Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse käik OÜ Enerel esitas 13.10.2008.a kohtule avalduse OÜ Arkotex pankroti väljakuulutamiseks järgmistel asjaoludel: Enerel OÜ (edaspidi võlausaldaja) ja Arkotex OÜ (edaspidi võlgnik) vahel on 24. augustil 2006 sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr 240806/06-16 (lisa nr 1). Nimetatud lepingust tulenevalt on võlgnikul võlausaldaja ees osaliselt täitmata rahalised kohustused. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 02.08.2007.a arve nr A-7771 summas 1 026 446, 38 krooni , mille maksetähtajaks oli 12.08.2007 (lisa nr 2) ning 31.08.2007.a arve nr A-8021 summas 455 362 krooni, mille maksetähtajaks oli 10.09.2007 (lisa nr 3). Antud kohustused on muutunud sissenõutavaks. 23.09.2008.a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse (lisa nr 4) ning andis võlgnikule 10 (kümne) päevase tähtaja põhinõude( 1 481 808. 38 krooni) ning viivisenõude (seisuga 23.09.2008 kokku 59 137. 23 krooni) tasumiseks. Võlgnik ei ole käesoleva ajani nimetatud kohustusi täitnud. Kokku on viivise võlg 13.10.2008 seisuga 59

töövõtusuhte korraldamine ja OÜ Arkotex osa võõrandamise idee on seotud eesmärgiga välistada otsenõuete esitamine Eesti Ehitusarenduse OÜ vastu. Võlausaldaja hinnangul on OÜ Arkotex püsivalt maksejõuetu. Bilansi järgi on võlgniku sularaha kassajääk 631 490 krooni , mis ilmselt ei vasta tegelikkusele. Kui kassas oli sularaha üle kuuesaja tuhande krooni, siis jääb selgusetuks, mis põhjusel seda oma võla osalise kustutamiseks OÜ-le Enerel ei makstud. OÜ-l ARKOTEX puuduvad kontorikulud, seetõttu on põhjust arvata, et võlgnikul puudub koht, kus isegi näidatud sularaha hoida. Hageja on seisukohal, lähtudes eeltoodud asjaoludest (soovimatus võlakohustust täita ja selle lahendusi võlausaldaja poolt vastu võtta, võlgniku omaniku ja juhatuse liikme muutmine, tegelikele asjaoludele mittevastavate majandusnäitajate kujundamine) nähtuvalt on OÜ ARKOTEX pigem püsivates kui ajutistest makseraskustes. Võlausaldaja palub välja kuulutada OÜ Arkotex pankrot. Pankrotiavaldusele lisas võlausaldaja pankrotihoiatuse 23.09.2008 (tl.5), nõude aluseks oleva töövõtulepingu (tl.69), nõude aluseks olevad arved ja aktid (tl.79,80,81,82), võlgniku 2007.a. majandusaasta aruanne (tl.6-24). Võlgnik on vastanud (tl.31-33) 17.10.2008a esitatud pankrotiavalduse kohta, et Enerel OÜ poolt esitatud nõue põhineb asjas tähtsust omavate asjaolude moonutatud ja valikulisel esitamisel. Arcotex OÜ vaidleb nõudele vastu ja leiab, et Enerel OÜ peab nõude olemasolu ning suurust tõendama eraldi menetluses, mistõttu tuleb pankrotimenetlus jätta pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 1 alusel algatamata. Arcotex nõustub, et poolte vahel on sõlmitud 24.08.2006a ehitustööde töövõtuleping nr 240806. Enerel OÜ rikkus töövõtulepingus sätestatud kohustusi ja tema poolt tööde teostamisel saavutatud tulemus ei vastanud töövõtulepingus kokkulepitud nõuetele, mistõttu Arcotex kandis olulist kahju. Arcotex OÜ-ga samade tööde teostamiseks töövõtulepingu sõlminud Eesti Ehitusarenduse OÜ on nimetatud puudustele viidates alandanud Arkotex OÜ ja Eesti Ehitusarenduse OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu hinda ning asuma sisse nõudma lepingus sätestatud leppetrahve ja talle tekkinud kahju. Arcotex OÜ on hinna alandamise avalduse teinud 16.10.2008, Enerel on selle kätte saanud, kuid vastatud ega vaidlustatud seda ei ole. Seega