Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik ASA(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 07.07.2008 avalduse ASA pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Aktsiaseltsi peamine tegevusala oli nõrkvoolu installatsioonitööde teostamine. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub vara kuid kohustusi on seevastu 135 172 krooni ulatuses. Likvideerimismenetluse käigus on ettevõtte kohustused vähenenud 305 936 krooni võrra. Samas on likvideerija kandnud kulusse debitoorseid nõudeid summas 204 267 krooni, kuna nõudeid ei laekunud. Kõigi töötajatega on töölepingud lõpetatud Maksejõuetuse põhjusteks on pankrotiavalduse kohaselt pikaajaline kahjumiga tegutsemine ning debitoorsete nõuete mittelaekumine ja sellest tulenev käibevahendite krooniline puudus ning kahjum. Harju Maakohtu 10.06.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-08-29188 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks K Prükk’i. 22.09.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt alustati võlgniku likvideerimist 30.11.2002 ja Tallinna Linnakohus otsustas 05.04.2004 võlgniku sundlõpetamise. Võlgniku aktsiakapital 400 000 krooni jaguneb kolme aktsionäri vahel. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal puudub võlgnikul raha pangas, samuti kinnisvara ning Ehitisregistrisse kantavad ehitised kui vallasasjad. Vastavalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetele on võlgniku nimele registreeritud kolm sõidukit, kõigile sõidukitele on seatud keelumärked kohtutäitur K Kummi poolt 12.11.2003 ja P Lantini poolt 25.02.2005. Juhul kui kõnealused sõidukid võlgnikule kuuluvad, on sõidukite vanust arvestades nende koguväärtus halduri hinnangul kuni 15 000 krooni. Võlgniku nimele ei ole muu hulgas registreeritu väärtpabereid, puuduvad varud ja põhivara. Ajutise halduri aruande kohaselt on likvideerimise algbilansi seisuga 30.11.2002 kajastatud nõudeid summas 263 269 krooni. Võlgniku bilansis seisuga 31.12.2007 on kajastatud nõudeid kolmandate isikute vastu summas 204 267 krooni, bilansis seisuga 25.06.2008 aga 0 krooni. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud dokumendid, mis näitavad, et osa nõuetest tasuti tasaarvelduse teel. Võlgnik ja OÜMN tegid 10.06.2008 tasaarvelduse, millega loeti tasutuks võlgniku nõue summas 94 725.94 krooni. Alates 31.12.2007 laekus võlgniku pangaarvele 0 krooni. Ajutise halduri hinnangul peaks olema võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu summas 109 541.06 krooni, kelle vastu võlgnikul nõudeid on, ei ole teada. Arvestades aga, et võlgnik esitas viimased müügiarved 2003. aastal, võib nõuete sissenõudmine osutuda võimatuks. Võlgnikul on maksuvõlgnevusi 135 460 krooni ulatuses, millele lisandub FE nõue 480 krooni, seega kokku kohustusi võlausaldajate ees esialgsel hinnangul 135 940 krooni.

2-08-29188 Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad endal tootmisruumid ning tööks vajalikud seadmed. Ajutine haldur on tuvastanud tagasivõitmise võimalustena juba ülalnimetatud nõuded kolmandate isikute vastu summas 109 541.06 krooni. Samuti nähtub likvideerimise algbilansist (30.11.2002), et võlgnikul oli vara väärtuses 651 478 krooni, sellest materiaalne vara 388 209 krooni. Pärast likvideerimismenetluse algust on võlgnik esitanud 12 arvet kogusummas 154 263 krooni. Kui lähtuda võlgniku kinnitusest, et peale 30.11.2002 majandustegevust ei toimunud, on kõik pärast eelpool nimetatud kuupäeva esitatud arved vara müügi arved. Seega laekus võlgniku vara müügist 233 946 krooni võrra vähem kui oli selle väärtus bilansi kohaselt. Välja selgitamist vajab ka asjaolu, mistõttu kanti maha võlgniku põhivara ning kuhu kõnealune vara pärast mahakandmist toimetati. Vara müüdi võlgniku lähikondsele ja enamasti tasuti selle eest tasaarvelduse teel. Olemuselt on tegemist vara üleandmisega võla katteks, millega tasuti võlga vaid ühele, võlgniku lähedal seisvale isikule. Pärast 30.11.2002 esitas võlgnik MNOÜ 9 arvet kogusummas 137 858 krooni. Pangaväljavõtetest nähtuvalt tasus OÜMN nendest arvetest 4 arvet kogusummas 21 354.43 krooni, tasaarvelduse teel tasuti 94 725.94 krooni. Dokumendid on olemas üksnes 116 080.37 krooni tasumise kohta. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaks 21 777.63 krooni tasumist. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus on teinud võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku deposiiti 30 000 krooni maksmiseks pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks. Käeoleva ajani ei ole deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutavat summat laekunud.

