Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.01.2009 a.Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-31769
Tsiviilasi
AK (K) hagi EI vastu põhivõla 306 000 krooni ja viivise 295 999 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK (ik xxx,elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja K Pagel (Athena Õigusbüroo OÜ,xxx) Kostja EI (ik xxx,,elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
25.11.2008,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja K Pagel Kostja EI Kostja esindaja vandeadvokaat E Heringson
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista EI 322 000 (kolmsada kakskümmend kaks tuhat) krooni AK (K) kasuks,s.h põhivõlg summas 161 000 krooni ja viivised summas 161 000 krooni.
Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Poolte kohtuvälised kulud jätta poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.04.2006 a laenulepingu summas 225 000 krooni ,10.04.2006 a. summas 225 000 krooni,15.04.2006 a. summas 225 000 krooni ja 27.04.2008 ummas 225 000 krooni.Kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud.Käesoleva ajani on kostjal tagastamata laen summas 374 500 krooni . Laenulepingute sõlmimisel leppisid pooled kokku ka viivise saamiseks 500 krooni iga tagasimaksmisega viivitatud päeva eest.Hageja on arvestanud viivist summas 295 999 krooni.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 306 000 krooni ja viivis 295 999 krooni ulatuses ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt .Kostja leiab,et poolte vahel ei olnud laenusuhe vaid koostöö näol oli tegemist pigem seltsingulepinguga.Tegelikult sai kostja igal korral 200 000 krooni,et hageja ei peaks tasuma tulumaksu kirjutati lepingusse 25 000 krooni rohkem,seega 225 000 krooni.Tegelikult anti hageja poolt kostjale üle 800 000 krooni .Kostja on tagastanud hagejale 739 000 krooni,sealhulgas 145 000 krooni sularahas.Kohtumisel hagejaga kirjutas hageja abikaasa omakäeliselt ,et tasutud on 739 000 krooni,tasumata 161 000 krooni põhivõlga ja 299 000 krooni viiviseid ,seega kokku 460 000 krooni.Hageja on kostjale väljastanud ka kokkuleppe teksti,milles hageja kinnitab põhivõla olemasoluks 161 000 krooni ja soovib viiviseid summas 205 850 krooni.Tegelikult oli kostjal sellel hetkel põhivõla võlgnevus 61 000 krooni.Hageja võttis kostjale laenatava rahasumma 200 000 krooni ulatuses välja igakordselt pangast,on vähetõenäoline ,et hagejal oli 25 000 krooni kuskilt mujalt võtta.Kostja leiab,et laenulepingud olid näilikud ega kajastanud tegelikult saadud summasid.100 000 krooni saamine kanti lepingusse selleks,et varjata hagejal tekkivat tulu.Põhivõla tegelik suurus on 61 000 krooni ,mille tasumisele kostja vastu ei vaidle.Kostja palub vähendada viiviseid ja hagiavaldus esitatud kujul jätta rahuldamata .Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on kohtule esitanud poolte poolt allkirjastatud 4 laenulepingut (tlk 6-9),milles kostja kui laenuvõtja kinnitab iga laenulepingu alusel laenusumma 225 000 krooni,kokku 900 000 krooni saamist .Laenulepingutes on pooled kokku leppinud laenu tagastamise aja ja tagasimaksete hilinemisel viivise 500 krooni iga hilinetud päeva eest. Kostja väitel ei ole tegemist laenulepingu vaid seltsingulepinguga,kuna pooled tegutsesid ühise kasu saamise eesmärgil.
