76 791.52 krooni. Ka käendatud kohustuse osas ei ole hageja kuni hagi esitamiseni viivise nõuet esitanud, kuid teeb seda hagis: seisuga 19.09.2007 on viivis 2603.23 krooni. Kuna kostja ei ole hagi esitamiseni oma kohustusi täitnud, siis on tõenäosus, et ta ei pruugi seda vabatahtlikult ka peale hagi võimalikku rahuldamist teha. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohaldada TsMS § 367 ja välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 76, 208, 152, TsMS § 367 alusel esitatud hagis soovib hageja välja mõista kostjalt 83 877.52 krooni põhivõla katteks, 3289.23 krooni viiviste katteks, viivised tasumata maksete osas alates 20.09.2007 kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0, 06% päevas ning regressnõude osas alates 20.09.2008 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,03 % päevas ning määrata menetluskulude jaotus. Hageja 15.01.2008 vastuse kohaselt on hageja kontakteerunud M E , kelle sõnul auto asub parksa, selle esiosa on avariiline, uurimise lõppemise järel mais 2007 palus M E sõiduki parklast ära viia ja andis selle kohta info J M . Hageja on kompromissi osas nõus sellega, et kostja tasub hagejale võla ning saab auto (mis oli ka algse lepinngu eesmärgiks), mille ta saab remontida.
Hageja nõue tuleneb käendusest ning seetõttu ei sõltu kohustus auto seisukorrast. Kuna kostja ei ole pangale laenu tagastanud, siis oli seda kohustatud tegema hageja. Hageja on auto ostjaid käendanud ja neid omakorda kohustanud kindlustuslepingut sõlmima ja selle eest tasusa. Kuna käesolveas asjas on kindlustusandja kindlustushüvise väljamaksmisest keeldunud, siis ei jää hagejal muud üle kui nõuda käenduesst tuleneva kohustuse täitmist. Seoses kindlustuslepinguga loobub hageja osaliselt oma nõudest kuna seoses avariiga lõpteati kindlustusleping ning hageja on tasunud ainult ühe hagis viidatud kindlustuse arvetest. Seega väheneb hageja nõue põhivõlgnevuse osas 3543 krooni ning kogu nõue on 80 334.52 krooni (3543 +76 791.52 krooni). Kõrvalnõuete osas hageja loobub kindlustusmaksete viiviste nõudest ning jääb viivistenõude juudre seoses regressinõudega: 2603.23 krooni ja alates 20.09.2007 kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0, 03% päevas. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks auto varguse kohta esitanud valeandmeid. Pole ühtegi politseidokumenti, et menetlust poleks varguse osas alustatud. Kostja pöördus isiklikult pärast vargust politseitöötaja M E poole ja kirjutas kirjaliku avalduse. Politseitöötaja käest sai ta teada, et sõiduauto on parklas Nortsu teel ja autot ülevaadates oli näha, et ta ei olnud hävinud. Autovargusest ja avariist teavitas kostja koheselt ka kindlustut. Kostjal polnud mingit põhjust arvata, et auto on varastatud, kuna see oleks suurendanud kostja omavastutust. Asjaolu, et auto on hävinud, pole kostja ka kunagi öelnud. Kostja on omalt poolt teinud kõik õigeaegselt ja ei näe oma süüd, et auto varastati ja sellega avarii tehti. Samas on arusaamatu, miks auto on siiani parklas, kui hagejal oleks see olnud võimalik realiseerida või enda juurde hoiule panna. Kindlustus on põhjendamatult jätnud hagejale kahju hüvitamata ja antud asja käsitlemine on olnud pealiskaudne. Kostja on nõus pidama hagejaga läbirääkimisi, kuid leiab, et hagi tõendavad dokumendid on puudulikud. Kostja ei saa aru, miks kindlustus kahju ei hüvitanud, kuna on tuvastatud, et tegemist oli vargusega. Suuliselt istungil kostja tunnistab, et summa 76 791.52 krooni on tal tasumata. Tekkis segane olukord seoses auto vargusega. Kostja leiab suuliselt istungil seletust andes, et auto ei ole parklas seisnud tema süül. Auto ei ole hävinenud, kuid kostja ei ole saanud seda autot kasutada, kuna auto on hageja oma. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused. Seadused VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg.1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolud Kohus leiab, et kostja poolt on omaks võetud asjaolu, et auto ostmiseks pangalt saadud ja hageja poolt käendajana pangale tasutud laenumakseid summas 76 791.52 krooni ei ole ta tasunud ei pangale ega ka hagejale. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja kauba ostjana ei ole tasunud müüjale asja ostuhinda. Menetluse käigus on hageja esialgset nõuet vähendanud ning lõplikuks nõudeks on esitatud eelnimetatud hageja poolt pangale käendajana võlgniku eest äramakstud summa ning selle
pealt arvestatud viivis, kindlustusmaksete viiviste osas jääb nõudeks 2603.23 krooni ja lisanduv viivis. Hageja on nõus nimetaud viiviste nõudest loobuma ja on ka suuliselt varem tunnistanud, et on nõus kui kostja tasub haginõude katteks 76 791.52 krooni. Järeldus Kohus leiab, et hagi tunnistamisega
kuulub rahuldamisele summas 76 791.52 kostja poolt sisulise hagi
Tõendid Kuivõrd kosja on hagi 92,5 % ulatuses tunnistanud, ei pea kohus ökonoomseks siinkohal hagile lisatud kirjalikke tõendeid eraldi analüüsida ja hinnata. Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldati 92,58% ulatuses, seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud sama suures ulatuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 19. veebruaril 2009.a Nooremreferent
/allkiri/
M.Leimann I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.