II Kohtuistung 15.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku likvideerija esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-08-29188 PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. ASA(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 07.07.2008 avalduse ASApankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. AS A likvideerimismenetlust on alustatud 30.01.2002, Tallinna Linnakohtu 05.04.2004 otsusega algatati AS A sundlõpetamine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Töölepingud on kõikide töötajatega lõpetatud 01.12.2002. Võlgnikul puuduvad tootmisruumid ja tööks vajalikud seadmed. Võlgnik on esitanud äriregistrile 1996.a, 1999.a ja 2001.a majandusaasta aruanded, ajutisele pankrotihaldurile on võlgnik esitanud ka 2000.a majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi seisuga 30.11.2002 ning bilansid seisuga 31.12.2007 ja 25.06.2008. Võlgniku seletuse kohaselt ei ole koostatud 2002.a ja 2003.a majandusaasta kohta aruandeid. Võlgniku olemasolevate majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku omakapital 2000.a lõpus olnud – 775 krooni, 2001.a lõpus on võlgniku omakapital 21 521 krooni ning 30.11.2002 seisuga – 12 038 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 0 krooni. Eesti Riikliku Autoregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud 3 sõidukit: Ford Express, reg nr XXX, reg aasta 1992.a; Ford Escort, reg nr XXX, reg aasta 1992.a. Nimetatud sõidukid on võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt võõrandatud. Ehitusregistris on registreeritud Endla tänavale Tallinnas taotlus ja ehitusluba ehitise (sidekanal) püstitamiseks nr XXX 16.02.1999 ehitusregistri koodiga XXX. Ehitusloa taotlusel on omanikuna registreeritud AS A . Ehitusregistris puudubinformatsioon selle kohta, kas tegemist on valminud ehitisega, millele oleks taotletud ja väljastatud kasutusluba. Võlgniku selgituse kohaselt esitati sidekanali taotlus seoses sellega, et nende Süda tn 1 kontoris puudus igasugune side. Samas saadi side Elion Ettevõtted AS kaudu ja võlgnik ei alustanud ehitusloa alusel sidekanali ehitamist. 30.11.2002 likvideerimise algbilansis on kajastatud põhivara 164 051 krooni väärtuses, võlgniku seaduslik esindaja on esitanud kohtule põhivara mahakandmise aktid seisuga 01.12.2002 summas 340 353.60 krooni, seisuga 30.06.2003 133 000 krooni ja seisuga 30.06.2002 summas 224 281.64 krooni. Samuti on võlgnikul likvideerimise algbilansis kajastatud nõudeid summas 263 269 krooni, bilansis seisuga 31.12.2007 on kajastatud nõuded kolmandate isikute vastu summas 204 267 krooni, bilansis seisuga 25.06.2008 on nõuded kolmandate isikute vastu 0 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja on esitanud dokumendid, mis näitavad, et osa nõuetest tasuti tasaarvelduse teel. Võlgniku seaduslik esindaja on esitanud kohtule 11.06.2008 nõuete mahakandmise akti summas 41 661.05 krooni. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul on kolmandate isikute vastu nõudeid 67 880.01 krooni. Arvestades, et võlgnik esitas viimased nõuded 2003.a, võib nõuete sissenõudmine osutuda võimatuks. Kohustusi on võlgnikul 135 940 krooni, mis koosneb riiklike maksude võlast summas 135 460 krooni ja Falck Eesti AS nõudest summas 480 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajatega on töölepingud lõpetatud 01.12.2002, võlgniku likvideerimist on alustatud 30.11.2002,

2-08-29188 võlgnikul puudub vara ning kohustusi on võlgnikul 135 940 krooni, võlgniku omakapital ei vasta nõuetele, võlgnikul puuduvad tootmisruumid ja tööks vajalikud seadmed, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest, krediidiasutustest ja võlgnikult, 2000.a, 2001.a majandusaasta aruanne, bilanss ja kasumiaruanne seisuga 30.11.2002, likvideerimisbilanss, võlgniku pangakonto väljavõte, põhivara liikumise aruanne, põhivara ja nõuete mahakandmise otsused – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2000 (tl 72) on võlgniku omakapital - 775 krooni, seisuga 31.12.2001 on võlgniku omakapital olnud 21 521 krooni (tl 86), seisuga 30.11.2002 oli võlgniku omakapital - 12 038 krooni. Likvideerimisbilansi kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 - 230 240 krooni ja seisuga 25.06.2008 - 135 172 krooni (tl 98). Seega ei vastanud võlgniku omakapital alates 31.12.2000 ÄS § 301 nõuetele ja võlgniku püsiv maksejõuetus oli nimetatud ajaks välja kujunenud. Vastavalt 2001. majandusaasta lisaks oleva omakapitali muutuste aruandele on võlgniku 1999.a majandusaasta tulemuseks olnud kahjum – 270 595 krooni, 2000.a tulemus on – 385 684 krooni ja 2001.a on olnud tegevus kasumlik 22 296 krooni. Seega on võlgniku majandustegevuse tulemuseks olnud kahel järjestikusel aastal kahjum, mistõttu juhatus olema teadlik, arvestades olemasolevaid kohustusi, et ettevõttel ei ole võimalik antud olukorras oma tegemist jätkata ilma täiendavate abinõude tarvitusele võtmiseta ning ettevõtte kahjumist välja toomine on küsitav, samuti, et võlgnik on muutunud maksevõimetuks ning see maksejõuetus ei saanud olla tema majanduslikust olukorrast tulenevalt enam ajutine. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et võlgniku majandustegevus on lõppenud 2002.a (tl 99-101). Ajutise pankrotihalduri andmetel ei ole võlgnikul töötajatega kehtivaid töölepinguid olnud alates 2003.a. Nimetatule vaatamata ei võtnud äriühingu juhatus tarvitusele ÄS § 301 sätestatud abinõusid, s.h ei esitanud kohtule pankrotiavaldust. Tallinna Linnakohtu 05.04.2004 kohtuotsusega on otsustatud võlgnik sundlõpetada ja määrata likvideerijaks IL (tl 50-51). Likvideerimismenetluse käigus ei ole rahuldatud võlausaldajate kõiki nõudeid. Tulenevalt TsÜS § 44 peavad likvideerijad viivitamatult esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt TsÜS § 41 lg 3 on likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatus pidanuks 2000. aastal esitama pankrotiavalduse, kuna ettevõtte omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja aktsionärid ei olnud tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid vara vähenemise vastu, nimetatut kohustust ettevõtte juhatus ei täitnud 2000. aastal ega ka hilisematel aastatel, kuigi ettevõtte omakapital ei vastanud ka järgmistel aastatel seaduses ettenähtud nõuetele ning ettevõte tegutses kahjumlikult. Ka ettevõtte likvideerija ei täitnud TsÜS § 44 tulenevat kohustust ega esitanud juba 2004.a pankrotiavaldust, kuigi likvideerijal, endise juhatuse liikmena, pidi olema selge ja arusaadav, et ettevõtte varadest ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Eelnimetatule vaatamata esitati võlgniku pankrotiavaldus alles 07.07.2008. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kohus leiab, et eeltoodud tegevusest tulenevalt esineb võlgniku juhatuse liikme ja likvideerija käitumises juhtimisvea tunnused: võlgniku pankrotiavaldust ei ole esitanud õigeaegselt. Kuna võlgniku 2000. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel 2000.a varasid kokku 1 032 240 krooni ja kohustusi 1 033 015 krooni (tl 71, 72) ning 2001. majandusaastal oli võlgniku varasid 1 175 236 krooni ja kohustusi 1 153 715 krooni (tl 83), siis oleks õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral olnud tõenäoliselt võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses kui pankrotiavalduse esitamise järgselt, mistõttu kohus leiab, et