tuleb lugeda hinna alandamine toimunuks, mistõttu puudub Enerel OÜ-l alus pankrotiavalduses nimetatud summa nõudmiseks. Võlgnik palub jätta pankrotimenetluse algatamata. Võlgniku esindaja põhjendab, et tal pole istungile võimalik ilmuda kutse hilinenult kättesaamise tõttu. Sel põhjusel palub võlgnik istungi edasi lükata ja võimaldada esitada täiendavaid vastuväiteid Enerel OÜ poolt esitatud nõude suhtes ja tõendeid nende väidete kinnituseks. Võlgnik palub kutse talle kätte toimetada aegsasti enne istungit ja mitte võlgniku registrijärgsele aadressile, vaid selles vastuses märgitud esindaja isiklikule aadressile. Võlgnik esitas nõude aluseks oleva töövõtulepingu (tl.34-42), milles tööde lepingujärgne kogumaksumus 7 609 322 krooni, tööde lõpptähtaeg 31.07.2007; hinnapakkumine (tl.48), hinna alandamise avaldus (dateeritud 09.10.2008 tl.51-52), millega Arkotex OÜ teatab Enerel OÜ-le hinna alandamisest 25% võrra ja loeb töövõtulepingu uueks hinnaks 5 354 883.24 krooni. Võlgnik lisas „näitliku mitteammendava nimekirja Enerel OÜ poolt tehtud tööl esinevatest puudustest“ (tl.53-54) ja valiku poolte vahel aastatel 2007-2008 peetud elektronkirjavahetusest (tl.56-68). Kohtuistungil 17.10.2008 jäi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlausaldajale teadaolevalt on OÜ Arkotex näol tegemist nn puhverfirmaga, kellel ei ole muid sissetulekuid ega lepinguid peale Enereliga sõlmitud lepingu. Tegelik ehitustöövõtu tellija on Eesti Ehitusarenduse OÜ ja seda kinnitab ehitustööde töövõtuleping Arkotexi ja Eesti Ehitusarenduse vahel täpselt samade tööde peale, mille kohta on leping Arkotexi ja

Enereli vahel. Võlausaldaja esitab saldokinnituse (tl.92), millega kinnitada, et saldokinnitust ei ole vaidlustatud, järelikult on seda õigeks peetud. Enerelile ei ole tulnud mingeid pretensioone ehituse kvaliteedi ega muu kohta, seda tõendab väljavõttega kirjavahetuse kohta (tl.91), Tartu Linnavalitsus on väljastanud ehitisele kasutusloa, ehitis on üle vaadatud kinnitatud selle nõuetekohasust (tl.83,89,90). Ehitusspetsialistidest koosnev komisjon on käinud kohal, võrrelnud ruume dokumentatsiooniga. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku bilanss ilustatud. Bilanss kajastab ainult Enereliga seotud tehinguid, sellepärast tuleb arvata, et muud käivet, tootmisvarusid ega vara võlgnikul ei ole. Pole ka töötajaid. Äriregistri andmetest nähtub, et samal päeval kui Kxxxxxx on müünud OÜ Arkotex osa Marcinkevicile, on Eesti Ehitusarenduse OÜ juhatuse liikme A.Pikk*aga seotud firma Alphabuilding müüdud samale isikule. Võlausaldaja arvates näitab selline võõrandamisskeem, et Eesti Ehitusarendus OÜ on soovinud võlgasid endast eemal hoida. Kui Arkotexil olnuks nii suur sularahajääk kassas, tulnuks seda kasutada Enerelile võla maksmiseks. Arkotexil puudub teadaolev füüsiline asukoht, kontor, kontaktandmeid on korduvalt muudetud ilmselt sooviga muuta suhtlemist võlausaldajatele keerulisemaks. Nõuet ei ole esitatud hagimenetluse korras, kuna Arkotexil puudub vara, millele nõuet kohtutäituri abil pöörata. (tl.95). Võlgniku vastuväites märgitud hinna alandamise avaldust ei ole võlausaldaja saanud. On märgitud, et see on esitatud 16.10.2008, võib-olla veel saadetakse. Selline hinna alandamine peaks kajastuma ka võlgniku bilansi passivas. Praeguseks on dokumendid selle kohta, et omanikujärelevalve on objekti ja tööd tunnistanud nõuetekohaseks. Enerel ei eita, et garantiikorras on tehtud Lepa 23 objektil parandusi, see on lõpliku tööde vastuvõtmise akti alusel tehtud garantiitöö. Tegemist on kunstlikult kujundatud õiguskaitsevahendiga. Vastuväide on tekitatud päev enne kohtuistungit, õiguslikult ei ole selle rakendamine põhjendatud. 