Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pxxxx Kxxx esitas 16.07.2008a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Kxxxxxx nende ühise lapse Rxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatise, 3000 krooni kuus, saamiseks. Hagiavalduse põhjal on pooltel ühine alaealine laps Rxxxx Kxxx, sündinudxxxxxxxxxxa. Pooled elavad lahus, laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist korrapäraselt. Hageja on märkinud lapse kuludeks ühes kuus 4365 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus alates 01.04.2008a. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja kohustas teda TsMS § 394 lg 1 alusel hagile vastama kirjalikult 31.oktoobriks 2008a. Hagimaterjalid on kostja 13.10.2008a. vastu võtnud kostja elukaaslane. TsMS § 313 lg 2 alusel loeb kohus materjalid edastatuks. Kostja, oma vastuses hagile, tunnistab nõuet, kuid ei ole nõus nõude suurusega. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2175krooni, tulenevalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 18.detsember 2008a. Kohtuistungil osales ainult kostja. Hageja kohtusse ei ilmunud, teatades kohtule, et ei soovi istungil osaleda. Kohtuistungil kostja selgitas, et temalt on välja mõistetud elatis lapse Txxxxxxx Kxxx kasuks 3388krooni kuus ja tal ei ole võimalik hageja poolt nõutavas summas Rxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatist maksta. Kostja arvates on hageja poolt märgitud kulutused lapsele ülepaisutatud. Laps käib tihti ka kostja vanemate juures, kes on lapsele taskuraha andnud. Kostja tunnistab, et viimati maksis ta elatist Pxxxx Kxxxxxx aprillis 2008a. Kostja on avaldanud oma keskmiseks töötasuks koos transpordikulude hüvitisega ca 9200 krooni kuus. Kostja soovib, et elatise peaks välja mõistma alates kohtuotsusest. Hageja on märkinud oma neto töötasudeks 5035+ 1185 krooni ja saab peretoetused 600+ puudega lapse toetus 1080 krooni, kuni oktoobrini 2008a( tl.19).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada hageja osavõtuta TsMS § 409, § 410, § 414 alusel sisuliselt. Hageja esitas avalduse asja lahendamiseks ilma tema kohalolekuta (tl.45). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühine laps, Rxxxx Kxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxxxx( sünnitunnistus tl.23). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja ei ole lapsele ülalpidamist andnud vähemalt pool aastat. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt 1⁄2 kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 3000 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Kostja vaidlustas kirjalikus vastuses hagile (tl.32-34) taotletud elatise suurust esmalt põhjusel, et tema hinnangul on hageja lapsele tehtavad kulutused üle paisutanud. Kostja esitas lapsele tema hinnangul vajalikud ja põhjendatud kulud, leides, et need on 2730 krooni kuus. Kostja pidas vajalikuks arvestada, et igakuiselt saab laps sotsiaaltoetust summas 1080 krooni. Kostja oskas ära määrata ka, missugused peavad olema hageja väljaminekud. Ja

seejuures nähtub, et kostja loeb hageja õigustatud kulutusteks 3550 krooni kuus ja kostja õigustatud kulutusteks 8688 krooni kuus. Hageja vastuseks kostja vastuväidetele põhjendas iga vajalikku kulutatavat krooni (tl.39-41), s.h. põhjendas lapse allergiast tulenevaid vajalikke kulutusi. Kohtuistungil kohus küsitles kostjat. Kostja leiab, et hageja on liialdanud lapse toidukulusid, sidekulusid, ravimi- ja muid allergia tõttu vajalikke kulusid. Kostja arvates pressitakse temalt raha välja. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud vajalikud kulutused laps Rxxxxxx on mõõdukad, vastavad lapse tegelikule vajadusele või jäävad sellest pigem allapoole, eriti arvestades lapse allergiat ja selle tõttu lisanduvaid kulusid. Kostjal puudub igapäevaeluga kooskõlas olev teadmine kulutuste suurusest või nende tegemise võimalikust viisist (näiteks väide, et internetikulud ei ole nii väiksele lapsele vajalikud või et internetikulusid tuleks vähendada või väide, et allergia raviks kreemid on lapsel kodus olemas jms.). On ilmselge, et last ei ole võimalik ülal pidada vaid elatiseks saadud vahenditest ja vanemal, kelle juures laps kasvab, tuleb teha igapäevaseid vältimatuid väljaminekuid olenemata elatiseks määratud vahendite laekumisest või mittelaekumisest. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise väljamõistmata jätmisel. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja põhjenduste kohaselt ei võimalda ka tema majanduslik ja varaline seisund maksta elatist hageja poolt taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul, võttes arvesse tõenditega tõendatud sissetuleku suurust, ei põhjenda kostja väited hagi rahuldamata jätmist. Küll võtab kohus aga arvesse, et kostjal tuleb teha väljamakseid elatise näol kahele lapsele- laps Txxxxxxxxx 3388 krooni kuus ja sellele lisandub väljamõistetav elatis laps Rxxxxxx. Kohus ei arvesta käesolevas asjas elatise määramisel kostja juures elavaid lapsi, kelle ees tal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus puudub. Seetõttu ja võttes arvesse lapsele vajalike kulutuste suurust hageja hinnangu alusel, mõistab kohus kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.04.2007a. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja väidab (tl.11) ja sama kinnitab ka kostja, et ta maksis lastele viimati raha aprillikuus, pärast seda pole maksnud. Vanema kohustust last ülal pidada on absoluutne, seda tuleb täita iga kuu. Laps vajab toitu, riideid ja muud vajalikku katkematult. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja elatise tagantjärele alates 1.maist 2008. PkS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal. PkS § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Arvestades, et kostja ei ole elatisemaksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud, tunnistab kohus otsuse TsMS § 468 lg 3 alusel viivitamata täidetavaks kahe kuu elatisesumma ulatuses, s.o 4350 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag

/ allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.