Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2864, mille alusel müüs hageja soojusenergiat elumajale Kivi 12 Jõhvi. AS ISS on lepingu sõlmimisel tegutsenud korteriomanike nimel ja huvides. Kostja ei ole kohaselt täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ja on maksete tasumisel pidevalt viivituses. Tulenevalt TsÜS § 115 lg 1, KKütS §§ 2, 6, 8, 10 ja 11, VÕS §§ 65 lg 1, 65 lg 4, 76 lg 1, 100, 101 lg 2, 208 lg 1 palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2238,24 krooni ja viivise summas 1391,64 krooni. Kostja vastus Kostja oma 22.augustil 2007 kohtule esitatud kirjalikus vastustes hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole hageja hagiavalduses välja toonud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Samuti ei tulene hagiavaldusest, milliste konkreetsete tõenditega soovitakse neid asjaolusid tõendada ning puudub võlgnevuse arvestus nii võlgnevuse kui ka viiviste osas. Alates 25.08.1998 on kostjale kuuluvast korteriomandist küttesüsteemid isoleeritud ja radiaatorid välja lõigatud ning vastavalt aktile oli korteri uueks soojuskoormuseks 0,006 MWh. Kuid AS Kohtla-Järve Soojus nõudis kostjalt 15% tasumist. Ida-Viru Maakohus jättis tsiviilasjas 2-286/02 hageja nõude täies ulatuses rahuldamata, sest kostja poolt soojusenergia tarbimine 15% ulatuses korteri üldpinnast oli tõendamata. Vaatamata kohtuotsusele jätkas hageja arvete esitamist 15% soojusenergia tarbimise eest kostja poolt. Kostja poolt esitatud teatest 13.05.2004 tuleneb, et alates 01.09.2004 esitab AS Kohtla-Järve Soojus nõuetekohase makseteatise ainult soojuse ostjale, s.o. AS Minu Vara Ida (nn ühisarve) ja ei jaota enam soojuse kogust korteriomanike vahel. Ajavahemikul 10.2004 kuni 01.2007 esitas AS Minu Vara Ida kostjale arveid soojusenergia tarbimise eest arvestusega 15% korteri üldpinnast, nii nagu hageja oli edastanud andmed. Kostjal on olemas tõend teenustasu arveldustest ajavahemikul oktoober 2004 kuni jaanuar 2007, millest tuleneb, et võlgnevuse suurus on 1 714,13 krooni ja viivis 373,10 krooni, kokku 2 087,23 krooni. Hageja nõue kostja vastu aga moodustab kokku 3 629,88 krooni. Kostja on nõus tasuma sooja tarbimise eest vastavalt koostatud aktile 0,006 MWh eest ehk 6% korteri üldpinnast ehk köetava pinna 3, 77 m2 eest. 26.novembril 2008 esitas kostja omapoolse eseisukoha, milles ta leiab, et tegemist ei ole solidaarvõlgnikuga ega solidaarvõlgnevusega. Hageja on kohtule esitanud koostöölepingu nr 2864, mis on sõlmitud 01.07.2002 AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida vahel, mitte korteriomanikega. Kostja leiab, et nõude aluseks kostja vastu ei saa olla leping, mis on sõlmitud hageja ja AS Minu Vara Ida vahel ehk nõue korteriomaniku vastu ei saa tuleneda lepingust, mida kostja ei ole sõlminud. Korteriühisuse otsus sõlmida teenindusleping ei ole aluseks, et hageja saaks sõlmida AS Minu Vara Ida lepingu, mille alusel müüja/hageja müüb soojusenergiat, mida kasutatakse hooldaja poolt hallatavate hoonete soojusenergiaga varustamiseks. Hageja väide, et kostja ei ole kohaselt täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ja on maksete tasumisel pidevalt viivituses, ei vasta tõele. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud.

