Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluse käik 10.11.2008 kohtule saabunud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista 01.10.2007.a sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu alusel tasumata põhisumma 180 000 krooni ja viivise 64 440 krooni ning viivise põhivõlalt 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad tasutud riigilõivust 9250 krooni ja õigusabikuludest 12 980 krooni.

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS § 306 lg 5 ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagiavaldus koos lisadega on kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 21.11.2008, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb menetluskulu kostjalt välja mõista riigilõivu 9 250 krooni ja õigusabikulu 12 980 krooni. Riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista suuruses, milles hageja selle hagi esitamisel tasus – 9 250 krooni. Õigusabikulu väljamõistmisel juhindub kohus TsMS § 175 1.lõikest, mille alusel tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtub, et arve on esitatud hagejale õigusteenuse eest 21.10.08. Hagi esitati 10.11.2008 kohtusse. Peale hagiavalduse koostamise ja sellega seonduva ei ole hageja esindaja arvest ja kohtumenetluse käigust tulenevalt muid õigusteenuseid osutanud. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks õigusabi eest 5000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.