2-08-69567/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Võlgnik IE OÜ esitas 23.10.2008.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 14.11.2008. a algatas kohus IE OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks E Selbergi. Ajutise halduri aruanne Võlgnik kanti Harju registripiirkonna äriregistrisse 13.10.2006.a. osakapitaliga 40 000 krooni, kuni 05.12.2006 kandis võlgnik ärinime OÜ F . Võlgniku osanikeks on OÜ B (osa nimiväärtus 6000 krooni), OÜ A (osa nimiväärtus 6 000 krooni), Mo M OÜ (osa nimiväärtus 6 000Krooni), OÜ T (osa nimiväärtus 10 000 krooni), OÜ U (osa nimiväärtus 6 000 krooni ) ja OÜ T (osa nimiväärtus 6 000 krooni). E Ivanov on võlgniku juhatuse liige alates 02.01.2007.a. kuni käesoleva ajani. Võlgniku tegevusalaks oli telekommunikatsiooniseadmete paigalduse ja installatsioon. Võlgniku selgituse kohaselt tegeleti juhtm interneti paigaldamisega ning võlgniku äriplaan oli rajatud kogu Eestit hõlmava teenuste müügivõrgu loomisele ja toimimisele. Interneti paigaldamise brigaadid moodustati Narvas, Pärnus, Tartus ja Tallinnas ning 2007.a. oli võlgnikul 10 töötajat. Võlgnik üüris L OÜ-lt 1 tuba aadressil xxx kasutamiseks kontoriruumina. Võlgnikule andis majandustegevuse jaoks laenu OÜ B , kes loovutas hiljem nõude AS-ile N , nimetatud nõue kajastub võlgniku poolt koostatud võlgade nimekirjas. Võlgnik sõlmis AS-iga S Pank 7 kasutusrendi lepingut kaubikute Xxx ja 1 kasutusrendi lepingu Xxx kasutamiseks, soetati kontorimööbel ja töövahendeid. Tiheda konkurentsi tõttu (põhilised konkurendid Elion, Starman) ei saadud nii palju tellimusi, kui esialgu planeeriti ning töötajatel ei olnud kohati piisavalt rakendust, palgad maksti välja, kuid riigimaksud jäid osaliselt tasumata. Põhiliselt eraisikutest klientide maksekäitumine oli halb, kliendid viivitasid maksmisega kuid ning sageli keeldusid üldse maksmast, sest ei olnud rahul teenuse kvaliteediga halva signaali tõttu. 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kahjum 2 134 546 krooni. Eespooltoodud majandusnäitajast võib teha järelduse, et võlgniku äriplaan oli ebaõnnestunud ning kasumit kogu lühiajalise tegevuse vältel ei saadudki. 2007.a. detsembris vabastati töötajad Tartus, neile maksti välja lõpparved. Aprillis 2008.a. lõpetas võlgnik L OÜ-ga kontoriruumi üürilepingu, kontorimööbel tasaarvestati üürivõlaga. Ülejäänud töötajad vabastati 31.07.2008.a., millest tulenevalt võib teha järelduse, et seisuga 31.07.2008 oli võlgniku majandustegevus lõppenud. Kõik kasutusrendilepingud on üles öeldud. Ajavahemikul 31.07.2008.a. kuni pankrotiavalduse esitamiseni 23.10.2008.a. tegeleti võlgade sissenõudmisega, millest vähenes maksunõue. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavaldusele lisatud vara loetelus sisaldub võlgniku varana debitoorne võlgnevus: nõuded summas 118 900 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile esitati võlgnikule laekumata arvete nimekiri ja pangakonto väljavõtted, nende võrdlemisel ilmnes, et võlgniku varana kajastuva debitoorse võlgnevuse hulgas on ekslikult nõuded kokku summas 27 258 krooni, millised on hiljem võlgnikule laekunud, seega on õige debitoorse võlgnevuse summas 91 642 krooni. Debitoorne võlgnevus summas 91 642 krooni koosneb vaidlustatud nõuetest, mida võlgnikul ei õnnestunud sisse nõuda põhjusel, et klientidel olid osutatud teenusele pretensioonid seoses kehva signaaliga ning asjaoluga, et võlgnik ei saanud

enam garantiiteenust osutada. Signaali parandamiseks oleks võlgniku selgituse kohaselt vaja ehitada nendesse piirkondadesse, millest laekusid kaebused, mastid, aga võlgnikul puuduvad selleks vahendid ja võimalused. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku arvamusega, tegemist on lootusetuste võlgnevustega. AS-is Hansapank omab võlgnik arvelduskontot nr 221033669695, mille saldo seisuga 24.11.2008 on 105 krooni. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavaldusele lisatud vara loetelus sisaldub põhivara bilansilise väärtusega 100 752 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile esitati vara detailne nimekiri, millest selgus, et vara nimekirjas kajastub ka kontorimööbel väärtusega 13 884 krooni, mis kuulub käesoleva ajal L OÜ-le, seega on õige põhivara bilansiline maksumus 86 868 krooni. Käesoleval ajal on vara hoiul N AS-is. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile antud selgituse kohaselt on tegemist välitingimustes kasutatud sülearvutite ja printeritega, millised on valdavalt amortiseerunud. Asjatundja arvamuse, millise andis ajutisele pankrotihaldurile 10.12.2008 N AS tehnilise toe juht T J , on võlgniku põhivara väärtus seisuga 10.12.2008 29 000 krooni. Muu vara puudumist on kinnitanud ajutise halduri päringud riiklikesse registritesse. Tulenevalt eelpooltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et Võlgnikul on vara turuväärtusega 29 105 krooni väärtuses. Võlgniku poolt on kohtule esitatud pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu kokku 2 194 917 krooni. Võlgniku poolt koostatud nimekirjas kajastub maksuvõlg summas 412 923. Kontrollimisel ilmnes, et tegelikkuses on maksuvõla suuruseks seisuga 12.12.2008 291 901 krooni (sealhulgas põhivõlg 229 477 krooni ja intressivõlg 62 424 krooni). Võlgnevus töötajatele moodustab 176 400 krooni. Võlgnevus N AS-ile laenulepingu alusel 1 550 513 krooni. Muud võlad 16 665 krooni. Seega on võlgnikul kokku rahalisi kohustusi kreeditoride ees kokku 2 035 479 krooni. Võlgnikul on ka potentsiaalne kohustus D Bank AS ees, nimelt käesoleva ettekande punktis 1 nimetatud kasutusrendilepingutest tulenevalt, summas 1 243 391,21 krooni. AS-iga S Pank sõlmitud kasutusrendilepingud on üles öeldud ja kaubikud ning sõiduauto D Bank AS-ile tagastatud, panga andmetel ei ole tänasel päeval teada, kui suure osa nõudest saab katta tagatisvaraks olevate sõidukite müügist laekuva raha arvel. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt ei vastanud võlgniku omakapital seaduses kehtestatud nõuetele, olles negatiivne ( - 2 094 546 krooni). Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile kirjavahetuse osanikega, millest nähtub, et maikuus 2008.a. teavitas võlgniku juhatuse liige osanikke äriühingu halvast majandusolukorrast ning vajadusest esitada pankrotiavaldus ning kutsus meili teel osanike koosoleku kokku 27.05.2008.a. Osanike koosolekul jõudsid osanikud põhimõttelise kokkuleppeni ühingu tegevuse jätkamises ning osakapitali suurendamises läbi suunatud emissiooni N AS-ile. Osakapitali suurendamist paraku läbi ei viidud, kuivõrd läbirääkimised investoritega ei andnud tulemusi ning N AS kaotas huvi emissioonis osalemise vastu. Kohtuistung Kohtuistungil 15.12.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, vara kohustusi ei kata, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 2 035 479 krooni ja vara on 29 105 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes 31.07.2008. a, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas äririskide realiseerumine, tihe konkurents ja üldine majanduslangus. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku seisukohaga osaliselt. Ajutise halduri hinnangul on oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel ka võlgnikupoolsel majanduslike riskide ebaõigel hindamisel. Võlgniku kulud töötasudele olid liiga suured. Ka oli 8 kasutusrendilepingu maksete tasumine võlgnikule selgelt üle jõu käiv. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole ajutine pankrotihaldur avastanud võlgniku tegevuses tegusid ega toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustele. Maksejõuetus on tekkinud võlgniku poolt esitatud asjaoludel. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpe käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 22 660 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 22 600 krooni E Selbergi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Eduard Ivanovile.