Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Igor Aaman
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Andrei Vassiljevi hagi Vassili Gladõševi vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vassili Gladõševi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Andrei Vassiljev (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-xxx xxxxxxx xxxxx), esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja Vassili Gladõšev (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxx), esindaja adv Alar Urm
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 02.07.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 21.06.2005 laenulepingu, mille kohaselt võttis kostja hagejalt laenu 10 000 USD. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 21.12.2005. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja nõudis kostjalt põhivõla 131 644 krooni ja seadusest tuleneva viivise summas 51 230,50 krooni tasumist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja suhtes on toime pandud kuritegu – väljapressimine elule ja tervisele ohtliku vägivallaga. Allkirja võlatunnistusele andis kostja ähvarduse mõjul. Raha ei ole kostja saanud. Alles hagiavaldusest sai kostja teada, kelle kasuks ta võlatunnistuse andis. Kostja tühistas võlatunnistuse.
3.Alternatiivvastuväitena palus kostja viivist vähendada. Hageja on käitunud pahauskselt, esitades hagi kohtusse 2 aastat pärast väidetava kohustuse tekkimist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Vassili Gladõševilt 182 874,50 krooni Andrei Vassiljevi kasuks. Kohtukulud jäid kostja kanda.
5.TsÜS § 96 lg 1 järgi isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 ple 1 võib tehingu tühistada ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Kostja on võlatunnistuse tühistanud 02.01.2008 koostatud lepingu tühistamise avaldusega. Kostjal puudus õigus tühistada võlatunnistus tähtaja möödumise tõttu. Väide, et ta ei teadnud, kellele ta võlatunnistuse andis, ei vasta asjas esitatud tõenditele. Kostja on võlatunnistuses kirjutanud nimeliselt, kellelt ta raha sai, võlatunnistuses on märgitud isegi hageja isikukood. Seadus seob tehingu tühistamise avalduse tähtaja kulgemise alguse vägivalla mõju lõppemisega. Vägivalla mõju lõppes väidetavalt pärast võlatunnistuse allkirjastamist.
6.Samuti ei ole tõendatud ähvarduse või vägivalla kasutamine kostja suhtes. Tuginedes kostja kuriteoteatele on Põhja Politseiprefektuur alustanud kriminaalmenetlust, mille raames alles hakatakse kostja väiteid kontrollima.
7.Ähvarduse või vägivalla tuvastamiseks kuulati antud tsiviilasjas üle tunnistajad A. K. ja I. T.. A. K. ütluste kohaselt võlatunnistuse kirjutamise ajal vägivalda ei kasutatud, I. T. ütluste kohaselt pärast kohtumist hageja ja tunnistaja A. K.iga oli kostjal lõikehaav puusa piirkonnas. Tunnistaja I. T. kohtumise juures ei viibinud. Ta lahkus, kui hageja ja teine tunnistaja kostja juurde tulid ning tuli kostja juurde tagasi, kui hageja ja tunnistaja kostja juurest lahkusid. Tunnistaja I. T. ei näinud võlatunnistuse kirjutamist, ta sai sellest teada vaid kostja sõnade järgi. Kuivõrd tunnistaja I. T. ei viibinud võlatunnistuse kirjutamise juures, ei näinud ähvarduse või vägivalla tarvitamist kostja suhtes, tema ütlused ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega ega ole muudest allikatest kontrollitavad, ei pidanud kohus I. T.i ütlusi usaldusväärseks. Kostja ei ole oma esialgses vastuses kohtule viidanud midagi tema suhtes ähvarduse või vägivalla kasutamise kohta, need väited on kohtule esitatud hiljem, ka kuriteoteade on esitatud hiljem esimesest vastusest. See vähendas kohtu hinnangul esitatud väite usaldusväärsust.
8.Võlatunnistuse tekstiga tunnistas kostja, et sai hagejalt 10 000 USD. Asjaolu on tõendatud ka tunnistaja A. K.i ütlustega, kes oli raha üleandmise juures. Seega on kostja saanud 10 000 USD ja võlatunnistus on kehtiv. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb võetud kohustusi täita. Kostja raha tagastanud ei ole. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg, mis Eesti
2(4)
kroonidesse konverteeritult on 131 644 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud krooni ja dollari kurssi, mille järgi hageja on oma arvestuse teinud.
9.Hageja nõudis kostjalt ka VÕS § 113 lg 1 alusel viivist summas 51 230,50 krooni. Hageja nõutud viivise määr ei ole ebamõistlikult suur, kuna kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhivõla ulatuses. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvetust. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.Vassili Gladõšev esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 02.07.2008 otsuse ja saata asi esimese astme kohtule asja menetlemise jätkamiseks ning menetluskulud jätta hageja kanda.
