2-08-74829/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku juriidiline seisund Äriühingu asutas 09.09.1999 OÜ D. Äriühingu algne ärinimi oli OÜ X , osakapitali suurus 40 000 krooni ja juhatuse liige Andres Talvik. Äriühing kanti äriregistrisse 23.09.1999. 25.10.1999 võõrandas OÜ D. endale kuuluva OÜ M osa füüsilisele isikule M.K. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on äriühingu nimi OÜ M.. Osakapitali nimiväärtus on 190 000 krooni. Äriühingu ainuosanik ja ainuke juhatuse liige (alates 25.10.1999) on M.K., nõukogu ei ole moodustatud. Äriühingu registreeritud tegevusalad on järgmised: a) raamatupidamisteenuste osutamine; b) tehingud kinnis- ja vallasvaraga; c) investeerimine omavahendite arvelt; d) meelelahutuslike ja kultuuriürituste korraldamine; e) majandusalased konsultatsioonid; f) toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus. Võlgniku raamatupidamise üldiseloomustus Majandusaastate raamatupidamise aruandeid ei ole auditeeritud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud mingeid olulisi vigu OÜ M. raamatupidamisarvestuses. Juhatuse seletus äriühingu majandustegevuse kohta OÜ M. alustas oma tegevust 1999 lõpus. 1999-2000 oli põhitegevuseks majandusalaste konsultatsioonide (äriühingute asutamine jne.) andmine. 2001. majandusaastal laiendati majandustegevust ning täiendavalt hakati osutama raamatupidamisteenuseid. 2005. majandusaastast tekkis viivitus klientidelt raha laekumisega ning mitmed nõuded tuli hinnata võlgnike pankrotistumise tõttu lootusetuks. 2007 hakkas kõik minema „allamäge”. Eraeluliste probleemide tõttu viibis juhatuse liige mitu kuud Eestist väljas. Samal ajal moodustasid osad osaühingus töötanud raamatupidajad oma firma ning lahkusid osaühingust koos olulise osa kliendibaasiga. See halvas oluliselt äriühingu töö. 16.02.2007 sõlmis äriühing AS-iga Hansa Liising Eesti liisingulepingu, millega võttis juhatuse liikme perekonnatuttava A.V. palvel liisingusse sõiduauto Mercedes-Benz S350 maksumusega 762 711.86 krooni. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas täiendavalt käendusega U.K. Vastavalt suulisele kokkuleppele esitas OÜ M. arved sõiduki liisimisega seotud kulutuste hüvitamiseks OÜ-le C . 2007 teisel poole tekkis viivitus raha laekumisel. 2008 septembris teatas A.V., et sõiduk on varastatud. AS Hansa Liising Eesti lõpetas liisingulepingu 09.12.2008 ja nõudis OÜ-lt M. 664 944.88 krooni tasumist. Kõik

eelkirjeldatu tekitas tõsiseid häireid äriühingu tegevuses ning pärast sõiduki vargust ei näe juhatuse liige enam mingeid võimalusi äriühingu tegevuse käivitamiseks ja maksevõime taastamiseks. Töötajatega on töölepingud tööandja algatusel lõpetatud. Rendileandja, kelle ruume majandustegevuseks kasutati, on seoses rendivõlaga vahetanud ruumidesse sissepääsu võimaldavad lukud ning kohaldanud ruumides asuva vara suhtes kinnipidamisõigust. Võlgniku finantsnäitajad Äriühing alustas majandustegevust 1999 lõpust. 1999 ja 2000 lõpetas äriühing kahjumiga. Kuigi 2001 ja 2002 jäi tegevusmaht enam-vähem samale tasemele, teeniti vähest kasumit. Tegevusmahud hakkasid kiirelt kasvama alates 2003. majandusaastast ja saavutasid tipptaseme 2006. majandusaastaks. Sel perioodil teeniti kasumit kokku 327 981 krooni ja äriühingu finantsseisundit võib hinnata heaks. Järsk pööre toimub 2007. majandusaastal, kui tegevusega seotud kulud ületasid tulu ca 1,38 korda (tulu 1 319 051 krooni, kulu 1 815 430 krooni). Eelkõige kasvasid kulud seoses sõidukite kasutusrendiga, sõidukite remondiga, raamatupidajate palgaga ning sisseostetud raamatupidamisteenusega. Äriühing teenis 2007. majandusaastal kahjumit kokku 496 379 krooni ning omakapital langes alla seaduses sätestatud piiri, moodustades -164 856 krooni. Äriühing oli sisuliselt pankrotiseisus 2007. majandusaasta lõpuks. 