27.10.2008.a määrusega (tl.100-101) võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse ja algatas OÜ Arkotex pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määrati Sirje Tael. Ajutise halduri nõudele anda teavet vastas võlgniku endine juhatuse liige Kxxxxx Kxxxxxx (tl.106-108). Selgitas, et võõrandas OÜ Arkotex osa (tl.109-114)08.09.2008. Uuele juhatuse liikmele andis üle Arkotex OÜ põhivara, kassa ja käibevahendid. Andis selgitusi ka Enerel OÜ nõude kohta Arkotex vastu ja andis Mxxxxxxxxxxxxx üle ka kõik selle nõudega seotud materjalid. Arkotexil ei olnud 08.09.2008 mitte ühtki lahendamata vaidlust ühegi teise isikuga peale Enereli. Ei olnud ühtki tasumata maksekohustust, muid koormatisi ega ka töötajaid. Võõrandamise hetkel oli Arkotex toimiv, võlgnevustest vaba ja jätkusuutlik. Töö, mille Arkotex tellis Enerelilt, tellis Arkotexile Eesti Ehitusarenduse OÜ. Kuna Ebnereli poolt teostatud töö tulemus ei vastanud kokkulepitud nõuetele, alandas Eesti Ehitusarenduse OÜ Arkotexiga sõlmitud lepingu hinda ja asus sisse nõudma talle reaalselt tekkinud kahju. Seetõttu esitas Arkotex kõik nõuded tegeliku tööde teostaja Enereli vastu. Kuna Enerel talle esitatud pretensioonidele ei reageerinud, puudusi ei kõrvaldanud ega garantiitöid lepingus sätestatud korras ei teostanud, keeldus võlgniku endine juhatuse liige VÕS § 101 lg.1 p.2 alusel Arkotex poolt võlgnetava kohustuse täitmisest ehk viimase töövõtulepingu järgse osamakse tasumisest. Võlgniku endine juhatuse liige on seisukohal, et Enerelil ei tohiks olla kujunenud olukorras õigust nõuda oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest Arkotex OÜ-lt tasu täies ulatuses. Võlgniku endine juhatuse liige ei pea nõude automaatset rahuldamist võimalikuks ja loeb pankrotimenetluse algatamist põhjendamatuks. Vastusele on lisatud Arkotex OÜ bilanss perioodi kohta 01.01.2008-29.08.2008 (tl.115-120), kasumiaruanne (tl.121), ostureskontro, müügireskontro, kõik saldod, amortisatsiooniaruanne (tl.122-125), kassa ja käibevahendite üleandmise akt (tl.126), põhivara üleandmise akt (tl.127).

17.11.2008 esitas võlausaldaja taotluse viivitamatult pankrotiavaldus tagada, põhjendades seda, et võlgniku esindajana tegutsenud TxxxxKxxxxx on pankrotimenetluse algatamise järgsel perioodil avanud võlgniku nimel arveid, võtnud välja suurtes summades sularaha ( T.Kxxxxx 1 379 897 krooni+ 150000 krooni, tagastanud kolmandatele isikutele 305 000+415 653 krooni). Selle kohta tõendid tl.135-149. Kohus määrusega 17.11.2008 tagas hagi (tl.193-195). Võlgniku seaduslik esindaja xxxxx Mxxxxxxxxxc ja tema poolt volitatud esindaja Txxx Kxxxxxxajutisele haldurile infot ja teavet ei andnud. Kohtuistungile 18.11.2008 võlgniku seaduslikku esindajat ei ilmunud. Ilmus võlgniku volitatud esindaja Txxxxuxxxxxxpoolt volitatud (volikiri tl.204) lepinguline esindaja Jxxxx Rxxxxxx Esindaja küsitlemisel selgus, et esindajal puudub tegelik teave OÜ Arkotex majandusliku olukorra, vara, võlgade a tegevuse kohta. Esindaja võttis volituse vastu kohtuistungile eelnenud päeval, ta ei ole tutvunud pankrotimenetluses osalemiseks vajaliku võlgniku dokumentatsiooniga ega võlgniku majandustegevusega. Esindajal olemasolev teave pärineb Txxx