Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 31. oktoobril 2008. a. 20. novembri 2008. a määrusega algatas kohus pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (lk 16).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku tegevuse lühiülevaade Võlgnik on kantud äriregistrisse esmakordselt 23.11.2004. Asutamisest alates on olnud osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mis tasuti rahas. 04.02.2005 ostis osaühingu osa M.M., kes valis osaühingu juhatuse liikmeteks iseenda ning Ü.A. . 26.05.2005 ostis osaühingu osa Ü.A. , kes kohe kutsus juhatusest tagasi M.M.. Võlgnik teostas peamiselt sanitaartehnilisi

töid, kuid tegeles ka ehitus- ja remonditööga. Ajavahemikus veebruar – juuni 2005 oli võlgnikul 4 töötajat, s.h. juhatuse liige Ü.A. . Võlgniku majandustegevus kestis umbes neli kuud. Esimese müügiarve väljastas võlgnik 14.02.2005 ja viimase müügiarve teenuse eest 18.06.2005. Pärast 18.06.2005 tegeles võlgnik vaid oma vara müügiga. Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt oli võlgniku müügitulu kokku 118 457 krooni. Äriregistrile esitatud 2005. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku müügitulu 182 457 krooni. Haldurile esitatud müügiarvetest nähtuv müügitulu on 202 669,78 krooni. Haldur leiab, et müügiarved annavad võlgniku tegevuse mahust kõige tõesema pildi. Võlgniku tegevus oli ebaedukas. Võlgniku koostatud 2005. a kasumiaruande kohaselt oli tema kahjum 545 835 krooni. Kuigi selle numbri õigsuses on põhjust kahelda (sama aruanne kajastab 505 835 krooni suurust võlga, kuid on selgusetu, kelle ees nii suur kohustus võiks olla), ei hakanud haldur koostama võlgniku raamatupidamisarvestust ainult selleks, et saada teada kahjumi täpset numbrit. Kahjumit seletab võlgniku juhataja töötajate ebaaususega. Nimelt olevat põhjust kahtlustada seda, et võlgniku töötajad ostsid võlgniku nimel materjali ja tegelesid võlgniku kulul iseseisva majandustege-vusega. Haldur peab usutavaks seda, et võlgniku ostuarvetest nähtuvat materjali ei kasutatud võlgniku ettevõtluses - võlgniku tehtud kulutuste ja teenitud tulu vahel ei ole selget seost. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusest Võlgniku raamatupidamiseks saab pidada teatavat hulka algdokumente, mis on säilitatud kaustades valdavalt liikide kaupa (ostuarved, müügiarved, kassa väljamineku orderid, kassa sissetuleku orderid, käibedeklaratsioonid). Bilansis, kasumiaruandes ja võlanimekirjas märgitud andmete vahel omavaheline seos puudub ja võlgniku dokumentide kogumit ei saa pidada raamatupidamisarvestuseks. Kassa väljamineku orderitel on juhatuse liikme kui väljamaksja allkirjad, kuid ühelgi kassa väljamineku orderil ei ole raha väidetava saaja allkirja. Võlgniku vara AS-i Hansapank arvelduskontol on 79,79 krooni. Varem on võlgnikule kuulunud tööriistu ja kaks autot. Osa tööriistu tagastati müüjale, osa müüdi 2005. aastal. Võlgnikule kuulunud autod olid järgmised: 17.02.2005 ostis võlgnik kaubiku Toyota Hiace (1998) hinnaga 61 500 krooni. Selle auto müüs võlgnik 21.07.05 hinnaga 16 949 krooni. 09.03.05 ostis võlgnik sõiduauto Ford Probe (1993). Selle auto müüs võlgnik 02.05.2005 hinnaga 42 372,88 krooni. Võlgniku võlad Võlausaldaja nimi:

Aadress:

1 Võlad hankijatele

Võlasumma: Tekkimise aeg: 109 236,62 kr

1.1 O AS

X

51 157,80 kr

1.2 H OÜ

X

28 900,60 kr

1.3 EMT AS

X

18 032,82 kr

1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 1.10

X X X X X X X

4 460,40 kr 2 124,00 kr 1 416,00 kr 1 185,00 kr 780,00 kr 700,00 kr 480,00 kr

E OÜ K AS A OÜ N OÜ

FIE R

L OÜ M OÜ

18.03.0513.06.05 22.02.0531.05.05 31.05.0527.07.05 15.06.0510.03.06 18.04.05 03.05.05 20.05.05 10.05.05 30.07.05 17.03.05

X 2 Muud lühiajalised võlad

2.1 V.A.

2.2 Ü.A.

