Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(4)

Kohus tuvastas: Hageja nõue ja põhjendused Lindorff Eesti AS esitas 22.11.2007.a. kohtule hagiavalduse Axx Txxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ostnud Stockmann AS-ilt erinevaid kaupu erinevate maksetähtaegadega kokku summas 17 136 krooni. Hageja on jätnud kauba eest tasumata 9083 krooni. AS Stockmann on nõude loovutanud nõuete loovutamise lepinguga hagejale. 21.11.2007.a seisuga on arvestanud hageja viivitusintressi 3959,67 krooni. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus summas 9083 krooni, sissenõutavaks muutunud viivitusintress 21.11.2007.a. seisuga summas 3959,67 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03 % päevas põhinõudelt. Kostja vastuväited Axx Lxxxx vaidles 30.01.2008.a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja arvates ei ole Stockmann AS nõuet hagejale loovutanud, hageja ei ole seda tõendanud. Võlanõude saaks lugeda loovutatuks juhul, kui Stockmann AS oleks sellest kostjale teatanud. Kostja palub kohtul tuvastada, kas Lindorff Eesti AS saab olla protsessis hageja, vastasel korral palub ta jätta hagi läbi vaatamata. Kostja tunnistab, et ostis Stockmann AS-ilt tooteid. Tal oli kaupade eest võimalik tasuda ositi kuni 12.04.2004.a. Kostja on seisukohal, et nõue on hagi esitamise ajaks aegunud. Kostja arvates hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema pärast toote nr 474502, summas 1122 krooni tasumata jätmisel 12.04.2004.a. Lähtudes VÕS RakS §-st 9 ja TsÜS § 146 lg-st 1 lõppes kohustuse nõudmise tähtaeg 12.04.2007.a. Koos põhinõudega on aegunud ka viivisenõue. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna nõue on aegunud ja hagi on esitanud isik, kes ei saa olla protsessis hageja. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja teatas 23.10.2008.a kirjalikus vastuses, et tema nõudeõigus tuleneb Stockmann AS-iga sõlmitud nõuete loovutamise lepingust. Hageja on selle tõendamiseks esitanud kohtule Stockmann AS-i seadusliku esindaja poolt allkirjastatud dokumendi, milles Stockmann AS kinnitab, et võlanõuded kostja vastu on loovutatud hagejale. Hageja tunnistas osaliselt kostja vastuväiteid nõude aegumise osas. Hageja leiab, et tasu maksmise nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 2003. aastal ning lähtudes TsÜS § 147 lg-st 3, hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2004.a. Hageja esitas nimetatud nõuete osas hagi kohtusse pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist, mistõttu loobub hageja nimetatud nõuetest kokku summas 5349 krooni ning proportsionaalselt nõudele vastavast osast viivitusintressidest. Hageja on seisukohal, et ülejäänud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 2004.a, nende puhul hakkas TsÜS § 147 lg-s 3 ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2005.a. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 2007.a novembris, s.o oluliselt varem enne aegumistähtaja lõppu. Hageja jääb põhinõude summas 3734 krooni juurde, palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3734 krooni ja lisaks 21.10.2008.a. seisuga viivisevõlgnevus 1875,96 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja poolte seisukohad, ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Stockmann AS-i ja kostja vahel toimus müügitehing, mille alusel kostja ostis Stockmann AS-ilt kaupu. Sellist võlasuhet reguleerib VÕS § 208 lg 1, mis näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja 2(4)

vastu. Kostja rikkus maksekohustust ja jättis Stockmann AS-ile kaupade eest nõuetekohaselt tasumata. Hageja on esitanud kohtule tõendina Stockmann AS-i prokuristi tõendi, kus Stockmann AS kinnitab, et võlanõue AxxxTxxxx vastu on loovutatud VÕS § 164 kohaselt Lindorff Eesti ASile. Kohtu hinnangul on nimetatud tõend piisav nõude ülemineku tõendamiseks. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), sama sätte lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlaõigusseadusest ei tulene, et nõue on loovutatud vaid siis, kui võlgnik on loovutamisest teadlik. Kostja ostis Stockmann AS-ilt erinevaid tooteid ja kohustus nende eest tasuma erinevateks maksetähtaegadeks. Hageja loobus osaliselt oma nõudest. Hageja loobus toodete eest tasu nõudest, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2004.a, kuna nõue esitati kohtule pärast aegumistähtaja möödumist. Vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 on poolel õigus muu hulgas vähendada oma nõuet. Seega kohus lähtub asja lahendamisel hageja poolt vähendatud nõudest. Hageja nõuab kostjalt toodete eest tasumist kokku summas 3734 krooni alljärgnevalt: Toote nr Maksetähtaeg Tasumata summa 329215 25.01.2004 692 krooni 614742 09.02.2004 1920 krooni 474502 12.04.2004 1122 krooni Kokku 3734 krooni Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suurusele. Kostja väitel on nõue aegunud. Kostja arvates lõppes kohustuse nõudmise tähtaeg 12.04.2007.a. Lähtudes kostja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue põhineb Stockmann AS-i ja kostja vahelise müügilepingu järgi arvete tasumata jätmisest tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget 3. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks, arvestades maksetähtaegu, 2004.aastal. Seega vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algas nõuete aegumistähtaeg alates 01.01.2005.a ja TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes 01.01.2008.a. Hageja esitas hagi kohtule 22.11.2007.a, seega enne nõude aegumistähtaja möödumist. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue aegunud. Vaidlustamata asjaoluna tegi kohus kindlaks, et kostja rikkus müügilepingus ettenähtud maksekohustust ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 3(4)

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras. Hageja nõue nii põhivõla kui ka viivitusintressi osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.