Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

kehtivusega 01.01.2008-31.03.2008.a. Lepingu tingimuste kohaselt oli OÜ K kohustatud tasuma makse summas 992 krooni vähemalt 3 päeva enne kehtiva poliisi lõppemist. Hageja on 20.12.2007.a saatnud kostjale teatise võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata sellele ei ole OÜ K võlgnevust tasunud. Vastavalt LKindlS § 18 lg 5 kohustub kostja tasuma hagejale 0,1% viivist päevas kogu maksmata summa eest. Kostja on olnud viivituses alates 29.06.2007.a ning seega on hageja viivise nõue 323 krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks 17.12.2008.a TsMS § 318 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Liikluse seaduse (LKindlS) § 18 lg 5 kohaselt makse tasumata jätmise korral võib andja nõuda viivist 0,1 protsenti tasumata makse summast päevas. Viivise summa on piiratud tasumata makse summaga. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub lepinguga üks isik (andja) juhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (andja täitmise kohustus). Teine isik (võtja) kohustub tasuma andjale makseid. LKindlS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse tavaleping käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–4sätestatud sõiduki suhtes. Kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isik väljendab huvi, on andja kohustatud sõlmima tavalepingu vaatamata sellele, kas käesolev seadus nõuab sõiduki suhtes lepingu sõlmimist või mitte. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1 315 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.