Kxxxxxxxx telefoni teel saadud informatsioonil. Lisaks sellele oli esindaja asjatundmatu menetluses osalemise suhtes, ta ei olnud kursis pankrotimenetluse kui menetlusliigi õigusliku küljega. Kohus teatas, et ei luba sellel esindajal enam menetluses osaleda. Faktiliste asjaolude kohta teadis esindaja avaldada, et hinna alandamise avaldus esitati Enerelile kirjalikult, eile saabus selle kohta Enerelilt vastus, kus vaieldakse hinna alandamisele vastu. Esindaja ei tea, mida Arkotex nüüd edasi teeb. Enereli poolt esitatud pankrotiavaldust võttis Arkotex signaalina, et Enerel ei nõustu hinnaalandamisega. Võlausaldaja esindaja avaldas, et oma kliendi juures ei ole ta näinud neid e-kirju, millega Arkotex on väidetavalt Enerelile pretensioone esitanud. Ajutine haldur avaldas, et temaga pole ühendust võtnud ei Mxxxxxxxxxx ega Kxxxxx, kellele on ajutine haldur korduvaid järelepärimisi saatnud. Ajutisel halduril puudub praegu ülevaade võlgniku varadest ja kohustuste suhtest, ei saa hinnata maksevõimet. Kohus kohustas OÜ Arkotex seaduslikku esindajat J.Mxxxxxxxxxxxt ja esindajat T.Kxxxxxxx võtma osa OÜ Arkotex pankrrotimenetlusest, andma teavet ja võtma osa kohtuistungist, tehes selle kohta määruse (tl.206-209). Kohus kohustas kohtuistungil osalenud esindajat J.Rxxxxxxx TsMS 319 ja § 321 alusel andma määruse ja kutsed kätte J.Mxxxxxxxxxxxxe ja T.Kxxxxxxxe. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohaldas xxxxs Mxxxxxxxxxxx suhtes sundtoomist kohtuistungile 10.detsembril (määrus 04.12.2008 tl.222-225). Politseil J.Mxxxxxxxxxxx sundtoomist kohaldada ei õnnestunud (tl 284). Txxx Kxxxxxx lepinguline esindaja teatas kohtule (tl.290), et seoses haiguse ägenemisega on T.Kxxxxx loobunud temale 29.08.2008 volikirjaga antud volitusest, esitatud SA TÜ Kliinikum tõend selle kohta (tl.291), et T.Kxxxxx põeb paranoidset püsikululist skisofreeniat alates 1996. Ei saa kohtuistungile ilmuda ega asjakohastele küsimustele vastata. Kohtuistungil 10.12.2008 küsitles kohus võlgniku juhatuse endist liiget Kxxxxx Kxxxxxxxt ja PankrS § 90, § 19 lg.2, lg.3, § 85, § 86, § 87 alusel kohustas teda andma teavet pankrotimenetluses võlgniku vara, võlgade ja majandustegevuse kohta. Võlgniku endine juhatuse liige andis seletuse, et Arkotex sõlmis Enereliga lepingu ja ka Eesti Ehitusarendusega. Algul oli summa 12,8 miljonit, kuid hiljem lepingu summat vähendati, kuna osad tööd tegi teine firma. Kõik Enereliga sõlmitud lepingust tulenevad tööd võeti aktiga vastu. Aktide alusel väljastatud arvetest jäi kinni maksmata viimane arve. Põhjus oli selles, et Eesti Ehitusarendus ei maksnud Arkotexile kuna olid vaegtööd ja Arkotex ei

maksnud Enerelile. Eesti Ehitusarendus küll maksis Arkotexile poolteist miljonit, kuid see oli ekslikult makstud ja Arkotex kandis selle raha samal päeval tagasi. Peale maja üleandmist hakkasid Eesti Ehitusarenduselt tulema pretensioonid, et on varjatud vead, mille üle korteriomanikud kurtsid. Kxxxxxx palus Eesti Ehitusarendusel teatada neist ka Enerelile. Arkotex Enerelile nõudeid ei esitanud, õiguskaitsevahendeid ei kasutanud. Sel perioodil oli Arkotexil ainus majandustegevus Lepa 23 ehitus. Kxxxxxx võttis Arkotexi arvelt raha ja viis selle siis sularahas jälle laenajale tagasi, kuna oli plaan kinnistust osta, kuid see ei õnnestunud. Raha võttis välja sularahas, kuna kinnistu müüja tahtis sularaha. Aga see maksti laenajale tagasi. Raha maksti tagasi osade kaupa, kuna ei julgenud kogu summat kaasas kanda. Laenu võttis ka sellepärast, et tahtis Enerelile võla ära maksta, mis oli Lepa 23 eest maksmata. Kuna Eesti Ehitusarendus lubas Arkotexile veel täiendavat ehitustellimust, siis lootis, et saab sellest käibest raha, et Enereli võlg saab ka kaetud. Võru Hoiu- Laenuühistust on raha andnud T.Sxxxx, nad on varasemast tuttavad. Tegelikult jäi Enerelile ikka maksmata, sest lootis selle raha saada siiski Ehitusarenduselt. 