Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.jaanuar 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-20985
Tsiviilasi
AS B hagi E S vastu 106 475,29 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
Hagihind
89 387,14 krooni Hageja – AS B(registrikood xxx, asukoht xxx); esindaja Ü –N Liiv;
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja – E S(isikukood xxx, elukoht xxx/ xxx/ xxx/ xxx). Kirjalik menetlus Menetluse liik
Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista AS Bja E S vahel 24.07.2007.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0707234/95st tuleneva võlgnevuse 106 475,29 krooni ning viivise alates 23.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27,92% tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 4 768 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus on kostjale isiklikult hagimaterjalid kätte toimetanud 02.12.2008.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 106 475,29 krooni ja viivis alates 23.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,92% tagastamata krediidisummalt aastas. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks.
Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 4 750 krooni ja riigilõiv summas 18 krooni, mis on tasutud dokumentide väljatrükkimise eest.
Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.