Harju Maakohus
Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik Kohtunik
09.01.08, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number Tsiviilasi
2-07-5667 As Hhagi AAvastu 59646,22 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
59646,22 krooni
Menetlusosalised, esindajad nende andmed
Hageja AS H/ XXX, XXX/ esindaja A Suuder
Mai Grauberg
Kostja AA(XXX, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg, koht, istungil osalenud isikud
26.11.08, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja AS H esindaja A Suuder
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista AA AS-i H kasuks 59646,22 krooni. Jätta AS-i H menetluskulud AA kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid 30.05.05 liisinglepingu XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX ehitusaasta 2005. Lepingust ja selle ületingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AA ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis 08.06.06 A. A teatise lepingu ülesütlemise kohta, millest informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud
võlgnevust hiljemalt ettenähtud tähtaja jooksul. AA nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja ütles kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles, kostja kohustus vara tagastama hagejale, pärast mida realiseeris hageja lepingu objektiks olnud vara 136864,41 krooniga. Viimane ei katnud aga vara jääkmaksumust e. hageja poolt soetamiseks tehtud kulutusi ja kostja poolt on see osa hüvitamata. Hageja saatis kostjale pretensiooni võla äratasumiseks 02.11.06, mis on aga tasumata. Lepingust tulenevad nõuded on järgmised: - vara jääkmaksumuse ja vara müügist saadud summa vahe 26358,89 krooni - tasumata liisingumaksete summa 20145,68 krooni - kindlustusmaksete võlg 2030,00 krooni - hageja poolt vara müügiga seotud otsesed kulud 11111,65 krooni, millest sõiduki realiseerimisega seotud kulud 9690 krooni on hageja tasunud AS-le S, sõiduki müügi ettevalmistamisega soetud kulud 472 krooni, mille hageja on tasunud AS-le S krooni ja sõiduki tagastamise kulud 2950 krooni, mille on hageja hüvitanud OÜ-le R Võlg kokku on 59646,22 krooni. Kostja andis vara üle OÜ-le R 07.09.06 ja sõidukil olid vigastused: defektne tagastange, küljekarp, tagatiib. 14.09.06 oli vara hind vastavalt aktile 170000 krooni, millega alustati vara võõrandamist. Ostja ostis vara 161500 krooni eest, sh käibemaks. Seega oli hind vaid 8000 krooni vähem kui arvatav turuväärtus e. 5% erinev vara turuhinnast. Hageja kasutas professionaalset müüjat. Kostja ei ole tõendanud, et vara turuväärtus oleks kõrgem. Kostja ei ole ise soovinud ega avaldanud vara ise müüa. Vara jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemisel 163223,30 krooni ilma käibemaksuta. Vara võõrandati 136964,41 krooni eest (käibemaksuta) ja seega sai hageja kahju ostu finantseerimisel ja hilisemal realiseerimisel 26358,89 krooni ja selle peab kostja VÕS § 367 lg 1 alusel hüvitama. Kindlustusmaksete tasumist nõuab hageja kostjalt lepingu p 11.1. ja üldtingimuste p 6.3.1. järgi ja kindlustuskokkuleppe p 2.2.1 järgi. Hageja palub AA välja mõista 59646,22 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldus ja selle asjaolude täpsused (tlk 1-4, 59-61, 40-43, 70-73). Tõendid: leping nr 0102089L, maksegraafik, üldtingimused, kindlustuskokkulepe, müügileping, vara üleandmis-vastuvõtu akt (lk 5- 23), teatis lepingu ülesütlemise (lk 24) vara üleandmisvastuvõtu akt koos hindamise aktiga (25-26), müügiakt (27), arve nr 8420526205 (lk 28), hageja konto väljavõte (29), õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta (lk 30), teatis 09.01.07 kindlustusmaksete ja liisingmaksete võla kohta (lk 31), B OÜ kinnitus (lk 33), SAS arved tasumiseks sõiduki realiseerimise eest ja müügi ettevalmistamise eest (lk 34-36), konto väljavõte (lk 35-,37), OÜ R arve A-06175 vara tagastamise teenuse osutamise eest (lk 38), konto väljavõte (lk 39), hageja kiri kostjale võla äratasumiseks enne lepingu ülesütlemist 02.11.06 (lk 40). Kostja vastuväited AA tunnistas hagi osaliselt: - liisingumaksete võlga 20145,68 krooni - kindlustusmaksete võlga 2030 krooni - sõiduki realiseerimisega seotud kulusid, mille on hageja tasunud AS-le S 9690 krooni - sõiduki müügi ettevalmistamisega soetud kulusid, mille hageja on tasunud AS-le S 472 krooni, - sõiduki tagastamise kulusid 2950 krooni, mille on hageja hüvitanud OÜ-le R . Kostja ei ole nõus hüvitama seda osa, mis tuleb sõiduki turuväärtusest, sest turuväärtus ei ole