11.Maakohus on leidnud, et I. T. ei viibinud võlatunnistuse koostamise juures, seega ei ole tema ütlusi võimalik kasutada ka ähvarduse või vägivalla tuvastamiseks võlatunnistuse koostamisel. Samas tunnistaja I. T.i ütluste kohaselt nägi ta pärast hageja, kostja ja A. K.i kohtumist kostja puusa piirkonnas lõikehaava. Elulise usutavuse seisukohast ei ole võimalik, et lühikese kohtumise jooksul, mis leidis aset hageja, kostja ja A. K.i vahel, tekkis haav millestki muust, kui noaga ähvardamise tagajärjel tekkinud lõikest. Seega on esitatud tõendite põhjal selge, et lõikehaav tekitati võlatunnistuse koostamise juures.
12.Kohus on hinnanud I. T.i ütlused mitte usaldusväärseteks, kuna need ei haaku teiste tsiviilasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa lähtuda teistest tsiviilasjas kogutud tõenditest, vaid tunnistaja usaldusväärsus tuleb lahendada ainult tunnistajast endast lähtuvate asjaolude hindamisel.
13.Seega on kohus valesti kohaldanud tõendite hindamise põhimõtteid, mis on menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja kohtuotsuse tühistamise aluseks TsMS § 656 lg 2 järgi.
14.Kostjat ähvardati noaga, mistõttu ei mäleta kostja tekkinud ehmatusest võlatunnisusel toodud nimesid ja isikukoode. Sellisel hetkel ei ole isiku tähelepanu orienteeritud ebaolulisele, vaid ainult olulisele, milleks oli pääsemine ebameeldivast olukorrast.
15.Lisaks on kostja näol tegemist Tšernobõli veteraniga. Kiirituse tagajärjel on oluliselt halvenenud kostja mälu. Kostja raske tervislik seisund on tõendatud 14.07.2008 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsusega. Seetõttu on alusetu maakohtu seisuskoht, et kostja pidi teadma, kellele ta võlatunnistuse andis.
16.Esimese astme kohus ei olnud nõus menetlust peatama kuni kriminaalmenetluse tulemuste selgumiseni, võttes kostjalt võimaluse oma väiteid täiendavalt tõendada.
17.11.06.2008 istungil ei osalenud kostja haiguse tõttu. Kostja isiklik osavõtt oli oluline, tuvastamaks isikut, kes teda ähvardas. Sellega on maakohus rikkunud menetlusnorme mitte võimaldades kostjal oma väiteid tõendada.
18.Kostja esitas kohtule alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus rahuldab hagi, vähendada viivist. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjal puuduvad rahalised vahendid isegi õigusabi eest tasumiseks. Kostja on seisukohal, et hüpoteetilise rahuldamise korral kuulub viivis vähendamiseni summani 3000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb aga TsMS § 657
3(4)
lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et ta pole laenu saanud ning laenu saamist kinnitava võlakirja kirjutas ta elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ähvardamise tõttu. Kostja esitas menetluse kestel hagejale võlatunnistamise tühistamise avalduse.
22.Maakohus juhindus õigesti võlatunnistuse tühistamise kehtivusele hinnangu andmisel TsÜS § 99 lg 1 p-st 1, mille kohaselt tehingu võib tühistada ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Kostja enda seletustest nähtub, et ähvarduse mõju lakkas kohe peale võlatunnistuse andmist, see on 21.06.2005. Tühistamise avalduse tegi kostja aga alles 02.01.2008. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjal ei olnud õigust enam võlatunnistust tühistada seaduses sätestatud tähtaja möödumise tõttu ja võlatunnistus on kehtiv.
23.Asjakohane ei ole kostja väide, et kuna teda ähvardanud ja võlatunnistuse andmist nõudnud isikuid olid talle tundmatud, ei saanud ta tühistamisavaldust varem teha. TsÜS § 98 lg 1 sätestab tehingu tühistamise korra, mille kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Kostja ei ole teinud tehingu tühistamiseks ettenähtud tähtaja jooksul mitte mingisugust tahteavaldust, millest võiks järeldada, et võlatunnistuse andmine ei toimunud vaba tahte kohaselt, ei ole teinud politseile avaldust ega ole pöördunud ka arsti poole väidetava kehavigastuse fikseerimiseks.
24.Kohus ei kohaldanud valesti tõendite hindamise põhimõtteid. Kohus hindas kõiki laenu andmist puudutavaid tõendeid ja leidis põhjendatult, et raha üleandmine on tõendatud kostja omakäelise kinnitusega raha saamise kohta ja tunnistaja A. K.i ütlustega, kes on poolte ühine tuttav ja viibis raha üleandmise juures. Kohus on ka ammendavalt põhjendanud, miks ta ei saa rajada kohtuotsust tunnistaja I. T.i ütlustele. I. T. ei viibinud ise raha üleandmise juures ega näinud ka kostja ähvardamist ega kehavigastuse tekitamist. Asjaolu, et kostjal oleks olnud peale hagejaga kohtumist puusa piirkonnas lõikehaav, ei kinnita ükski teine tõend.
25.Maakohus leidis põhjendatult, et viivise vähendamiseks pole alust. Seadusest tulenev viivise määr ei saa olla üleliia suur. Kohustuse olemasolul tuleb kohustus täita, mitte sellega viivitada. Viivise summa on kokku oluliselt väiksem kui põhivõlg ja seetõttu ei saa seda pidada ebamõistlikult suureks.
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Igor Aaman
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.