Kohtuistungid Kohtuistungil 10.novembril 2008 hageja esindaja M. Kiir toetas hagi, selgitades, et nad nõuavad solidaarvõlgnevust terve maja pealt. Teised solidaarvõlglased on teised korteriomanikud, kelle suhtes hagi esitatud ei ole. Kokkuleppe sõlmimisel 21.10.2004 esines AS Minu Vara Ida 2(7)

majavalitseja esindajana. Kostja solidaarne vastutus tulenes majaga sõlmitud lepingust, kogu perioodi jooksul on korteriomanikud seda lepingut ka heaks kiitnud. Kostja esindaja selgitas, et nad vaidlevad vastu väitele, et majaelanikud on sõlminud hagejaga lepingud. Nad leiavad, et tegemist ei ole solidaarse võlgnevusega. Leping oli sõlmitud hageja ja AS Minu Vara Ida vahel, viimase ja korteriomanike vahel teeninduslepingut sõlmitud ei ole. Kohtuistungil 08.detsembril 2008 hageja esindaja S.Peepmaa loobus viivise nõudes, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse 2238,24 krooni. Hagi sisuks on korterelamu soojavarustuse võlgnevuse nõudmine kostjalt kui solidaarvõlgnikult. Korteriomanikud tarbivad soojust AS ISS ja hageja vahelise lepingu alusel. Hagejal puudub kohustus välja selgitada, kellel konkreetselt võlgnevus on. Kostja esindaja hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Kostja tasub iga kuu sooja tarbimise eest Eesti Gaasile, kuna ta on üle läinud gaasiküttele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning kuulanud kohtuistungitel ära menetlusosalised ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi võlgnevuse 2238,24 krooni nõudes ei kuulu rahuldamisele. Viiviste 1391 ,64 krooni nõude osas kuulub asja menetlus lähtuvalt TsMS §-ist 428 lg 1 p 3 lõpetamisele. Hageja esindaja loobus 08.detsembril 2008 toimunud kohtuistungil viiviste summas 1391,64 krooni nõudest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Seetõttu võtab kohus viiviste nõude osas hagist loobumise vastu ning lõpetab viiviste nõude osas asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et hageja AS Kohtla-Järve Soojus kui müüja ja AS Minu Vara Ida kui hooldaja vahel on sõlmitud 01.07.2002 koostööleping nr 2864, mille punktide 1.- 2. kohaselt müüja müüb hooldajale soojusenergiat lepingu lisas nr 4 nimetatud hoonetele ning soojusenergiat kasutatakse hooldaja poolt hallatavate hoonete soojusenergiaga varustamiseks (tl 22-32). Kohus tuvastas, et elumaja Kivi 12 korteriomanike 11.10.2002.a. üldkoosoleku otsusega oli otsustatud sõlmida AS-iga Minu Vara Ida üheks aastaks teenindusleping (tl 33). Seisuga 22.03.2007 oli elumaja Kivi 12 korteriomanike võlgnevus soojusenergia tarbimise eest 2238,24 krooni (tl 36, 41). Hageja toetub hagis VÕS § 65, kostja seisukoht on, et tegemist ei ole solidaarvõlgnikuga ega solidaarse võlgnevusega. Võlgnike paljusus tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse peab täitma rohkem kui üks isik ehk võlgnik. 3(7)

