Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06. jaanuaril 2009 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-08-17884

Tsiviilasja number Kohtuasi

Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi aeg Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

P K hagi OÜ P vastu töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmiseks 02.11.2007 ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga väljamõistmiseks Hageja: P K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: OÜ P(registrikood: xxx, asukoht: xxx), lepinguline esindaja P Hinno 26. november 2008 Jätta P K hagi OÜ P vastu töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmiseks 02.11.2007 ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga väljamõistmiseks rahuldamata Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Kohtueelne menetlus P K , kes töötas alates 04.05.2007 OÜ P juures autojuhina, vaidlustas 30.10.2007 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduses töölepingu lõpetamise 07.09.2007 TLS § 104 lg 1 alusel usalduse kaotamise tõttu ning palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks omal soovil ja mõista välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitus 50 000,00 krooni. Töövaidluskomisjoni 31.03.2008 otsusega rahuldati avaldus osaliselt: avaldajaga töölepingu lõpetamine 07.septembril 2007 TLS § 104 lg 1 alusel tunnistati ebaseaduslikuks, avaldaja loeti töölt lahkunuks omal algatusel alates 07. septembrist 2007, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest mõisteti välja ühe kuu keskmine palk 9860,00 krooni, menetluskulude hüvitamise nõue jäeti rahuldamata ja lõpetati menetlus augustikuu palga, viiviste ja ravikindlustuse hüvitiste nõudes. Hagiavalduse asjaolud P K ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas hagi kohtule OÜ P vastu töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu

keskmise palga väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt loeti temaga tööleping lõppenuks omal soovil 07.10.2007 mis on ebaõige, sest ajavahemikul 10.09.2007 kuni 02.11.2007 oli ta haiguslehel, mistõttu peaks töölepingu lõpetamise kuupäevaks olema 02.11.2007. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamise eest tuleks tema kasuks välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise palga, mitte ühe kuu keskmise palga ulatuses. Menetluskulud palus ta jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt rikkus tööandja töölepingu lõpetamisel vaid vorminõudeid, mistõttu tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, kuid sisuliselt oli töölepingu lõpetamine õige, sest töötaja varastas sõiduki paagist kütust. Seega oli üksnes ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Töötajaga töölepingu lõpetamine 07.septembril 2007 oli põhjendatud, kuna see oli tegelikult töötaja viimane tööpäev. Kohtuotsuse põhjendused ITLS § 29 lg 2 kohaselt peab töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugema töötaja omal algatusel lahkunuks alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegelik viimane tööpäev kostja juures oli 07.septembril 2007, kui kostja karistas hagejat tema territooriumil veokist kütuse võtmise, kütuse puudujääkide ja korralduste täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristustega. Töövaidluskomisjoni otsus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on jõustunud. Kohtule esitatud haiguslehega nr. 00013318 on tõendatud, et hageja viibis alates 10.10.2007 kuni 02.11.2007 haiguslehel ning, et tema tööle asumise päevaks oli 03.11.2007. Kuna kostja oli hagejale teatanud, et tööleping on lõpetatud, siis hageja pärast haiguslehe lõppemist kostja juurde enam tööle ei läinud. Seega lõppes hageja tegelik töötamine kostja juures 07.septembril 2007 ning nõue lugeda töölepingu lõppemise päevaks 02.november 2007 so. viimane haiguslehel viibimise päev, ei põhine seadusel ning tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsust osas, millega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks pooled ei vaidlustanud. TLS § 117 lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise suurus on seatud sõltuvusse töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Töötajaga lõpetati tööleping seaduses sätestatud oluliste protseduurireeglite rikkumise tõttu ning seetõttu, et sama teo eest määrati karistus kahel korral. Samas nähtub asja materjalidest ja hageja selgitustest töövaidluskomisjonile ning kohtule, et töötajal oli 07.09.2007 tööandja territooriumil käes kanistritäis kütust, mille ta tööandja korraldusel valas oma veokisse tagasi. Kütuse saamise, päritolu ja selle kasutamise vajaduse kohta on hageja andnud erinevaid selgitusi, mistõttu ei ole need usaldusväärsed. Seega olid tööandja usaldamatus töötaja suhtes ning kahtlused töötaja aususes põhjendatud ning töötaja ei saanud loota töösuhte jätkumisele. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks hagejale ühe kuu keskmise palga suuruse hüvituse väljamõistmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/