Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 28.10.2008. a esitas OÜ B juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda võlgnik täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 136 640 krooni, vara on 3 624 krooni, millest 3279 krooni moodustab käibemaksu ettemaks. OÜ on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne OÜ B on asutatud 2006.a. Ettevõte tegeles seinakappide ja liuguste tootmine ja paigaldamine. Osaühingul on 1 osanik, O B, kes on ka juhatuse liige. 2008.a. kasumiaruande kohaselt moodustas ettevõtte müügitulu 31 650,00 krooni, puhaskahjum on 85 641,00 krooni Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul varasid bilansilises väärtuses 3 603,00 krooni: Maksu- ja Tolliamet enammakstud käibemaks 3 228,00 krooni ja muud lühiajalised nõuded O B 375,00 krooni. Põhivara ei ole. Täitemenetluste registri kohaselt on OÜ B suhtes algatatud täitemenetlus sissenõudja Incure Inkasso Agentuur OÜ kasuks summas 52 072,58 krooni. Nõude aluseks on OÜ T nõue, mis tuleneb üürilepingust. Harju Maakohtu 28.08.2008.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluses võeti menetlusse ja rahuldati OÜ Telliskivimaja avaldus. Laenulepingust tulenev nõue AS SEB Pank ees seisuga 26.11.2008.a. summas 66 723,02 krooni, millest: saldo 61 703,10 krooni; põhiosa intress 3 325,49 krooni põhiosa viivis 1 694,43 krooni Võlgniku poolt esitatud andmetel: Laenulepingust tulenev põhinõue summas 81 703,00 krooni ja intressid summas 3 070,00 krooni AS SEB Pank ees. Nõude aluseks on laenuleping, mille alusel andis AS SEB Pank OÜ-le B laenu 150 000,00 krooni intressiga 12% aastas tagastamise tähtajaga 08.12.2009.a. Laenu kändajaks on O B 150 000,00 krooni ulatuses, Eduard B 150 000,00 krooni ulatuses ja SA KredEx 112 500,00 krooni ulatuses. 13.10.2008.a. on AS SEB Pank laenulepingu erakorraliselt üles öelnud seoses tasumata põhimaksetega. Tasumata arved Telliskivimaja OÜ 51 867,00 krooni. Nõude aluseks on üürileping, mille alusel üüris võlgnik mitteeluruume asukohaga Telliskivi 60A üldpinnaga 53,6 m2. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud suutmatus tihedas konkurentsis edukalt välja tulla. Olukorra stabiliseerimiseks võeti pangalaen, mida ei suudeta tagasi maksta. Tootmine lõpetati 2007.a. teisel poolaastal ja veoteenuse osutamine 2008.a. suvel. Võlgniku esindaja kinnitusel on maksejõuetus püsiv ja äriühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. 08.12.2008.a. võttis võlgnik pangalaenu AS-lt SEB Pank summas 150 000,00 krooni. Pangale esitatud taotluse kohaselt planeeris firma kasutada laenuraha kaubiku ja tootmismaterjalide soetamiseks. Võlgniku esindaja selgitusel kasutati pangalaenu kaubiku, tööriistade ja materjalide

ostmiseks. Lisaks kasutati laenuraha jooksvate kulude katteks (ruumide üür, telefoniarved, reklaamikulud). 03.03.2007.a. toimus võlgniku üüripinnal vargus, kus varastati OÜ B kuuluvad tööriistad. Kahju suuruseks oli 4 900,00 krooni. 25.03.2008.a. kriminaalasi varguse uurimises lõpetati, kuna kogutud tõenditega ei ole tuvastatud süüdlase isikut ja puudub lisatõendite kogumise alused. Seoses tööriistade vargusega tekkisid firmal raskused mööblitööde jätkamises. Üritati jätkata tegevust veoteenuste osutamisega kaubikuga, kuid ei suudetud leida piisavalt tellimusi. Kaubik võõrandati oktoobris 2008.a. Kohtuistung Kohtuistungil 29.09.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on varasid bilansilises väärtuses 3 603,00 krooni, kohustusi 136 845,58 krooni ulatuses. Majandustegevus on lõppenud suvest 2008. a. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2007.a. esimene pool. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud nõrk äriplaan, madal konkurentsivõime, ebapiisav turu-uuring kohustuste (pangalaenu) võtmisel, suur konkurents ehitus- ja transporditeenuse turul. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole ajutine pankrotihaldur avastanud võlgniku tegevuses tegusid ega toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 20 000 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku vara moodustab maksude ettemaksust 3 228 krooni, mida võlgnikule tagastatud ei ole. Seega kuulub

riigi arvelt T Saarma kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku 6 700 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja lisandub sotsiaalmaks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 300 krooni T Saarma kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule O Ble.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.