14.09.2007 lepinguga loobus nõudest 1,4 miljonit Eesti Ehitusarendus vastu, kuna Ehitusarendusel oli tööde halva kvaliteedi tõttu korterite müük häiritud. Selle kohta tegid Arkotex ja Eesti Ehitusarendus kokkuleppe hinna alandamise kohta. See kokkulepe oli küll Arkotexile kahjulik, kuid Kxxxxxx oli seda nõus tegema, kuna lootis Ehitusarenduselt saada tellimust tänava ehituseks. Kxxxxxx ei vaielnud Ehitusarendusele hinna alandamise kokkuleppele vastu, kuna ka tema arvates olid tööd halvasti tehtud, ta käis kohapeal vaatamas, vesi tõepoolest jooksis. Muudmoodi ebakvaliteetseid töid ei fikseeritud. Arkotexi oli plaan, et teeb siis hinna alandamise kokkuleppe ka Enereliga. Kui Ehitusarendusega hinna alandamise kokkuleppe sõlmis, siis Enereliga nõu ei pidanud. Siis olid Ehitusarendusega head suhted ja ta oli valmis Enerelile võla ära maksma. 2008 suvi kui toimus Enereliga läbirääkimine võla tasumise üle, siis Kxxxxx ei rääkinud Ehitusarendusega sõlmitud hinna alandamise kokkuleppest, kuna lootis, et saab Enerelile ikka võla ära maksta. Kui Enerelile oleks võlg ära makstud, siis oleks Ehitusarendus selle Arkotexile ikka kompenseerinud- oleks saanud Ehitusarenduselt uue objekti ja selle arvel kompenseerinud. Võlg Enerelile 1,481 miljonit on bilansis ja majandusaasta aruandes sees. Kxxxxxxi arvates ta loobus Ehitusarenduse ees sellest summast aastal 2008. Ehitusarendus avaldas Arkotexile survet hinna alandamiseks ja sellepärast nõuti hinna alandamist ka Enerelilt. Kxxxxxx kinnitab, et ka 31. augusti 2008 seisuga bilansis on võlg Enereli ees sees ja 14.09.2007 sõlmitud lepingul on ka tema allkiri. Kxxxxxx kinnitab, et ta on Arkotexi sünnist saati olnud selle ettevõttega seotud. Txxx Kxxxxx liitus ka 2002 või 2003. a oli Arkotexis partner ja ei tegelenud millegagi. Lepa 23 ehitama valiti Eesti Ehitusarenduse poolt Arkotex, kuna Kxxxxxxxx olid Ehitusarenduse juhatuse liikme Rxxxxxxxxxx head suhted. Arkotex ei esitanud Enerelile hinna alandamise avaldust. Arkotexil oli plaan Enerelile raha ära maksta. Arkotexi müümisel oli üleandmisbilansis võlg Enereli ees sees. Andmed, mida Kxxxxxx müümisel ostjale andis, olid õiged, raamatupidamine ka. Firma oli jätkusuutlik ja pankades teda aktsepteeriti. Lepa 23 objekt oli ettevõtte müümise ajaks lõpetatud, üleval oli vaid Enereli nõue Arkotexi vastu. Kohtuistungil 10.12.2008 ajutine haldur ei esitanud nõuetele vastavat aruannet, kuna ajutisel halduril puudusid vastavad andmed. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja kohustas K.Kxxxxxxxt andma kutse üle J.Mxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungile 30.12.2008 esitas ajutine haldur aruande. Kohtuistungile ilmus võlgniku poolt K.Kxxxxxx kes selgitas, et ta ei ole Mxxxxxxxxxxxxx ühendust saanud ka mitte T.Kxxxxxx vahendusel. Kxxxxxxei tea, kas ja millega Arkotex praegu tegutseb. Kxxxxx Kxxxxxx kinnitas vandega, et kõik see, mida ta rääkis võlgniku vara, võlgade ja majandustegevuse kohta eelmisel kohtuistungil ja räägib täna, on õige.

