Tsiviilasi nr 2-08-60352
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2009. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-60352
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Hxxx Vxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006), hageja esindaja Ülle-Nancy Liiv, e-post: [email protected] Esindaja kohtuistungil: Artur Maljukov Kostja : HxxxxVxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
29.12.2008
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Hxxx Vxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Hxxx Vxxxxxxxx Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 107 917.82 (ükssada seitse tuhat üheksasada seitseteist krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni, millest tagastamata krediidisumma on 79 362.37 krooni; sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8 370.26 krooni; sissenõutavaks muutunud viivis 3 312.72 krooni; leppetrahv 15 872.47 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni. Mõista välja HxxxxVxxxxxxxx Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks alates 17.09.2008 viivis 25.03 % tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Hagi tagamine, mis on rakendatud kohtu määrusega 22. septembrist 2008 jätta muutmata. Menetluskulude jaotus:
Jätta menetluskulud HxxxxVxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Asjaolud ja menetluse käik Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas 19.09.2008.a Tartu Maakohtule hagi Hxxx Vxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse 107917,82 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Sissenõutavast võlgnevusest 79362.37 krooni moodustab tagastamata krediidisumma; 8370.26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 3312.72 krooni hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis; 15872.47 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista alates 17.09.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25.03 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 28. novembriks 2008.a. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 13.11.2008.a. Kostja hagile määratud tähtajaks ega hiljem ei vastanud. Kostja palus, et talle toimetataks kohtudokumendid aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx. (tl.33). Kostja saatis selle kirja kohtule e-postiga, millelt näha tema e-posti aadress: xxxxxxxääras asja arutamiseks kohtuistungi 29.12.2008.a. ja kohustas pooli kohtukutsega istungile ilmuma. Kostjale edastati kutse tema e-posti aadressil 12.12.2008 ja kirjaga 19.12.2008 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx. Samal aadressil edastas kohus kostjale hagi tagamise määruse (tl.28-29), mille kostja kätte sai 24.09.2008 (tl.30). Kohus hoiatas kostjat kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. Kohtuistungil osales hageja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega põhistanud kohtusse ilmumise takistust. Hageja jäi kohtuistungil varem esitatud nõude juurde ja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kostja andis seletusi kõrvalnõuete tekkimise ja arvutuste kohta. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui kostja ei ole vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja Heli Vaher vahel on 16.08.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0700113/19st. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev
krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 80 000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 25,03 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3 ja p 5.3 ja leppetrahviks on kokku lepitud 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kohus on määrusega 22.09.2008 rakendanud hageja taotlusel hagi tagamist (tl.28-29), seda ei ole vaidlustatud ja hagi tagamine tuleb jätta muutmata kuni nõude rahuldamiseni.
Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja ei ole esitanud kohtule oma kohtukulude nimekirja, seega puudub kohtul alus TsMS § 174` lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.