Kohtuasja number
2-08-8108
Otsuse kuupäev
12.jaanuar 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
I R (isikukood xxx, xxx) hagi I G (isikukood xxx, xxx) ja J R (isikukood xxx, xxx) vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes 09.detsember 2008
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Hageja I R, hageja esindaja M Aunver, kostja ja kaaskostja esindaja IG ning kostja esindaja adv R Ainla
Resolutsioon Jätta I R hagi I G ja J R vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks rahuldamata seoses hagi aegumisega. Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. 19.novembril 1980 pärandas AK testamendiga kogu oma vara, mis talle kuulub tema surma päeval, ükskõik kus see asub või millest koosneb, oma tütrepojale I A (pärast abiellumist perekonnanimi R). Pärandi vastuvõtt toimus I R ja J R poolt. 13.05.1996 sõlmiti kinkeleping J R ja IG vahel, millega J R kinkis pärandina saadud sundosa 2/3 mõttelisest osast ehitisest, mis paiknes 2192 m2 suurusel õiguslikul alusel kastaval maal oma pojale IG. J R õigus maale, õigus maad erastada/tagastada, jäi temale endale. Käesolevaks ajaks on J R taotlenud maa osas kompensatsiooni Tallinna Linnavalitsuselt ning 03.10.2007 korraldusega nr 1698-k määrati J R kompensatsioon 100 123 krooni ulatuses.
04.05.2007 Harju Maakohtu otsusega tunnustati J õiguste puudumist saada pärandist sundosa. Sama otsusega tunnistati tühiseks 21.12.1995 notar I Kütt poolt J R väljastatud seadusjärgse pärimise tunnistus. Kohtuotsus jõustus 05.06.2007. Tulenevalt asjaolust, et J R ei omanud õigust saada sundosa ning tühise tehingu alusel saadu tulemusena sai sundosa omanikuks läbi kinkelepingu I G, taotleb hageja tunnistada 13.05.1996 sõlmitud kinkelepingu tühisust. Kostjate arvamus. Kostjad hagi ei tunnista, leiavad, et hageja poolt tehingu väidetava tühisuse alusel esitatud nõue on aegunud (aegus 13.05.2006), sest kinkeleping sõlmiti 13.05.1996, so rohkem kui 10 aastat tagasi. Kohtu järeldused. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et kostja vastuväited hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja I G esitas 10.11.2008 kohtule vaheotsuse tegemise taotluse, milles palus kohaldada hagi nõudes aegumist. I G taotlust toetab ka kaaskostja J R. Hageja on esitanud hagi 04.märtsil 2008 I G ja J R vastu 13.mai 1996 kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõvaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi 2. kõike järgi muutub nõue sissenõvaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagiavalduses märgitu kohaselt on J R ja I G vahel sõlmitud kinkeleping tühine, sest I G sai xxx asuva 2/3 mõttelise osa ehitise omanikuks tühise tehingu alusel saadu tulemusena. Kuna väidetaval tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis tekkis hagejal kinkelepingu tühisuse tuvastamise ning omandiõiguse tunnistamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest suunatud nõudeõigus kinkelepingu sõlmimisest, so alates 13.05.1996. Hagi on aga esitatud rohkem kui 11 aasta möödudes tehingu tegemisest. Hageja ei ole kostja poolt esitatud aegumise vastuväitele ega taotlusele vaheotsuse tegemiseks esitanud ühtegi sisulist vastuväidet. Ekslik on hageja arvamus, et aegumise kulgemine algas Harju Maakohtu 04.05.2007 kohtuotsuse jõustumisega. Nimetatud kohtuotsus ei muutnud kostjate vahel sõlmitud kinkelepingut. Juhul kui kinkeleping oli sõlmitud ilma seadusliku aluseta, siis oli ta tühine algusest peale. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ainuüksi tehingu tühisuse nõude esitamisega ei ole hagejal võimalik saavutada seatud eesmärki: surnud AK kogu pärandvara omandamist.
Kuna hageja ei ole kinkelepingu alusel võõrandatud vara omandiõiguse tunnistamisele ja vara väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse suunatud nõuet esitanud on selgusetu kuidas kostjate vahel sõlmitud võlaõiguslik kinkeleping hageja õigusi üldse rikub. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et I R hagis I G ja J R vastu tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist ning antud kohtuotsust tuleb käsitleda lõppotsusena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.