Võlaõigus › Võõrandamislepingud

14.02.2007 järelmaksuga müügilepingu nr 3270214092 alusel müüs hageja kostjale 1 LCD teleri Daewoo hinnaga 18 200 krooni. Järelmaksuga müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 kirjaliku käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt juhul, kui ostja ei suuda täita endale lepinguga võetud kohustusi, vastutavad ostja ja käendaja müüja ees solidaarselt. Käendaja kohustub vastuvaidlematult täitma kõiki lepingu punkte. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena jooksva kuu 14. kuupäevaks summas 728 krooni. Kostja 1 ei täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, millest viimane oli saadetud 28.12.2007. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste p 6.4 kohaselt on müüjal lepingu erakorralise ülesütlemise puhul õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamaksete ulatuses. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustuvad kostjad tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Seisuga 07.04.2008 on viivis 178 krooni. 20.02.2008 saatis hageja kostjatele kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatas järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest. Avalduses palus hageja hiljemalt 06.03.2008 ära tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed ja viivise, samuti teatas kostjale leppetrahvi tasumise nõudest summas 2184 krooni tulenevalt üldtingimuste p-st 6.4, mille hageja palus ära maksta samuti 06.03.2008. Määratud päevaks ei teinud kostjad ühtegi makset. 16.04.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjatelt enda kasuks solidaarselt välja võlgnevus 12 376 krooni, viivis 178 krooni ja leppetrahv 2184 krooni, kokku 14 738 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja 1 on hagimaterjalid oma elukohas 12.11.2008 isiklikult kätte saanud. Kostja 2 on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 03.09.2008. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 14.02.2007 järelmaksuga müügilepingu ja selle üldtingimustega, käenduslepinguga, 07.04.2007 võlgnevuse arvestusega, 28.12.2007 võlgnevuse meeldetuletusega, ja 20.02.2008 lepingu ülesütlemisavaldusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning lg 3 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja võlgnevuse, viivise ning leppetrahvi kokku summas 14 738 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjatel solidaarselt. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.