Kxxxxxx selgitas, et majandusaasta aruandes olev leppetrahvinõue on Arkotexil Eesti Ehitusarenduse vastu arvete alusel, tuleneb lepingust. Eesti Ehitusarendus oli teadlik, et Arkotexil on võlg Enereli ees ja aitas Arkotexil seda summat Enereli jaoks leida. Vaegtööde nimekirja tegi Arkotex koos Eesti Ehitusarendusega, selle kohta koostati protokoll, Enereli juures ei olnud. Neile teatati sellest. Vaegtööde kalkulatsiooni koostas Eesti Ehitusarendus summale 1,4 miljonit ja Arkotex nõustus sellega. K.Kxxxxxx vastab küsimustele tema poolt Arkotexi nimel sõlmitud lepingute kohta, milles ta on nõustunud Arkotexi nimel tegema täiendavaid töid tasuta. Võlgniku esindaja kinnitab, et tema otse Enereli poole vaegtööde pärast ei pöördunud. Vaegtööde küsimustega tegeles Eesti Ehitusarenduse esindaja, kelle Kxxxxxx suunas pöörduma otse Enereli poole. Arkotex sõlmis Eesti Ehitusarendusega hinna alandamise lepingu enne kui puudustest Enereli teavitas, Kxxxxxx nõustub, et see oli tema viga. Sel suvel tahtis Enerel Arkotexilt ära osta nõuet Eesti Ehitusarenduse vastu, Kxxxxx polnud nõus müüma. Kuigi Arkotexil oli leping Enereliga, ei suhelnud Kxxxxxx ise Enereliga, seda tegi Eesti Ehitusarendus. Majandusaasta aruandes oli sees nõue Eesti Ehitusarendus vastu ja võlg Enerelile. Võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist. Ka ajutise halduri aruanne kinnitab, et tegemist on püsivalt maksejõuetu äriühinguga. Võlausaldaja taotleb pankrotimenetluse kulude panemist võlgniku kanda kui võlgnikul peaks kusagilt vara tekkima. Muul juhul on võlausaldaja olnud valmis menetluskulusid kandma. Võlgniku esindaja K.Kxxxxxx ei oska midagi öelda Arkotexi praeguse maksevõime kohta. Ajutine haldur esitas kohtule aruande ja selgitas, et taotleb ärikeelu kohaldamist K.Kxxxxxxi suhtes, kuna Kixxxxx Arkotexi juhina on lasknud Arkotexi nimel vabalt tegutseda Eesti Ehitusarendusel. Ajutise halduri arvates on väljavaateid esitada pankrotimenetluses tagasivõitmise nõudeid kolmandate isikute vastu võlgniku huvides. Kui neid nõudeid ei ole võimalik esitada, on selle eest vastutav võlgniku juhatuse liige. Ajutises menetluses on ajutine haldur tuvastanud kuriteotunnuseid võlgniku tegevuses ja tuleb esitada kuriteoteated prokuratuurile. Otsustamisel, kas võlgnik on maksejõuetu, tuleb lähtuda vara ja võlgade kohta olemasolevatest andmetest ja endise juhatuse liikme seletustest. On olemas üks teadaolev võlg- võlg pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees summas 1 540 945.61 krooni, millest põhinõue 1 481 808.38 krooni ja sellelt arvutatud viivis 59 137.23 krooni, mis kajastub ka bilansis seisuga 29.08.2008. Varasid 452.10 krooni. Äriühingul on olnud nõue 1,4 miljonit Eesti Ehitusarendus vastu, millest võlgnik on loobunud aastal 2007. Sellise tegevusega on põhjustatud äriühingule kahju ja põhjustatud äriühingu maksejõuetus, kuna samal ajal oli olemas Enereli nõue Arkotex vastu samas summas. Maksejõuetuse põhjustamine on KarS järgi karistatav tegu. Kriminaalkorras karistatav on ka ebaõigete andmete esitamine võlgniku poolt nii majandusaasta aruandes kui ka bilansis. Rahapesu koosseisu aspektist vajavad selgitust sularaha liikumise tehingud. Esinevad nii tagasivõitmise kui ka tagasinõudmise võimalused. Ajutise pankrotimenetluse käigus on toimunud võlgniku kontol liikumisi summas 1,3 miljonit krooni. Võlgnik on maksejõuetu, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Juhatuse liikme käitumises esinevad kriminaalkorras karistatavate tegude tunnused. Kohtu seisukohad:

Kohus, kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja seletuse, ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud.