VÕS § 65 lg 1 sätestab: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse tekkimine on seaduses sätestatud näiteks käenduse (VÕS §§ 145 lg 1, 150), kohustuse ülemineku (VÕS § 175 lg 8), ettevõtte ülemineku (VÕS § 183 lg 1) jne korral. Solidaarkohustuse olemusest tuleneb, et võlausaldaja saab valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib valikuvõimalust kasutades otsustada, kas esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Kostja (nn võõra võla küsimus) ei pea ilmtingimata olema tegelik võlgnik (st korteriomanik, kes ei ole kohustust täitnud), kostja ja teiste korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib sisesuhe (st seda, kuidas jaguneb vastutus kohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel). Sisesuhte regulatsioon võimaldab solidaarvõlgnikul, kes on välises suhtes võlausaldaja nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, esitada regressinõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu (vt selle kohta VÕS § 69). Võlasuhe (solidaarkohustus) teenuse müüja ja korteriomanike omavahelistes suhetes saab eelduslikult tuleneda vastavast lepingust. Solidaarkohustusest tulenevateks vastuväideteks võivad olla vastuväited, et solidaarkohustust ei eksisteeri, et nõue on aegunud jms, ka vastuväited, mis kuuluvad solidaarvõlgnikule isiklikult (vt selle kohta VÕS § 67). Solidaarvõlgnike ja solidaarvastutusega seonduvat soojusenergia müügilepingute korral on analüüsitud Riigikohtu 30.11.2004. a kohtuotsuses 3-2-1-111-04 (Kalevi 16 kaasus, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222476865 ). Riigikohus märkis otsuse punktis 24 järgmist: Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka küsimust vastutusest soojuse müügi lepingu täitmise eest, kui müügilepingu sõlmivad korteriomanikud ühiselt või kui seda teeb nende nimel valitseja. Võrguettevõtja peab KKütS § 14 lg 4 järgi korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja peab KKütS § 15 lg 1 järgi tagama ka tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Seega piirduvad võrguettevõtja kohustused vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike (-valdajate) vahelistest ning korteriomanike (valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Silmas tuleb pidada, et kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Soojuse müügilepingu alusel tuleb lepinguosaliste vastutust võrguettevõtja ees soojuse eest tasumisel hinnata esmajoones müügilepingu enese alusel ja lähtuda võlaõigusseaduse sätetest võlgnike ja võlausaldajate paljususe kohta. Põhiliseks probleemiks võib olla soojuse müügihinna tasumise kohustuse jagunemine tarbijate vahel, st küsimus kas korteriomanik (-valdaja) vastutab võrguettevõtja ees ka teiste tarbijate võlgnevuste eest. Võlaõigusseaduse § 65 lg 4 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Kui soojuse müügileping on sõlmitud põhimõttel, et iga korteriomanik (-valdaja) tasub soojuse eest üksnes talle mõõdetavalt või arvestuslikult langeva osa, on tegemist osavõlgnikega VÕS § 63 lg 1 järgi. Kui lepingu järgi võrguettevõtja sellist arvestust ei pea ja esitab tarbitud soojuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud müügilepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. 4(7)

Riigikohus juhtis oma otsuses tähelepanu VÕS § 68 lg 1, mille järgi ka solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest üksnes see solidaarvõlgnik, kes on lepingut rikkunud, st õiguskaitsevahendeid lisaks kohustuse täitmise nõudele saab rakendada esmajoones selle võlgniku vastu (vt Riigikohtu otsuse 3-2-1-111-04 punkt 25). Riigikohus on veel märkinud, et kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Sellised otsused on KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele. Korteriühistu nõudeid võlgnikest korteriomanike vastu saab tagada mh hüpoteegiga vastavalt KÜS § 9 lg-le 1. Samas peab võrguettevõtja ka korteriühistuga sõlmitud lepingu puhul arvestama otsuse p-s 25 nimetatud põhimõtetega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 (korteriomanike ühisus) kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 21 lg 2 (valitseja õigused ja kohustused) kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; /---/ 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. 01.07.2002. a sõlmitud koostöölepingust 2864 ja selle lisadest (tl 22-32) nähtub, et AS KohtlaJärve Soojus (Lepingus Müüja) müüb AS-le Minu Vara Ida (keda Lepingus nimetatakse Hooldajaks) soojusenergiat, mida kasutatakse Hooldaja poolt hallatavate hoonete (hoonete nimekiri on toodud lisas 4) soojusenergiaga varustamiseks. Müüja jaotab Hooldaja poolt hallatavates hoonetes (kuhu kuulus ka Kivi 12 elamu, tl 32) tarbitud soojusenergia kogused nimetatud hoonete korteriomanike vahel (üldtingimuste punkt 2.7), Müüja teostab arveldusi müüdud soojusenergia eest vastavalt Lepingu lisa 1 (üldtingimused) peatükile 4 (punkt 2.8), Müüja esitab Hooldajale igakuiselt koondaruande eelmisel kuul müüdud soojusenergia koguste, müüdava soojusenergia eest laekunud rahasummade ja võlgnevuste kohta Hooldaja poolt hallatavate hoonete kaupa (punkt 4.10), Müüja esitab korteriomanikele arve igale arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks, näidates sellel ära ka võlgnevuse eelnenud perioodi eest (punkt 4.11), korteriomanikud tasuvad Müüjale arve arvestuskuule järgneva kuu, ehk arve esitamise kuu 25-ndaks kuupäevaks (punkt 4.12), Lepingu jõustumisel osutab Müüja soojusenergia tarbimise jaotamise teenust ning Müüjaga arveldavad korteriomanikud vastavalt peatükile 4 (punkt 6.1). Lepingut saab muuta kirjaliku kokkuleppe alusel, kusjuures muutmise soovist tuleb teisele lepingupoolele teatada vähemalt üks kuu ette, lepingut saab muuta ühepoolselt kui nimetatud võimalus ja selline Lepingu muutmise kord on Lepingus otseselt ette nähtud (punktid 6.4 ja 6.5). 5(7)

