Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 25.07.2008.a esitas GOÜ kohtule hagi A K vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intresside ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 03.04.2008.a sõlmitud laenuleping, mille järgi laenusaaja (kostja) sai 10 000,00 krooni. Kostja lubas raha tagastada koos intressidega 05.05.2008.a. Hageja maksis kostjale eelpoolnimetatud rahasumma välja sularahas 03.04.2008.a. Kostja ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud. Seisuga 21.07.2008.a on kostja võlgnevus kokku 18 234,80 krooni (sh põhivõlgnevus 10 000,00 krooni, intressi võlgnevus 6 200,00 krooni, viivis 2 034,80 krooni), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 250,00 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 03.12.2008.a kostja isale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 18 234,80 krooni (sh põhivõlgnevus 10 000,00 krooni, intressi võlgnevus 6 200,00 krooni, viivis 2 034,80 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2(3)

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 250,00 krooni. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja poolt kantud riigilõiv summas 750,00 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning lg 2 järgi ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele ja kulude hüvitamiseks. Hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas on hagiavaldusest nähtuvalt 10 000,00 krooni, millelt kuulus tasumisele riigilõiv RLS järgi 750,00 krooni. Hageja tasus riigilõivu summas 1 250,00 krooni, seega ettenähtust rohkem. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskuluna riigilõiv summas 750,00 krooni. Kohus märgib, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, s.o summa 500,00 krooni tagastamiseks.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.