2.3 M.M.

78 421,60 kr

X X X

29 036,60 kr 30 310,00 kr 19 075,00 kr

VÕLAD KOKKU:

27.12.0504.01.06 19.05.05 19.12.05

187 658,22 kr

Enamiku teadaolevate kohustuste puhul saab võlgnik viidata nõude aegumisele. Võlausaldajate nõuetest on Tartu Maakohtu 18.04.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-34090 võlgnikult välja mõistetud EMT AS-i nõue summas 18 032,82 krooni. 2005. aastal esitas oma nõude sissenõudmiseks hagi ka AS F (Tallinna Linnakohtu tsiviilasi 2/220-27038/05). Selles asjas leppis võlgnik võlausaldajaga kokku, et kui ta tasub põhisumma ja riigilõivu (kokku 29 036,60 krooni), siis võlausaldaja viivist ei nõua. Võlgniku juhataja ema V.A. tasuski ajavahemikus 27.12.05 – 04.01.06 nõutud summa. Et V.A. ei olnud võlgniku võla tasumiseks õiguslikult kohustatud, võib ta VÕS § 1041 alusel nõuda selle summa tasumist võlgnikult. Ü.A. ja M.M. nõuded põhinevad võlgnikuga sõlmitud laenulepingul. 19.12.2005 M.M. saadud laenu kasutas võlgnik Maksu- ja Tolliameti ees olevate võlgade tasumiseks. Võlgniku tegevuse analüüs, hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku omakapital on negatiivne ning osanikul puudub nii võime kui soov teha nõutava omakapitali taastamiseks sissemakseid. Samuti võib võlgniku tegevuse põhjal kahelda võlgniku juhataja võimes ettevõtet juhtida. Võlgniku majandustegevus lõppes 2005. a suvel. Materjal ja Müügitulu töövahendi Kuu ettevõtlusest d veebruar 13735,6 182603,58 märts 19168 85567,54 aprill 64871,46 29397,59 mai

45199,08 juuni 27777 17051,81 juuli

-8738,6 august

1122,12 oktoober

-83693,3 Kokku: 127246,06 268509,82

Auto, varuosad

Kütus

Muud kulud

65385,59 60316,82 3128,13 5491,52

-16949 -42372,88

75500,18

5662,12 11189,49 8976,27 8270,42 3222,01 2718,03 306,62

40344,96

14321,14 -254236,83 6109,38 -144015,23 7912,29 15457,18 6148,87 -63415,89 2413,53 4589,65

22969,57

40944,14 -5508,5 89201,8 31396,71 -288505,61

Tulem

Esitatud andmetest nähtub, et võlgniku kulutuste mahu seos tema müügituluga on vähemalt ebaselge. Märkimist väärib, et eelnev arvestus ei kajasta üldse tööjõukulusid. Kuigi veebruaris ja märtsis ostis võlgnik kaks autot ja tööriistu, on tema poolt soetatud materjali ja tööriistade kulu ikkagi liialt suur, võrreldes müügituluga. Haldur peab väga tõenäoliseks, et kogu ostetud materjali ei kasutatud nende tööde tegemiseks, mille eest võlgnik on müügiarved esitanud. Võlgnik võis müüa oma teenust omahinnast odavamalt. Võrreldes kütusekulu summat võlgniku müügituluga näib, et tegemist on kas erakordselt rumala töökorraldusega või sellega, et võlgniku kuluna näidatud kütust kasutati olulises osas võlgniku ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Kuriteo tunnustega tegu: juhul kui peab paika võlgniku juhatuse liikme väide, et võlgniku töötajad tõenäoliselt kasutasid võlgniku nimel ostetud materjali ja kütust isiklikes huvides, väljaspool võlgniku ettevõtlust, võib olla tegemist varguse või omastamisega, mida ühtlasi saab ka vähemalt osaliselt pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku juhataja ei ole seni

