Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 09.07.2008.a esitas HST OÜ kohtule hagi OÜ HT ja H vastu 93 609,25 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ HT 24.04.2006.a kirjaliku laenulepingu nr 1, mille alusel andis hageja kostjale OÜ HT laenu summas 40 000,00 krooni. Laenuperioodi intressiks leppisid pooled kokku 63%, s.o 25 200,00 krooni. Kostja OÜ HT kohustus laenu koos intressidega tagastama hagejale hiljemalt 16.05.2006.a, mida kostja ei teinud. Laenulepingu tagatiseks andis kostja OÜ HT (juhatuse liikme H isikus) hagejale garantiikirja, milles kinnitas OÜ HT laenulepingus nr 1 võetud kohustuste täitmist. Hageja ja kostja OÜ HT sõlmisid 27.04.2006.a kirjaliku laenulepingu nr 2, mille alusel andis hageja kostjale OÜ HT laenu summas 35 000,00 krooni. Laenuperioodi intressiks leppisid pooled kokku 43%, s.o 15 050,00 krooni. Kostja OÜ HT kohustus laenu koos intressidega tagastama hagejale hiljemalt 16.05.2006.a, mida kostja ei teinud. Laenulepingu tagatiseks andis kostja OÜ HT (juhatuse liikme H isikus) hagejale garantiikirja, milles kinnitas OÜ HT laenulepingus nr 2 võetud kohustuste täitmist. Kostja OÜ HT ei täitnud laenulepingutest ja garantiikirjadest tulenevaid kohustusi. Kostja OÜ HT võlgnevus hageja ees oli 180 450,00 krooni (sh laenude põhiosad summas 75 000,00 krooni, laenude intressid summas 40 250,00 krooni ja leppetrahvid summas 65 200,00 krooni). 11.07.2006.a sõlmisid läbirääkimiste tulemusena hageja ja kostja OÜ HT ning kostja H laenulepingu nr 1 ja laenulepingu nr 2 muudatuse, millega hageja vähendas nõuet kostja OÜ HT vastu summani 82 500,00 krooni ning kostja H võttis hageja ees kohustuse garanteerida ja käendada laenulepingutest nr 1 ja 2 tulenevat kohustust. Kostjate laenulepingutest nr 1 ja 2 tulenev võlg hageja ees on solidaarselt 82 500,00 krooni. Seisuga 25.06.2008.a on kostjate viivisvõlgnevus hageja ees kokku 11 109,25 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 93 609,25 krooni (sh võlgnevus 82 500,00 krooni ja viivised 11 109,25 krooni). Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1, § 318 lg 2 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 19.11.2008.a kostjale H(kes on ühtlasi kostja OÜ HT seaduslik esindaja, s.o juhatuse liige) isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on 2(4)

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 93 609,25 krooni (sh võlgnevus 82 500,00 krooni ja viivis 11 109,25 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 27 450,00 krooni (sh hageja lepingulise esindaja kulud 23 450,00 krooni, riigilõiv 4 000,00 krooni). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja 3(4)

kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 27 450,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.