Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Hageja esindaja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 55 525,02 krooni, millest põhivõlg on summas 45 000 krooni ja viivis 10 525,02 krooni ning hagi esitamise ajaks (23.10.2008.) sissenõutavaks mitte muutunud viivise 0,1% põhinõudelt (45 000 krooni) päevas kuni hetkeni, mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99%. Samuti palub hageja jätta menetlus- ja kohtukulud kostja kanda. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastavate hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus toimetas kostjale seaduslikule esindajale hagimaterjalid kätte 12.11.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, sama § lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 55 525,02 krooni, millest põhivõlg on summas 45 000 krooni ja viivis 10 525,02 krooni ning hagi esitamise ajaks (23.10.2008.) sissenõutavaks mitte muutunud viivise 0,1% põhinõudelt (45 000 krooni) päevas kuni hetkeni, mil kõrvalnõue moodustab põhinõudest 99%. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 2529 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.