2-08-29188 pankrotiavalduse mittetähtaegse esitamisega on ettevõtte juhatus ja likvideerija toime pannud raske juhtimisvea. Võlgnik on esitanud äriregistrile 1996.a, 1999.a ja 2001.a majandusaasta aruanded, ajutise pankrotihalduri nõudel on võlgnik esitanud ka 2000.a majandusaasta aruande ja likvideerimise algbilansi seisuga 30.11.2002 ning bilansid seisuga 31.12.2007 ja 25.06.2008. võlgniku seletuse kohaselt ei ole koostatud 2002.a ja 2003.a majandusaasta kohta aruandeid. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku likvideerija ja endise juhatuse liikme poolt toime pandud karistusseadustiku (KarS) § 3811 tunnustega tegu, s.o rikutud on raamatupidamise kohustust. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise ning muud võimalikud nõuded: 01.01.2001–31.12.2001 kanti maha võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu summas 71 961 krooni. Nõuete mahakandmise põhjus ei ole teada. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kuhu kadus debitoorne võlgnevus summas 67 880.01 krooni. Likvideerimise algbilansi kohaselt (30.11.2002) oli võlgnikul vara väärtuses 651 478 krooni, sellest materiaalset vara 388 209 krooni, millest varud 190 716 krooni. Pärast likvideerimismenetluse algust on võlgnik esitanud 12 arvet kogusummas 154 263 krooni, sellest võlgniku osanik MNOÜ 9 arvet kogusummas 137 858 krooni. Võlgniku kinnitusel praegu tal vara puudub. Kui lähtuda võlgniku kinnitusest, et pärast 30.11.2002 majandustegevust ei toimunud, on kõik pärast 30.11.2002 esitatud arved vara müügi arved. Seega laekus võlgnik vara müügist 233 946 krooni võrra vähem, kui oli selle vara väärtus bilansi kohaselt. Võlgnik esitas andmed põhivara mahakandmise kohta. Kohus leiab, et vara mahakandmine ei ole tõenäoliseks, kui aga põhivara siiski maha kanti, siis tuleb välja selgitada, mis põhjustas vara mahakandmise, kuhu vara pärast mahakandmist toimetati ja kus asub vastav vara praegu. Vara müüdi võlgniku lähikondsele ja enamasti tasuti selle eest tasaarvelduse teel. Olemuselt on tegemist vara üleandmisega võla katteks, millega tasuti võlga vaid ühele, võlgnikule lähedal seisva isikule, seega on eelistatud ühte võlausaldajat teistele. Pärast 30.11.2002 esitas võlgnik MNOÜ 9 arvet kogusummas 137 858 krooni. Pangaväljavõtetest nähtuvalt tasus MN OÜ nendest arvetest 4 tk kogusummas 21 354.43 krooni, tasaarvelduse teel tasuti 94 725.94 krooni. Seega on dokumendid olemas üksnes 116 080.37 krooni tasumise kohta. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaks 21 777.63 krooni tasumist. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 13.11.2008 määrusega on kohus teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni. Kohtumääruse tegemise ajaks eelnimetatud summat kohtu deposiiti laekunud ei ole. Kohus leiab, et kuna ASA (likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb ASA (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.