2-08-8931/2 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-08-8931 tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 10.03.2008.a esitas AS SEB Ühisliising (praeguse ärinimega AS SEB Liising) kohtule hagi D K `i vastu põhivõlgnevuse 30 355,81 krooni, viivitusintressi 30 354,81 krooni ja leppetrahvi 5 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja T OÜ (pankrotis) 19.01.2005.a rendilepingu nr 200507074, mille kohaselt kohustus T OÜ (pankrotis) tasuma kõik rendilepingu esemega, mis on ära toodud rendilepingu punktis 1.1, seotud rendimakseid vastavalt rendilepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Rendilepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja D K 18.01.2005.a käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 292 000,00 krooni. Käenduslepingu kohaselt kohustus kostja D K tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale T OÜ (pankrotis) poolt kohustuslikult tasumisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid T OÜ (pankrotis) rahalisi kohustusi hageja ees. T OÜ (pankrotis) ei tasunud igakuiseid rendilepingu järgseid rendimakseid nõuetekohaselt perioodil jaanuar-aprill 2006.a, mistõttu lõpetas hageja rendilepingu ühepoolselt. Lähtuvalt kohustatu poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest esitas hageja kostjale D K `ile 21.08.2006.a nõude, tähtajaga 11.09.2006.a, käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma käenduslepingust tulenevat kohustust tasuda rendilepingust tulenev võlgnevus täitnud. Seisuga 07.03.2008.a on kostja D K `i põhivõlgnevus hageja ees 30 355,81 krooni. Rendilepingust lähtuvalt leppisid hageja ja T OÜ (pankrotis) kokku, et ükskõik millise makse või muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemisel, maksab kohustatu viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 07.03.2008.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees kokku 56 212,45 krooni. Lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o summas 30 354,81 krooni. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 30 355,81 krooni, viivitusintressi 30 354,81 krooni ning leppetrahvi 5 000,00 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud, vastavalt kostja soovile, elektronposti teel 14.11.2008.a. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

2-08-8931 TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 1 peab liisinguvõtja hüvitama liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ka tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 30 355,81 krooni, viivitusintress 30 354,81 krooni ning leppetrahv 5 000,00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS §