Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Raha 29 805 Ostjatelt laekumata arved 28 173 Arveldused aruandvate isikutega 58 621 Maksude ettemaks 6 244

KOKKU:

122 843 krooni. Raha 29 805 krooni oli arvestuslikult raha kassas, millest tegelikult oli raha kassas 11 057 krooni ja ülejäänud 18 748 krooni oli juhatuse selgituse põhjal kasutatud materjalide ostuks, kuid vastavad dokumendid olid raamatupidamisele jäetud esitamata. Ostjatelt laekumata 28 173 krooni on AS-le Eleväli 15.11.2007.a. esitatud arve, milline on AS Eleväli poolt tasaarveldatud Võlgnikuga seotud teise ettevõttega ja seetõttu tuleb pidada seda ebatõenäoliselt laekuvaks summaks. Arveldused aruandvate isikutega 58 621 krooni on arveldus selleaegse tegevjuhiga Margus Kimsen, kes nimetatud summa tema ja juhatuse liikme Velli Braun seletuse järgi on pangast sularahana välja võtnud ja selle eest ostnud materjali või maksnud töötasu. Vastavaid algdokumente raamatupidamisarvestusest läbi kantud ei ole, millega on rikutud head raamatupidamistava. Põhimõtteliselt on võimalik nimetatud kulude ulatuses vara osaliseltki tagasi võita, kuid ajutise halduri hinnangul on see ebaotstarbekas, sest võimalikud kulud võivad ületada tulu ja pankrotimenetlus veniks ajaliselt enam kui see oleks mõistlik. 6 244 krooni on käibemaksu arvestuslik ettemaks, mida tegelikult ei eksisteeri. Maksu-ja Tolliameti andmetel oli 05.01.2009.a. maksuvõlg 92 895 krooni, lisaks veel intresside võlg 17 695 krooni, kõik kokku 110 590 krooni ja ettemaksu Võlgnikul ei olnud. Võlgnikul on pankrotimenetluse algatamisel reaalset vara 11 057 krooni. Võlgniku kohustused raamatupidamise andmetel olid 31.12.2008.a. järgmised: Võlad tarnijatele 13 949 Maksuvõlad 105 064 Võlad töövõtjatele 17 951

KOKKU:

136 964 krooni. Võlad tarnijatele 13949 krooni on võlgnevus AS-le Silberauto tulenevalt viimase poolt esitatud arvele 05.02.2008.a. Maksuvõlgade täpsustatud suuruseks on EMTA 05.01.09 andmetel põhivõlg 92 895 krooni ja intressid 17 695 krooni, kokku 110 590 krooni. Võlad töövõtjatele 17 951 krooni on võlgnevus Võlgniku töötajale Vladimir Jaskevitšile vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 142 490 krooni, sest lisanduda võivad osade võlausaldajate intressid. Võlgnikul on vara 11 057 krooni ja kohustused pankrotimenetluse ajaks on vähemalt 142 490 krooni, ehk võlad ületavad vara 131 433 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eelnevalt toodud hinnangul puudub vara, mida saaks tagasi võita või tagasi nõuda. Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks peab ajutine pankrotihaldur: Võlgniku äriplaan on olnud algusest peale seotud suure riskiga, sest taheti osutada teenust languses olevas ehitusturul, ilma et selleks oleks olnud seejuures piisavalt omavahendeid, mis oleks võimaldanud vähemalt osaliseltki tekkinud probleeme lahendada. Osakapital 40 000 krooni Võlgniku osakapitali ilmselgelt oli jäetud tegelikult sisse maksmata ja seetõttu puudusid sisuliselt kohe tegevuse alustamisel ka omavahendid äritegevuseks . Eelnimetatud maksevõimetuse ühe põhjuse (p.2) kõrval oli Võlgniku juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnused ka vastavalt PS § 28 selles, et juba 2008.a. I kvartali lõpus oleks pidanud selleaegne juhatuse liige Velli Braun esitama pankrotiavalduse, kuna maksevõimetus ei olnud enam ajutise iseloomuga ja tähtaegselt ei suudetud nõuetekohaselt täita Võlgniku kohustusi.

Omakapital ei vastanud ÄS § 176 nõuetele, mis antud olukorras oleks tähendanud vajadust esitada pankrotiavaldus või siis leida vahendid kujunenud olukorra seadusega vastavusse viimiseks. Seda kinnitab 31.03.2008.a. seisuga koostatud üleandmisdokumentide hulka kuuluv bilanss. Ei esialgne juhatus ega ka hilisemad juhatuse liikmed Margus Kimsen ja Jaanus Vahi sellele olukorrale õigeaegselt ei reageerinud ja vastavaid abinõusid ei rakendanud. Avaldus pankrotimenetluse algatamiseks esitati alles 2008.a. detsembris. Alates 2008.a. märtsist Võlgniku tegevuse seiskumisel sisuliselt puudus raamatupidamisarvestus ja Võlgnik ei ole esitanud alates 2008.a. maikuust maksudeklaratsioone ehk tegu oli raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega Võlgniku juhatuse poolt. Võlgnikul on vara 11 057 krooni ja tema kohustused tänaseks on vähemalt 142 490 krooni. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja ta on pankrotis. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja samuti ei pea ajutine haldur majanduslikult otstarbekaks varade tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalust, sest sellega kaasneksid võimalikud kulud ja aeg, mis ei ole pankrotimenetluse tulemustele mõistliku tagajärjega. Tulenevalt eeltoodust, tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pankrotti väljakuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid OÜ Lõuna Elekter, ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ Lõuna Elekter pankrotimenetlus raugemisega vastavalt PankrS § 29 lg 1. Võlgniku dokumentide hoidjaks määrata Margus Kimsen, elukoht xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxx, xxxxxxxxxxx. Välja mõista pankrotihalduri tasu vastavalt kohtule esitatud taotlusele. Kohtu põhjendus PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Aruande järgi võlgnikul on reaalset vara 11 057 krooni, võlad vähemalt 142 490 krooni, millele lisanduvad intressid. Võlad ületavad vara 131 433 krooni. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puudub vara, mida saaks tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande ja selles sisalduva OÜ Lõuna Elekter finantsmajandusliku analüüsi usaldusväärsuses, millest nähtuvalt OÜ Lõuna Elekter ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et ei ole põhjendatud ja otstarbekas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluse kasutamine. PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb OÜ Lõuna Elekter pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimenetluse lõpetamise kohta nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus peab põhjendatuks määrata OÜ Lõuna Elekter dokumentide hoidjaks juhatuse liige Margus Kimsen.

Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi Võlgniku osakapital 40 000 krooni ilmselgelt oli jäetud tegelikult sisse maksmata ja seetõttu puudusid sisuliselt kohe tegevuse alustamisel ka omavahendid äritegevuseks. Nimetatud maksevõimetuse ühe põhjuse kõrval oli Võlgniku juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnused ka vastavalt PS § 28 selles, et juba 2008.a. I kvartali lõpus oleks pidanud selleaegne juhatuse liige Velli Braun esitama pankrotiavalduse, kuna maksevõimetus ei olnud enam ajutise iseloomuga ja tähtaegselt ei suudetud nõuetekohaselt täita Võlgniku kohustusi. Omakapital ei vastanud ÄS § 176 nõuetele, mis antud olukorras oleks tähendanud vajadust esitada pankrotiavaldus või siis leida vahendid kujunenud olukorra seadusega vastavusse viimiseks. Seda kinnitab 31.03.2008.a. seisuga koostatud üleandmisdokumentide hulka kuuluv bilanss. Ei esialgne juhatus ega ka hilisemad juhatuse liikmed Margus Kimsen ja Jaanus Vahi sellele olukorrale õigeaegselt ei reageerinud ja vastavaid abinõusid ei rakendanud. Avaldus pankrotimenetluse algatamiseks esitati alles 2008.a. detsembris. Alates 2008.a. märtsist Võlgniku tegevuse seiskumisel sisuliselt puudus raamatupidamisarvestus ja Võlgnik ei ole esitanud alates 2008.a. maikuust maksudeklaratsioone ehk tegu oli raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega Võlgniku juhatuse poolt. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud raske juhtimisvea tunnused on vajalik ära märkida kohtulahendi resolutiivosas. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 10384 krooni määramiseks. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu 10384 krooni on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale ja tuleb välja mõista võlgniku OÜ Lõuna Elekter vahendite arvelt.

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.