Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte

rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 140 930.00 krooni. Kohtukulud summas 12 470.00 krooni palub hageja panna kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohtu määratud istungile kostja ilmunud ei ole, mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud ei ole. Kohtukutse on kostjale TsMS § 327 sätestatud viisil hoiustamisega kätte toimetatud. Kohus leiab, et kostjale menetlusdokumenti kättetoimetamine sellisel viisil on lubatud. Kostja 10.11.2008 vastuse (tlk 36-37) kohaselt elab M H aadressil xxx. Menetlusdokumenti on püütud nimetatud aadressile korduvalt edastada, kuid see on tagastatud kohtule hoiutähtaja möödumisel. Alates 23.12.2008 hoiustati menetlusdokument Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Hoiustamise kohta saadeti kostjale 23.12.2008 kirjalik teade vastavalt TsMS § 327 lg-le 2. Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest on kostjat hoiatatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Hageja esindaja toetas kohtuistungil nõuet ning palus teha asjas tagaseljaotsuse. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista 140 930.00 krooni, kohtukulud summas 12 470.00 krooni panna kostja kanda. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuivõrd kostja kohtu määratud istungile ilmunud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on

kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 12 470.00 krooni järgmiselt: 7 750.00 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 4 720.00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 4 720.00 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 140 930.00 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 4 720.00 krooni vajalik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 750.00 krooni ning õigusabikulud summas 4 720.00 krooni, kokku 12 470.00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.