2-08-28073/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja avaldus Võlgnik OÜ S esitas 03.07.2008.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Kohus jättis pankrotiavalduse käiguta ja kohustas võlgnikku kõrvaldama puudused. 10.10.2008. a esitas võlgnik seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Ajutise pankrotihalduri arvamus OÜ S on kantud äriregistrisse 24.10.2002.a. osakapitali suurusega 80 000 krooni, osanikeks on Soome Vabariigi kodanikud A –L M (osa suurus 32 000 krooni), E A M (osa suurus 16 000 krooni) ja M M M (osa suurus 32 000 krooni). Ajavahemikul 2002.a. kuni 2006.a. tegeles võlgnik ehituse projektijuhtimisteenuse osutamisega: võlgnik hankis Soome Vabariiki ehitusala spetsialiste Baltikumist.2005.a. omandas võlgnik 100 % osaluse tütarettevõttes OÜ R. Lisaks tegutsemisele ehitusvaldkonnas alustati 2005.a. ka investeerimistegevust Eestis. 2007.a. võlgnikul ehitusalase projektijuhtimisteenuse alast tegevust ei toimunud ning võlgnik tegeles aktsiate ostu-müügiga. (võlgniku 2007.a. majandusaasta aruanne lisatud ettekandele lisana nr 1). Ajutine pankrotihalduri on tutvunud dokumentidega, millest nähtub, et E A Mi ja K L Mi suhtes on Soome Vabariigis algatatud kriminaalmenetlus. 03.11.2008 on Soome maksuamet teinud kriminaalasja algatamise avalduse E A M ja K L M suhtes jämeda maksupettuse, jämeda raamatupidamise rikkumise, jämedas võlausaldaja petmises. Maksuamet on teinud revisjoni perioodi 01.01.2003 kuni 05.06.2007 kohta ja selgitanud, et nimetatud isikud on Soomes tööjõu rentimisega teenitud rahalt jätnud maksud maksmata ja kasutanud Eestis registreeritud äriühinguid maksude tasumisest kõrvalehoidmiseks. Kokku on nimetatud tegevusega jäetud tasumata Soome Vabariigile makse summas 204 728 EUR (3 203 297,12 krooni). Soome maksuametile antud selgituses on E A M kinnitanud, et on nimetatud varasid kasutanud enda elutarbeks ja ülejäägid paigutanud Eestis registreeritud äriühingutesse OÜ S ja OÜ R. Nimetatud äriühingute kontodelt on nähtav, et on sularahas tehtud sissemakseid kokku 159 500 EUR (2 487 809, 40 krooni). Nimetatud vahendeid on kasutatud investeeringuteks. Investeeringuid on tehtud erinevatesse börsi aktsiatesse. Võlgnik on raamatupidamist pidanud puudulikult. Võlgnik on teinud makseid peamiselt 2007.a. peale seda, kui Soomes oli algatatud uurimine ja kohaldatud tagamise abinõusid. E A M on Soome Maksuametile esitanud andmeid, et tal puuduvad igasugused varad ja tema sissetulekud on need, mis jäävad sissenõudmisel vaid temale elamise tarbeks. Tegelikkuses on E A M 28.04.2007.a. saanud OÜ R kassast palka 40 000 EUR (325 864 krooni) ja 01.10.2007 saanud OÜ-lt S 139 828 EUR (2 187 832,78 kroon). Osaliselt on nimetatud summade kasutamine toimunud peale sunnivahendite kohaldamist. Peale uurimise algatamist on OÜ R laenanud R F OY-le 40 000 EUR (625 864 krooni). 06.11.2007 kohaldati esialgset aresti Soome Vabariigis täitemenetluses. 19.03.2008 on täitemenetluses tehtud sissenõudmise otsus ja otsus keelata mis tahes maksete tegemine. Töö ja arenguühistu O , mille kaudu tegutses ka E A M, on esitanud nimetatud tagamise meetmete suhtes Kuopio