2008. majandusaastal vähenesid tulud ca 1,4 korda, tegevusega seotud kulud vaid 1,3 korda (tulud 961 918 krooni, kulud 1 378 260 krooni). Seega ei olnud äriühingu tulu 2008. majandusaastal ligilähedanegi tema tegevusega seotud kuludele ja äriühing tegutses peaaegu terve aasta järjest süveneva kahjumiga. Püsivateks suurusteks on jäänud töötajatega seotud palgakulud ja sõidukite rendikulud. Võlgniku vara OÜ-l M. oli seisuga 20.11.2008 teadaolevalt järgmine vara: - raha kassas 15 308.60 krooni; - nõuded ostjate vastu 172 126.56 krooni (reaalne väärtus mitte enam kui ca 15 000 krooni); - ettemaksed hankijatele 3640 krooni (rendilepingu sõlmimisel AS-ile A. tasutud tagatis; rendivõla tõttu on A. AS-il õigus taotleda vastastikuste nõuete tasaarvestust); - põhivara raamatupidamisarvestuslikus jääkmaksumuses 439.61 krooni, orienteeruv müügiväärtus mitte enam kui 4600 krooni. Vara (v.a arvutid) müügiväärtusega ca 1600 krooni asub renditud ruumides, seoses rendivõlaga kohaldas A. AS vara suhtes kinnipidamisõigust. Vara väärtus on ca 33 000 krooni (pigem võib osutuda väiksemaks seoses nõuete sissenõudmise võimatuse ilmnemisega). Võlgniku võlad OÜ M. teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 1 589 053.95 krooni (ületab vara väärtuse ca 48 korda). Võlad kasvavad iga päevaga seoses viivitusintresside lisandumisega. Seisuga 20.11.2008 on äriühingu teadaolevad võlad järgmised: 1) ostjate ettemaksed vähemalt 140 krooni (A. OÜ-le); 2) võlad tarnijatele vähemalt 728 871.95 krooni (Hansa Liising Eesti AS-ile 664 944.88 krooni, A. AS-ile 6042.06 krooni, Zone Media OÜ-le 198 krooni, T. KV OÜ-le 11 604.81 krooni, C. OÜ-le 30 krooni, EMT AS-ile 1695.85 krooni, Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile 4460 krooni, BPT Varahaldus AS-ile 39 896.35 krooni);

3) maksuvõlad 363 524 krooni (kinnipeetud üksikisiku tulumaksu võlg 26 991 krooni, kinnipeetud üksikisiku tulumaksu intressi võlg 10 319 krooni, käibemaksu võlg 86 192 krooni, käibemaksu intressi võlg 9718 krooni, sotsiaalmaksu võlg 192 063 krooni, sotsiaalmaksu intressi võlg 30 412 krooni, töötuskindlustusmakse võlg 1497 krooni, töötuskindlustusmakse intressi võlg 886 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse võlg 3332 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse intressi võlg 2004 krooni, ettevõtte tulumaksu võlg 82 krooni, ettevõtte tulumaksu intressi võlg 28 krooni); 4) tingimuslikud maksuvõlad (täiendav kohustus tekib töötajatele väljamaksete tegemisel) 123 585 krooni (sotsiaalmaks 123 068 krooni, töötuskindlustusmakse võlg 517 krooni); 5) võlad töötajatele brutosummas 372 933 krooni (K.A. saamata palk 61 910 krooni (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 24 763 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 49 527 krooni; A.P. saamata palk 49 528 krooni (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 27 712 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 33 018 krooni; L.P. saamata palk 39 132 krooni (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 16 305 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 26 088 krooni; M.K. saamata palk 21 750 krooni (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 5800 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 17 400 krooni). Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Seoses võlgadega arestiti Maksu- ja Tolliameti korralduse alusel 2008 oktoobris äriühingu arvelduskontod. Majandustegevus on sisuliselt seiskunud, töötajatele on teatatud töölepingute lõpetamisest. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi, on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga viiviste võrra, mistõttu võib maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ilma mahukate investeeringuteta ei näe ajutine haldur võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks. Juhatuse / osaniku tegevus seoses võlgniku netovara tasemega Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Võlgniku omakapital langes alla poole osakapitalist hiljemalt 2007 novembri lõpuks (põhikirjajärgne osakapitali suurus 190 000 krooni, kuid seisuga 30.11.2007 oli omakapital vaid 70 183 krooni). Omakapital muutus negatiivseks aga hiljemalt 2007 detsembriks (seisuga 31.12.2007 oli omakapital -164 856 krooni). Mitte miski ei viidanud võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) makseraskused ületada. Juhatuse liikme seletuse kohaselt oli ta seadusest tulenevast kohustusest seoses netovara tasemega teadlik. Hinnates äriühingu majanduslikku seisu ning omakapitali taset, võttis ta ainuosanikuna 03.12.2007 vastu otsuse taastada äriühingu omakapital ja likviidsus täiendavate rahaliste sissemaksete teel. Piisavalt rahalisi vahendeid lootis ta saada endale kuuluva kinnistu müügist. Täiendavalt pidas ta läbirääkimisi C OÜ-ga ühinemiseks. Paraku ei õnnestunud kinnistut kiirelt vastuvõetava hinnaga realiseerida. 12.06.2008 otsustas M.K. veel mitte esitada pankrotiavaldust, vaid leida vahendeid ettevõtte finantsolukorra lahendamiseks endale kuuluva kinnistu müümisega. 2008 sügiseks oli selge, et pärast

- juhatuse liikme poolt äriühingu nimel liigsete (põhjendamatute) kohustuste võtmine seoses luksusautode liisimisega; - juhatuse liikme poolt äriühingu nimel liigse (põhjendamatu) äririski võtmine seoses sõiduki liisimisega AS-ilt Hansa Liising Eesti ja sõiduki suulise kokkuleppe alusel allrendile andmisega teadmata taustaga isiku(te)le. Juhtkond alahindas sellise tegevusega kaasnevaid riske ning jättis põhjendamatult allrendilepingu täitmise turvamata. Lepingupartneri(te) kuritahtlik tegevus ja sõiduki kasutamise eest tasumata jätmine, samuti olukorra loomine, kus oli võimalik sõiduk ärandada, tõi kaasa osaühingu võimetuse täita oma kohustusi liisingufirma ees; - üldisest majanduslikust madalseisust põhjustatud viivitused klientidelt raha laekumisega, mitmete klientide muutumine maksejõuetuks, kliendibaasi vähenemine. Nimetatud asjaolud on mõjutanud negatiivselt OÜ M. võimet täita enda kohustusi; - osaniku suutmatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevus taaskäivitada ja arendada; - juhatuse liikme raske juhtimisviga, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühing tegutses perioodil detsember 2007 - november 2008 sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamata jätmisega on äriühingu juht aidanud kaasa sellele, et võlad on kasvanud seoses võlgadele lisanduvate viivitusintressidega. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda PankrS § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisveana. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et äriühingu juhataja on oma kohustusi süüliselt rikkunud, sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus ning juhataja on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Võlausaldajad peavad olema sel juhul nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid. Garanteeritud ei ole, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara ka tegelikult niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Esineb PankrS