2-08-61587/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15. kuupäevaks (Krediitarve tingimused p-d 2 ja 3). Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides võimaldas hageja kostjale krediiti, millelt hageja on arvestanud intresse kokku summas 34.87 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 3023.65 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust täitnud. Nimetatud summalt on hageja lisaks arvestanud viivist määraga 0,03% päevas. Seisuga 16.05.2007.a. – 23.09.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 441.76 krooni (0,03% x 487 päeva x 3023.65 krooni /100 = 441.76 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3023.65 krooni, intressi summas 34.87 krooni, seisuga 23.09.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 441.76 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt (3023.65 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 24.09.2008.a. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 22.10.2008.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 03.12.2008.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on S AS-i ja kostja vahel 17.07.2006.a. sõlmitud Krediitarveleping, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15. kuupäevaks (Krediitarve tingimused p-d 2 ja 3). Kliendi (st kostja) krediidilimiidiks lepiti kokku 3000.00 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3023.65 krooni ning kostjale võimaldatud krediidilt arvestatud intress summas 34.87 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 23.09.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress 441.76 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt (3023.65 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva 2(3)