Halduhtule avalduse sissenõudmise lõpetamiseks. Kohus on teinud esialgse otsuse ja keelanud täitemenetluse jätkamise enne kui asjas kohus on teinud sisulise otsuse. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara pikaajaliste nõuete näol summas 312 920 krooni, sealhulgas: Pikaajalised nõuded 20 000 EUR (312 920 krooni) R FOY vastu. Laenu tagastamise tähtajad on vastavalt on 23.07.2012.a. 23.07.2007.a. on võlgnik sõlminud võlakirja, mille kohaselt andis OÜ S 10 000 eurot laenu R FOY-le. Laenu tagastamise tähtajaks on määratud 5 aastat ehk vastavalt 23.07.2012.a. ja 25.07.2012.a. 25.07.2007.a. on võlgnik sõlminud võlakirja, mille kohaselt andis OÜ S 10 000 eurot laenu R FOY-le. Laenu tagastamise tähtajaks on määratud 5 aastat ehk 25.07.2012.a. Ajutise pankrotihalduri arvates on nimetatud nõuete sissenõudmine ebatõenäoline käesoleva ettekande punktis 1 toodud põhjustel. Saldo Võlgniku arvelduntol nr xxxxxxxxxxx SEB Pangas 285 832,95 krooni. Saldo Võlgniku arvelduntol nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas 1 091 EUR ( 17 084,37 krooni). Saldo Võlgniku väärtpaberikontol nr xxxxxx turuväärtus 211 229,10 krooni. Võlgniku varaks on tütarettevõtte OÜ R (pankrotis) osalus. Arvestades asjaolu, et Harju Maakohtu 03.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-28085 kuulutati välja OÜ R pankrot, puudub sellel osal turuväärtus. Sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, esmane registreerimine 1998.a. Võlgnik hindab sõiduauto turuväärtuseks 2000 EUR (31 293,20 krooni). Nõue ostjate vastu summas 30 282,12 EUR (473 812,22 krooni). Nõue on Töö ja arenguühistu O vastu projektijuhtimise lepingust tulenevalt. Ajutise pankrotihalduri arvates on nimetatud nõude sissenõudmine ebatõenäoline käesoleva ettekande punktis 1 toodud põhjustel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul moodustab võlgniku vara raha pangakontodel ja väärtpaberikontol kokku 514 146,42 krooni ning võlgnikule kuuluv sõiduauto turuväärtusega 31 293,20 krooni, kokku 545 439,62 krooni. Võlgnik poolt varadeks olevat pikaajaliste nõuete ning nõude ostja vastu sissenõudmine ei ole tõenäoline. Võlgniku maksuvõlad on kokku 435 198 krooni (sealhulgas põhivõlg 357 157 krooni ja intressivõlg 78 041 krooni). Võlgniku reaalse vara suurus ületab käesoleva ettekande koostamise hetkel võlgniku võlgade kogusumma 78 948,42 krooni võrra, kuid võlgniku maksuvõlg suureneb pidevalt intresside võrra ning intresside suurenemisel ei piisa võlgniku varast maksuvõla katmiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku vara on arestitud Soome Vabariigi kriminaalasjas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine lähemas tulevikus on tõenäoline ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 545 439,62 krooni, lisaks nõuded 343 202,12 krooni väärtuses, milliste sissenõudmine ajutise haldur hinnangul ei ole tõenäoline. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 435 198 krooni. PankrS § 31 lg 3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tulevikus

tõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ S on maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgniku reaalse vara suurus ületab ajutise halduri aruande koostamise hetkel võlgniku võlgade kogusumma 78 948,42 krooni võrra, kuid võlgniku maksuvõlg suureneb pidevalt intresside võrra ning intresside suurenemisel ei piisa võlgniku varast maksuvõla katmiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku vara on arestitud Soome Vabariigi kriminaalasjas. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas võlgniku varade arestimine Soome Vabariigi kriminaalasjas. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole ajutine pankrotihaldur avastanud võlgniku tegevuses tegusid ega toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustele, maksejõuetus tekkinud avaldaja poolt esitatud asjaoludel. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 9,5 töötunni eest kokku summas 12 350 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 12 350 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.