Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üheksakümmend) krooni AK kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

10.02.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt võttis kostja hagejalt 23.02.1995.a laenu 40 000 Soome marka. Vastavalt Eesti Panga valuutakursile võrdus 40 000 Soome marka 23.02.1995.a 104 192 krooniga. Kostja pidi laenu tagastama 23.05.1995.a. Laenult tuli tasuda intressi 20 % aastas. Intress kolme kuu eest moodustab 5 275 krooni. Kostja laenu tagastanud ei ole. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 on kostja kohustatud tasuma viivist 3 % viivitatud summalt aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 42 281,50 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 104 192 krooni, intressi 5275 krooni ja viivise 42 281,50 krooni, kokku 151 748,50 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 12 000 krooni ja õigusabikulud 6490 krooni. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja allkirjastanud 23.02.1995.a võlatunnistuse, milles kinnitab, et on saanud hagejalt 40 000 Soome marka tagasimakse tähtajaga 23.05.1995.a. Võlatunnistuse kohaselt on laenu intress 20 % aastas. Eesti Panga valuutakursi tabelist selgub, et 23.02.1995.a võrdus 1 Soome mark 2,6048 Eesti krooni. Seega moodustas 40 000 Soome marka laenu andmise päeval 104 192 Eesti krooni. Kolme kuu intress laenu kasutamise eest moodustab kohtu hinnangul aga 5105,40 krooni, mitte 5275 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seauduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Kostja ei ole väitnud, et laen oleks tagastatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 104 192 krooni ja intress 5105,40 krooni. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega võlgneb kostja 15.12.2008.a seisuga viivist 42 281,50 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kokku 151 578,90 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 9000 krooni ja õigusabikulud 6490 krooni, kokku 15 490 krooni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.