pöördunud politsei poole asjaolude selgitamiseks, mistõttu ei oleks õige siinkohal väita, et niisugused kuriteod on toime pandud. Muid kuritegude tunnustega tegusid, mis saaksid olla võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, ei ole. Võlgniku juhatajale saab ette heita pankrotiavalduse esitamisega viivitamist, mis on kriminaalkorras karistatav nii kuni 14.03.2007 kehtinud KarS § 380 kui ka alates 15.03.2007 kehtiva KarS § 3851 kohaselt. Neid rikkumisi aga ei saa käsitada võlgniku maksejõuetuse põhjusena. Võlgnikul normaalse raamatupidamisarvestuse puudumist saab käsitada ÄS § 183 (juhatuse kohustus korraldada raamatupidamist) sätestatud juhataja kohustuse rikkumisena vähemalt raske hooletuse tõttu, ehk raske juhtimisveana, kuid ei saa öelda, et need vead oleksid olnud maksejõuetuse põhjuseks. ÄS § 306 lg 2 kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on selle kohustuse sisu korduvalt täpsustanud, märkides, et muuhulgas peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning vältima põhjendamatu riski võtmist. Kui võlgniku juhatuse liige andis oma töötajatele katseajal laialdased volitused sõlmida võlgniku nimel varalisi tehinguid, ei kontrollinud jooksvalt töötajate tegevust, ei saanud jooksvalt aru, et tema kulud on märksa suuremad kui loodetavad tulud ning kasutas võimalike klientidega suhtlemiseks kõige ebaökonoomsemaid võimalusi, siis saab juhatajale ette heita ebapiisavat informeeritust ja hooletust. Võlgniku seletusest jääb mulje, nagu oleks võlgniku tegevust juhtinud ja korraldanud töötajad, mitte juhatuse liige. Tegelikult pidanuks mõistagi olema vastupidi. Sõltumata sellest, kes täpselt oli võlgnikule ebalojaalne ning omastas võlgniku vara, on võlgniku tegevuse väär korraldamine ja vara väär kasutamine etteheidetav eeskätt juhatuse liikmele. Juhatuse liikme poolt oma kohustuste mittetäitmine on vähemalt osaliselt ka võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku tegevuse ebaõnnestumist saab üsna suurel määral pidada turu ebapiisava tundmise ja mõistliku äriplaani puudumise tagajärjeks. Kuidagi teisiti on raske seletada seda, et kohe tegevuse algul soetas võlgnik kaks sõidukit ning hulga kalleid tööriistu ning kohe seejärel avastas, et tal ei ole sellele varale piisavalt rakendust ning ta ei suuda tehtud kulutusi oma tegevusega tagasi teenida. Õnneks taipas võlgniku juhataja oma eksimust suhteliselt kiiresti ja lõpetas võlgniku tegevuse juba mõnekuulise tegutsemise järel. Kokkuvõtteks peab haldur võlgniku maksejõuetuse põhjusteks peamiselt turu mittetundmist ning sellest tingitud tegevuse ebaõiget kavandamist, aga samuti juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohast täitmist vähemalt raske hooletuse tõttu. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta Võlgnikul puudub vara isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katmiseks. Haldurile ei ole teada niisuguseid varalisi nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotivara märkimisväärses ulatuses ja mõistliku aja jooksul suurendada. Enamik võlausaldajaid ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul näidanud üles aktiivsust oma nõuete sissenõudmisel ning täna saab nende nõudeid pidada aegunuks. On alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

III KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus. Ta saab aru, et on pankrotiavalduse esitamnisega hilinenud. Võlgniku esindaja avaldas, et ta on nõus tasuma menetluskulud ja on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara isegi ajutise menetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ja enamust võlausaldajate nõudeid võib pidada ka aegunuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ O. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks turu mittetundmist ning sellest tingitud tegevuse ebaõiget kavandamist, aga samuti juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohast täitmist vähemalt raske hooletuse tõttu. Juhatuse liikme tegevuse/tegevusetuse tulemusena sai võimalikuks olukord, et võlgnik soetas kohe tegevuse alguses vara, mis ei olnud võlgniku majandusliku olukorraga vastavuses, samuti puudus võlgnikul nõuetekohane raamatupidamine ja võlgniku töötajad said omastada võlgnikule kuuluvat vara. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5, § 183 ja § 187 lg 1 sätestatud kohustusi raskest hooletusest ja seega saab juhatuse tegevusetust raamatupidamise korraldamata jätmisel, töötajate mitteohjamisel ja pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ O. dokumendid anda hoiule Ü.A. ́le. Menetluskulude küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.