01.10.2004. a sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistute ja lisatud nimekirjas nimetatud elamute majavalitseja nimel) kokkuleppe soojuse ostu-müügilepingu 2864 juurde (tl 29). Kohtule hageja kokkuleppes mainitud lisatud nimekirju esitanud ei ole. Kokkuleppest nähtub, et pooled leppisid kokku, et 01.07.2002. a sõlmitud Lepingu kohaselt on soojuse ostjaks lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistud ja nimekirjas nimetatud elamute korteriomanike nimel majavalitseja (lepingu ülevõtmine); alates 01.09.2004. a ostetud soojuse eest esitab Müüja arve lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistutele ja arve koopia AS-le Minu Vara Ida ning elamute osas, kus on valitud majavalitseja – majavalitsejale; ostetud soojuse eest esitatud arvete tasumise eest vastutavad: elamute osas, kus on moodustatud korteriühistu – korteriühistu, elamute osas, kus on valitud majavalitseja – korteriomanikud; arve mittetasumisel ettenähtud tähtajaks on AS-l Kohtla-Järve Soojus õigus nõuda viiviseid 0,07% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppest ei nähtu, et AS Minu Vara Ida tegutses kokkulepet sõlmides muuhulgas Kivi 12 korteriomanike nimel korteriomanikelt saadud volituste alusel. Samuti puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, et AS Minu Vara Ida on 01.07.2002.a soojuse ostu-müügilepingut nr 2764 sõlmimisel tegutsenud Kivi 12 korteriomanike nimel. Kohtule esitatud Kivi 12 korteriomanike üldkoosoleku protokollist 11.10.2002 (tl 33) ei nähtu, et korteriomanikud oleksid arutanud ning otsustanud volituste andmist valitsejale korteriomanike nimel tehingu tegemiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus (lepingu muutmiseks vastutuse osas, leppetrahvi kohaldamiseks) vastavalt KOS § 21 lg 2 p 1. Üldkoosoleku protokollist nähtub vaid see, et korteriomanike koosolek otsustas: sõlmida teenindusleping 1 aastaks AS Minu Vara Ida. Hageja ei ole vaidlustanud kostja vastuväidet, et alates 25.08.1998 ei tarbi kostja soojusenergiat täies mahus ja kostja poolt esitatud tõendeid ( tl 55-65). Eeltoodut arvesse võttes võib kokkuvõtvalt öelda, et käesolevas asjas ei ole solidaarvastutuse kohaldamine võimalik, kuna see ei tulene otseselt seadusest ning hageja ja korteriomanike vahel puudub leping, mis oleks aluseks solidaarvastutuse kohaldamiseks. Solidaarvastutuse kohaldamisel tuleb arvestada ka VÕS § 68 lg 1 sätestatut, mille järgi solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest esmajoones lepingut rikkunud solidaarvõlgnik. Seega vastutavad soojuse müügilepingu rikkumise eest üksnes need solidaarvõlgnikud, kes lepingut rikkusid, s.o kes jätsid tarbitud soojusenergia eest hagejale tasumata. Kuigi kostja möönab, et tal võib olla soojusenergia tarbimise võlgnevus ja ta on nõustunud hagejale tasuma sooja tarbimise eest vastavalt koostatud aktile (tl 55) ehk MWh ehk köetava pinna 3,77 m2 eest, ei ole kohtule tõendeid, mis võimaldaksid mingilgi moel kindlaks teha kostja võlgnevuse hagejale, esitatud. Hagejal on võimalik esitada nõue võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete (VÕS 52. peatükk) alusel. Hageja on sellist liiki nõudeid tavapäraselt kohtule esitanudki. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 435, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses hageja kanda. 6(7)

Vastavalt TsMS §-ile 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik:

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.