õige; ei ole selge, miks realiseeriti auto alla turuväärtust, hageja ei ole rakendanud piisavat hoolt et müüa sõiduk piisavalt kõrge hinnaga, hageja ei ole põhjendanud müügihinna valikut. Kostja sai hageja teatise juulis-augustis 2006 võla kohta, kuid mitte lepingu lõpetamise kohta, viimasest sai teada 2006.a. OÜ-lt R . Menetluskulud palub jagada võrdeliselt. (vastus lk 56, lk 67) Tõendid: ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid omavahel 30.05.05 liisinglepingu nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX ehitusaasta 2005 (edaspidi vara) ja et lisaks oli poolte vahel sõlmitud kindlustuskokkulepe 30.05.05, et liisingulepingust ja selle üldtingimuste p 1.3 järgi pidi kostja kui liisingvõtja tasuma hagejale kui liisingandjale vastavaid maksegraafikujärgseid liisingumakseid, samuti tasuma vara kindlustamise eest vastavalt lepingu p 11.1, üldtingimuste p 6.3.1 ja kindlustuskokkuleppe p 2.2.1 järgi, kuid jäi võlgu liisingumaksete eest kokku 20145,68 krooni ja kindlustusmaksete eest 2030 krooni. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda hinnang liisingumaksete kohta esitatud võla õiendile, kindlustusmaksete tasumise kohta esitatud arvetele ja hageja konto väljavõttele, samuti lepingute ja üldtingimuste vastavate kokkulepete sisule. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 361 lg järgi on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingeseme kasutamise eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et kostja jäi hagejale liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumisega võlgu, on ta rikkunud nii liisinglepingust kui kindlustuskokkulepe lepingust tulenevaid maksete tasumise ja kindlustusmakse tasumise kohustust hageja ees, mis ei ole lubatud ja seega on hageja nõue märgitud liisingmaksete võla 20145,68 kr ja kindlustusmakse võla 2030 krooni osas tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 361 lg 1 ja 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 p 1 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 4 on sätestatud õiguskaitsevahend, milleks on võlgnikupoolse lepingu rikkumise korral lepingu ülesütlemine Kuigi kostja märkis, et ta sai lepingu lõpetamisest teada alles OÜ R kaudu, ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et leping poleks lõppenud, sj ei ole kostja vaidlustanud hageja poolt esiletoodud asjaolu, et kostjat teavitati kirjaga 08.06.06 200.1002-030 (lk 24) temal esinevas võlast ja et talle tehti ettepanek hiljemalt 14 päeva jooksul võlg ära tasuda ja märgiti, et võla mittetasumisel öeldakse leping üles. Kostja ei ole vaidlustanud ka lepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolu, st seda et kostja oli lepingulist liisingmaksete tasumise kohustust rikkunud. Seega on asjas tõendatud, et leping on hageja poolt kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu üles öeldud ennetähtaegselt. Nimetatu on lubatav lepingu üldtingimuste p 7.1, 7.1.2 alusel, mis lubab lepingut üles öelda enne tähtaega, kui liisingvõtja on võlgnevuses kolme üksteisele järgneva liisingu osamakset või kaks viimast osamakset või ühe viimase osamakse või on neid tasunud mittetäielikult. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest
tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlus puudus selles, et pärast liisinglepingu ülesütlemist on liisingandja kandud täiendavaid kulusid, milleks on 1) sõiduki realiseerimisega seotud kulud 9690 krooni ja müügi ettevalmistamisega soetud kulud 472 krooni, mille on hageja tasunud AS-le S, ja 2) samuti sõiduki tagastamise kulud 2950 krooni, mille on hageja hüvitanud OÜ-le R . Kuna nende üle vaidlus puudus, on need asjaolud tõendatud ja seega ei pea kohus andma täiendavat hinnangut hageja esitatud SAS ja OÜ R arvetele ning hageja konto väljavõttele. Üldtingimuste p 3.7 alusel on hagejal õigus nõuda ja liisingvõtjal, st kostjal kohustus hüvitada liisinguandjale liisinguesme võõrandamisest tekkinud kulud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 367 lg 1, 4 alusel märgitud kulutuste, so summas 11111,65 krooni tasumist, st et märgitud osas on nõue tõendatud ja põhjendatud. Vaidlus tõusetus vaid selles, et kostja arvates on asi on võõrandatud liiga odavalt st turuväärtusest madalama hinnaga, muid vastuväiteid kostja selle nõude osas ei esitanud. VÕS § 367 lg 3 alusel lähtutakse hüvitamisele kuuluvate kulude arvestamisel liisingese väärtusest selle tagastamise hetkel, mis tähendab selle turuväärtust. Kohtule hageja poolt vara üleandmis-vastuvõtu aktist nähtub, et vara tagastati hagejale OÜ R abil 07.09.06 ja sõidukil oli defektne tagastange, küljekarp, tagatiib. Vastavalt vara hindamise aktile oli vara turuväärtus 14.09.06 170000 krooni, millega alustati vara võõrandamist. Ostja ostis vara 161500 (sh käibemaks, hind käibemaksuta vastavalt 136864,41 kr) krooni eest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.