Hageja kinnitusel ei ole pooled kunagi seltsingulepingut sõlminud vaid kostja küsis hagejalt laenu oma perele maatüki omandamiseks. Kohus leiab,et kostja väited seltsingulepingu olemasolu kohta VÕS § 580 ja § 581 mõistes on paljasõnalised ja tõendamata. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded või vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab ,et poolte vahel 07.04.2006 a,10.04.2006 a.,15.04.2006 a. ja 27.04.2006 a. sõlmitud lepingud on laenulepingud VÕS § 396 lg.1 tähenduses,mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen) ,laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kõikides loetletud lepingutes on laenu tagastamise tähtaeg 1 kuu lepingu sõlmimisest ja kostja kinnitab oma allkirjaga hagejalt laenuna 900 000 krooni saamist.Kostja väide ,et tegelikult sai ta hagejalt 800 000 krooni ning 100 000 krooni kirjutati lepingusse selleks ,et hageja ei peaks maksma tulumaksu saadud intressidelt ,on asjakohatu ja ei tulene lepingust. Kohus leiab,et kostja vandega kinnitatud seletus raha saamise kohta 200 000 krooni ulatuses iga laenulepingu kohta ,on vastuolus kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Üheski laenulepingus ei ole pooled kokku leppinud intresside saamist.Küll on õiguskaitsevahendina kokku lepitud laenu mittetähtaegse tagastamise korral viivis 500 krooni iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole selles,et laen on tähtaegselt tagastamata.Pooled vaidlevad tagastamisele kuuluva summa suuruse üle.Tõendeid laenu jäägi ja laenu tagastamist tõendavate summade kohta ei ole hageja kohtule esitanud.Hageja väitel on kostja põhivõlg hagejale 306 000 krooni,kostja väitel 61 000 krooni. Kostja on esitanud kohtule laenu jäägi tõendamiseks poolte kohtumisel hageja abikaasa omakäeliselt kirjutatud laenu jäägi arvestuse (tlk 96) ,mille kohaselt ”seisuga 20.02.2007 on makstud 739 000 krooni,jääk 161 000 krooni ,leppetrahv 299 000 krooni,kokku tasuda 460 000 krooni ”. Hageja kinnitab,et võlajäägi arvestuse on esitanud tema abikaasa,kuid arvestus ei ole õige. Kostja on esitanud temal tasumata võla jäägi kinnitusena ka 11.04 2007 a.hageja poolt omakäeliselt allkirjastatud kokkuleppe projekti,milles asjaolusid kirjeldavas osas on ära toodud,et kostjal on tasumata seisuga 27.04.2006 a. kokku laenu põhiosast 161 000 krooni ja viiviseid summas 325 000 krooni. Kostja väide hagejale sularaha 145 000 krooni tasumises on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja tunnistab hagi põhinõude osas summas 61 000 krooni ja viiviseid põhinõude ulatuses. Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks,et kostja põhivõlg hagejale on 161 000 krooni ja viiviste osas 325 000 krooni,kuna vastupidist ei ole tõendatud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,võib võlausaldaja tuginedes VÕS § 108 lg.1 nõuda selle täitmist.
Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 161 000 krooni. Tulenevalt VÕS § 113 lg.1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepingutest ,võib kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja taotleb viivisesumma vähendamist tema poolt omaksvõetud põhivõla 61 000 krooni ulatuseni. Kuna hageja poolt nõutud viivis ületab põhivõla suurust kahekordselt,leiab kohus,et nõutud viivis on ebamõistlikult suur ning kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. VÕS § 162 lg.1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt,teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ,arvestades kõiki asjaolusid,sealhulgas ,et kostja ei ole laenulepingutest tulenenud, ka tema poolt vaidlustamata osas,kohustusi täitnud kahe aasta jooksul,leidis,et viivis kuulub vähendamisele põhinõude ulatuseni s.o. 161 000 kroonini. Seega leiab kohus,et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 161 000 krooni ja viiviseid summas 161 000 krooni. Kohtumäärusega 10.01.2008 vabastati hageja menetlusabi korras poole riigilõivu, summas 8000 krooni tasumisest ja kohustati teda tasuma riigilõiv summas 8000 krooni. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed ,jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab,et menetluskulud tuleb jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.Poolte kohtuvälised kulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § 174 lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlskstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.