Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kostja arveid ei tasunud arvestas hageja kostjale vastavalt VÕS § 113 viivist ja leppetrahvi ning esitas kostjale selle kohta arve nr 80555, 28.02.2008 summas 2717,55 krooni. Hageja palub TsMS §§ 363 lg. 1 p.4 alusel asja kirjalikku menetlemist. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väited selle kohta nagu hageja oleks jätnud täitmata oma kohustused, on alusetud. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni väidetavate kohustuste täitmata jätmise kohta. Hageja ei vaidlusta, et kohvimasin tagastati hagejale aktiga 04.01.2008, kuid märgib, et kostja väide, et kohvimasin tagastati kordagi kasutamata on paljasõnaline. Arve nr 80021, 01.01.2008 summas 696,20 krooni on aga esitatud perioodi 01-31.12.2007 eest, seega perioodi eest, millal kostja kohvimasinat kasutas. Lepingu p 3.6 kohaselt pidi kostja kasutama kohvimasinas ainult eelpuhastatud vett ning selle rikkumisel kohustus kostja lepingu punkti 3.7.5. alusel vastavad kulud hagejale tasuma. Arve nr 80010, 02.01.2008 summas 1361,55 krooni on esitatud kohvimasina veepumba vahetuse eest, mille rikke tulenes lepingu p 3.6 täitmata jätmisest kostja poolt. Seega on arve nr 80010 esitatud põhjendatult. Vastavalt lepingu p-le 7.1 lõpetatakse tähtajatuks muutunud leping 60 päevase etteteatamisega ning p 7.4 kohaselt on kostja kohustatud tasuma kõik rendimaksed kuni lepingu perioodi lõppemiseni. Seega, kui kostja teatas lepingu lõpetamise soovist detsembris 2007 ja tagastas kohvimasina 04.01.2008, kohustus kostja tasuma rendimakseid veel 60 päeva eest, mille osas kostja rikkus etteteatamistähtaega ning seega pikenes ka kostja kohustus tasuda rendimakseid, mis on kajastatud arvel nr 80555 summas 1180 krooni perioodi 2008 jaanuari ja veebruari eest. Arvel nr 80555 kajastatud trahv summas 980 krooni tuleneb lepingu p-dest nr 3.3, 3.6 ja 3.7 ning väljendub kulutustes, mis tuli teha, et viia kohvimasin algsesse seisundisse nagu kohvimasin oli lepingu sõlmimisel. Hageja on seisukohal, et kostja väide nagu kostjale ja kohtule esitatud arved ei vasta sisuliselt, on alusetu. Samuti märgib hageja, et hagejal ei ole kohustust võtta arvele kostja allkirja ning kostja ei ole kunagi vaidlustanud arvete saamist. Hagejale jääb arusaamatuks, milleks on vajalik välja selgitada kohvimasina jääkväärtus. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kohvimasina väärtus peaks vastama kostja poolt tasutud rendimaksetele. Asjade rentimine on iseseisev äriliik ning rendihind määratletakse pooltevahelise lepinguga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on alusetu, kuna hageja ei täitnud rendilepingu omapoolseid kohustusi. Rendilepingu p 2.4 alusel kohustub rendileandja asendama rikke korral kohvimasina 48h jooksul asendusmasinaga, mida hageja korduvalt ei täitnud. Samas aga nõudis hageja kostjalt rendimakseid aja eest millal kohvimasin oli remondis. Seega on arve nr 80021 esitatud alusetult. Hageja ei ole kordagi tõendanud, et kohvimasina rike oleks tekitatud kostja süü läbi. Lepingu p

Lepingu lisa 1 p 1. kohaselt on kohvimasina Saeco Professional maksumus 13 900 krooni + käibemaks. Kostja on tasunud hagejale osutatud teenuste eest 16 368 krooni. Tasutud summa on suurem, kui kohvimasina väärtus 13 900 + käibemaks. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendus Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 06.09.2006 sõlmisid pooled Rendilepingu nr. 51, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse rendiobjekti, kohvimasina Saeco Professional (maksumus 13900 + käibemaks), igakuise tasu eest 590 krooni, esmalt tähtajaga 12 kuud ja selle möödumisel tähtajatult, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Rendilepingu lisa 1 kohaselt rendilepingu objekt paigaldatakse Xxx AT ning pooled leppisid kokku kohvimasinas kasutatavate kohviubade ja tooraine kasutamise ning ühekordsete tarvikute ja müügitoe materjalide soetamises. Vaidlus puudub selles, et hageja andis rendilepingu alusel kostja kasutusse rendiobjekti kohvimasina Saeco Professional ja tegemist on tähtajatu rendilepinguga. 