Kohus tegi kindlaks, et on olemas võlausaldaja nõue võlgniku vastu põhinõudena summas 1 481 808.38 krooni ja sellele on võlausaldaja arvutanud viivised. Nõue seisneb tehtud tööde eest tasumata jäetud tasus. Tehtud tööd on vastu võetud aktiga (tl.79,81) ja nende vastuvõtuaktide alusel on koostatud arved (tl.80,82). Võlgnik tunnistab, et arved on tasumata. Tasumata arvetest tulenev võlgnevus kajastub võlgniku bilansis ja majandusaasta aruandes, s.h. bilansis seisuga 29.08.2008, mil toimus äriühingu osa müük uuele omanikule. Pankrotimenetluse alustamist arutaval kohtuistungil (17.10.2008) on selgunud, et võlgnik on esitanud eelmisel päeval võlausaldajale hinna alandamise avalduse ja vaidleb nõudele vastu. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on selge, ei ole võlgniku põhjendatud vastuväiteid nõudele ja vaidlus nõude üle ei vaja lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et võlgniku poolt kohtule edastatud hinna alandamise avaldust ei saa käsitada põhjendatud vastuväitena võlausaldaja nõudele ei sisulistel ega ka formaaljuriidilistel põhjustel. Rohkem kui kaks kuud kestnud kohtumenetluse vältel ei ole esitanud võlgnik ühtki kirjalikku tõendit ega suulist väidet selle kohta, mille eest hinda alandatakse. Pankrotiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses (allkirjastatud Txxx Kxxxxxx poolt) märgitakse küll, et võlgnik soovib esitada täiendavaid tõendeid, kuid kuni kohtuvaidluseni ei ole neid esitatud. Lisaks sellele ei ole ei hinna alandamise avalduses ega vastuses pankrotiavaldusele loetletud neid puudusi või ebakvaliteetseid töid, mille eest soovitakse hinda alandada. Selliseks puuduste loeteluks, mille alusel on toimunud rohkem kui miljoni krooni ulatuses hinna alandamine, ei saa pidada näitlikku loetelu (tl.53-54). Võlgniku endise juhatuse liikme sõnul on selline protokoll küll tehtud, kuid tema ei ole seda võlausaldajale edastanud. Võlgniku endise juhatuse liikme sõnul koostas sellise protokolli kolmas isik (Eesti Ehitusarendus), kes tegi ka kalkulatsiooni hinna alandamise kohta. Kogu kohtumenetluse kestel on püsinud võlgniku positsioon, et tal oli soov ja tahe võlg võlausaldajale tasuda, võla olemasolu kajastati raamatupidamisdokumentides õigesti. VÕS § 112 lg.1 sätestab: kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohtulikult uuritud tõenditest nähtub, et Enerel OÜ poolt teostatud tööd on võlgniku poolt vastu võetud (tl.79,81), võlgnik ja ehitusjärelevalve teostaja on kinnitanud vastu võetud tööde kohasust, seda on kinnitatud ka objektile kasutusloa andmisega. Võlgnik kui tellija ja võlausaldaja lepingupartner, kellel lepingu järgi lasub kohustus tehtud töö eest tasuda, ei ole fikseerinud ebakvaliteetselt tehtud töid, ei ole sel teemal esitanud pretensioone võlausaldajale, võlgnikul ei ole esitada väidetavate ebakvaliteetsete tööde nimekirja ega maksumuse arvutust. Seetõttu ei saa käesoleval ajal väita, et võlgnik on vastu võtnud mittekohase täitmise või et on olemas põhjendatud vastuväited võlausaldaja nõudele. Võlausaldaja kohtuistungil möönis, et garantiitööde korras tehti teatud töid objektil ümber. Seega ei saa lihtsustatud korras väita, et võlgniku poolt esitatud e-kirjades kajastatu alusel on võimalik teha hinnaalandamise avaldust. Nõude põhjendatuse kohta on olemas näiteks järgmised faktid: on tasumata arve A-7771 02.08.2007 summas 1 026 446.38 (tl.82), mille aluseks on teostatud tööde akt nr. 7 (tl.81). Selle aktiga on akteeritud elektrivarustustöid summas 371 942.68 krooni ulatuses, katlamaja ehitustöid 14 044.52 krooni ulatuses, ventilatsioonitöid 418 669.61 krooni ulatuses. Võlgniku poolt esitatud puuduste loetelu (tl.53-54) ei sisalda ühtki puudust, mida võiks lugeda puuduseks katlamaja ehitustöödes. Valdav osa tl.53-54 loetletud puudustest võiks lugeda puudusteks vee- ja kanalisatsioonitöödes, mida käesoleva aktiga akteeritud ei ole. Aktiga on akteeritud 40% ventilatsioonitöödest, ilmselgelt ei moodusta tl.53-54 puuduste nimekirjas loetletud ventilatsioonitöödega seotud puudused 40 % kõigist ventilatsioonitöödest.

Lisaks sisulistele põhjustele on pankrotiasja menetlemise raames oluline, et võlgniku seaduslik esindaja ei ole olnud Eestimaal kättesaadav ka mitte politsei abi kasutades.