08.07.2008 esitas hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 4775,20 krooni saamiseks, kuna kostja rikkus hageja kohvimasina kasutamisel rendilepinguga ettenähtud tingimust (p.3.6.), mille kohaselt pidi kostja kasutama kohvimasinas filtersüsteemi läbinud eelpuhastatud vett, mistõttu kostja kahjustas kohvimasinat ning hageja pidi tegema täiendavaid kulutusi kohvimasina algsesse seisundisse viimisel, samuti jättis kostja tasumata talle esitatud põhjendatud arved. VÕS § 339 järgi rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Poolte vahel on vaidlus rendilepingust tulenevate kohustuste täitmises. Hageja väitel kostja ei suhtunud piisava hoolikusega rendivarasse (kohvimasin Saeco Professional), rikkus selle kasutamise juhiseid, mistõttu tekitas hagejale kahju, samuti jättis tasumata põhjendatud arved. Kostja hagi ei tunnista kuna hageja ise ei täitnud rendilepingu omapoolseid kohustusi Hageja ei ole kordagi tõendanud, et kohvimasina rike oleks tekitatud kostja süü läbi ning hageja ei ole lepingu p. 5.2. kohaselt koostanud vastavat kirjalikku akti, Seega esitas hageja kostjale alusetuid arveid. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 kohaselt võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, nõuda kahju hüvitamist ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rendilepingu p. 3.6 on kostja kohustatud kasutama kohvimasinas filtersüsteemi läbinud eelpuhastatud vett ja p.3.7.5. kohaselt kohustub punkt 3.6. mitte teostamisel tasuma rendileandjale kohvimasina hooldamisel, remondil või vahetamisel (transport) tekkinud kulud vastavalt rendileandja hinnakirjale. Rendilepingu p. 5.2. kohaselt kui kohvimasina mittekorrasolek on põhjustatud kostja süülisest tegevusest, mille kohta on pooled koostanud kirjaliku akti, tasub kostja hoolduse ja remondi eest vastavalt hageja poolt teostatud töödele ja tema poolt esitatud arvetele 14 päeva jooksul alates arve saabumise kuupäevast.

Hageja ei ole esitanud rendilepingu p-s 5.2 ettenähtud kirjalikku akti kostja süülise tegevuse kohta rendiobjekti (kohvimasina Saeco Professional) kasutamisel ja sellest tulenevate kahjude tekkimise kohta hagejal. Seega kohus leiab, et kostja süüline tegevus kohvimasina kasutamisel ei ole tõendatud ning hageja esitatud arve nr. 80010, 02.01.2008 summas 1361,55 tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei kasutanud perioodil 01.12. – 31.12.2007.a. kohvimasinat, mistõttu kohus leiab, et renditasu 696,20 krooni kohvimasina kasutamise eest 2007.a. detsembrikuu eest arve nr. 80021, 01.01.2008 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Rendilepingu p. 6.2. kohaselt teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel. Kostja väitel, kuna hageja ei täitnud rendilepingu omapoolseid kohustusi, siis teatas ta rendilepingu lõpetamisest hagejale telefoni teel 2007.a. detsembris. Kostja ei ole tõendanud, milles seisnesid hageja poolsed rendilepingu rikkumised ja mil viisil ta teavitas hagejat nendest rikkumistest., sest lepingu p. 6.3. kohaselt pidid pooled teineteisele lepingu rikkumistest tulenevatest nõuetest teatama kirjalikuls vormis. Kostja ei ole esitanud ühtegi omapoolset kirjalikku teadet hageja poolsest rendilepingu rikkumisest. Samas rendilepingu p. 7.1. kohaselt on pooled kokku leppinud, et tähtaegselt jätkuvat lepingut lõpetatakse 60 päevase etteteatamisega ja p. 7.4. kohaselt tuleb kostjal tasuda ühekordselt kõik rendimaksed kuni lepingu perioodi lõppemiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja pidanuks lepingu lõpetamisest ette teatama 60 päeva, samas ei ole kostja täpselt märkinud, millisel 2007.a. detsembrikuu päeval ta teatas hagejale lepingu lõpetamisest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 päeva ( kaks kuud) eest ühekordne rendi tasu 1180 (2 x 590 krooni) + km 212,40 krooni, kokku 1392, 40 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole tasunud tähtaegselt arvet nr 80021 summas 696,20, siis tuleb rahuldada hageja viivise nõue summas 49,07 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded arve nr. 80010, 02.01.2008 summas 1361,55 krooni ja arve nr. 80555, 28.02.2008 järgi viivise nõudes arve nr 80010 järgi ning rendieseme kahjustamise trahvi nõudes nende tõendamatuse tõttu. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus poolte menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, poolte endi kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.