Võlgniku nimel on kohtule esitanud avaldusi ja võlausaldajale hinna alandamise avalduse isik, kellel tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasoluga ilma TsMS § 202 ja § 204 ette nähtud täiendava kontrollita arvestada ei saa. Kõike seda arvestades ei saa lugeda, et tegemist on võlgniku vastuväidetega nõudele, mis on aluseks nõude lahendada jätmisele väljaspool pankrotimenetlust PankrS § 15 lg.2 p.1 järgi. Käesolevas asjas tuleb välja kuulutada PankrS § 31 alusel võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud võlgasid vähemalt 1 540 945.61 krooni, vara on käesoleval ajal teada üksnes väärtuses 452.10 krooni. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses võimalik esitada tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõudeid. Võlgniku majandustegevuse kohta praegusel ajal andmed puuduvad. Ehkki lähiminevikusajutise menetluse perioodil - on toimunud võlgniku kontol tehinguid 1,3 miljoni krooni ulatuses, ei ole olnud võimalik kindlaks teha võlgniku seadusliku esindaja asukohta ega olemasolu Eesti Vabariigis. Ei ole teada isikuid, kellel on käesoleval ajal volitus tegutseda võlgniku nimel. Kohus ei pea siinjuures tõsiseltvõetavaks T.Kxxxxxx nimele antud volikirja võttes arvesse T.Kxxxxxx terviseseisundit. T.Kxxxxxx esindaja on teatanud ka volitustest loobumisest T.Kxxxxxx poolt. Kohus peab siin vajalikuks märkida veel, et äriühingu majandustegevus toimub tehingute läbi teiste äriühingutega ja muude majanduskeskkonnas toimivate osalejatega. Olukorras, kus rohkem kui kaks kuud kestnud kohtumenetluse käigus ei ole kohtul ega ajutisel halduril olnud võimalik saada kontakti äriühingu tegevuse eest vastutava vastutusvõimelise isikuga ja äriühingu seadusliku esindaja asukoht on teadmata, ei saa pidada äriühingu tegevuse jätkumist käesoleval ajal tõsiseltvõetavaks ja usaldusväärsetel alustel toimuvaks. Võlgnikul puudub ka materiaalne baas tootmise jätkamiseks- põhi- või käibevarad, tootmisvarud, töötajaskond. Võlgniku majandustegevus oli 2006.aasta augustikuust seotud ainult selle objektiga (Lepa 23 Tartus). Kavandatud kinnistu ost jäi toimumata. Andmed selle kohta, et võlgnikul toimub mingi muu majandustegevus, puuduvad ja neid andmeid ei ole väljaspool pankrotimenetlust võimalik ka koguda. Sellises suurusjärgus võla tasumine võlgnikul olemasolevate vahenditega ei ole võimalik. Seega ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on võlgniku maksejõuetus tekkinud pankrotikuriteo tõttu PankrS § 28 lg 1 mõttes (maksejõuetuse tahtlik tekitamine). On võimalik, et aset on leidnud ka muid kuriteotunnustega tegusid. Täiendavad asjaolud on võimalik kindlaks teha pankrotimenetluse käigus. Kõiki kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolusid arvestades, eriti aga arvestades võlgniku juhatuse liikmete ja volitatud isikute pahauskset käitumist, oleks Pankrotiseaduse mõttega ja teiste ettevõtluskeskkonnas toimijate huvidega vastuolus OÜ Arkotex pankroti väljakuulutamise edasilükkamine. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Sirje Tael, kellel on kohtu usaldus ja kes on sõltumatu võlgnikust ning võlausaldajatest. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. jaanuaril kell 9.30.

Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Pankrotiavaldus on tagatud kohtu määrusega 17.11.2008. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. PankrS § 150 lg.2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul võlgnikul teadaolevalt vara puudub. Kohus ei ole käesoleva ajani kohustanud võlausaldajat PankrS § 11 alusel tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasummat. Seetõttu, aga arvestades ka võlausaldaja vastavat nõusolekut, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kannab võlausaldaja. Edasise menetluse kestel võlgnikul võlgnikul vara tekkimisel on võimalik kulutused katta võlgniku vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Ajutine haldur taotles võlgniku endise juhatuse liikme Kxxxxx Kxxxxxxx suhtes ärikeelu kohaldamist. Kohus lahendab ärikeelu kohaldamise määrusega PankrS § 91 alusel. Võlgnikul tuleb anda vanne PankrS § 86 lg.2 alusel.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.