2-07-21007/33 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 01.06.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ C. ja kostja 09.05.2006 avatäidete ostumüügilepingu nr 26117-1, mille kohaselt OÜ C. kohustus vastavalt kostja kirjalikule tellimusele müüma ja paigaldama avatäiteid, aknalaudu ja veeplekke ning valmistama avatäiteid. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta allkirjastasid OÜ C. ja kostja 29.09.2006 ja 11.01.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Lepingu alusel oli kostja kohustatud müüdud kauba ja osutatud teenuste eest tasuma: arve nr 26117 alusel 374 438,84 krooni (tasumise tähtaeg 18.05.2006); arve nr 26266 alusel 176 542,62 krooni ja arve nr 26298 alusel 72 328,10 krooni (mõlemal tasumise tähtaeg 01.02.2007 vastavalt lepingu p-le 6). Arveid nr 26266 ja 26298 kostja tähtaegselt ei tasunud. OÜ C. täitis oma kohustused kostja ees nõuetekohaselt täies mahus, mida kinnitavad poolte poolt allkirjastatud 29.09.2006 ja 11.01.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kostja on endapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jätttes OÜ-le C. viimase poolt osutatud teenuste ning müüdud kauba eest kokkulepitud tähtajal ja suuruses tasu maksmata, omamata selleks mingit seadusest tulenevat õigustust. OÜ C. ja hageja sõlmisid 09.01.2007 nõude loovutamise lepingu ja selle lisa nr 1, mille kohaselt OÜ C. loovutas hagejale muu hulgas nõude, s.h kõrvalnõuded, kostja vastu. Nõude loovutamisest teavitas hageja kostjat 22.01.2007. Kostja võlgnevus hageja ees on põhivõlg 248 870,72 krooni, arvete nr 26266 ja 26298 aluseks olevate tellimus-kinnitustest nr P-26138, P-26139, P-26182, P-26144 tulenevalt arvutatud viivis 14 931,60 krooni seisuga 01.06.2007. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 02.06.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni põhivõlalt viivise 0,05% päevas väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1 ja 6; 113 lg 1. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja lisas tõenditena avatäidete ostu-müügilepingu nr 26117-1; 29.09.2006 ja 11.01.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja 11.01.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti juurde sõlmitud kokkuleppe; OÜ C. arved OÜ-le R: nr 26117 (17.05.2006), nr 26226 (29.09.2006), nr 26298 (24.10.2006); OÜ X. Inkasso ja OÜ C. vahelise nõude loovutamise lepingu ja selle lisa 1; OÜ X. Inkasso 22.01.2007 võlateatise OÜ-le R; OÜ R. 09.05.2006 tellimus-kinnitused nr P-26137, P-26138, P-26139, P-26182, P-26144. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagiavaldusele eraldi vastusena nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. Kostja määrusekaebuse lisaks oleva 21.01.2007 vastuses (tl 103-105) OÜ-le C. ja OÜ-le X. Inkasso ei nõustu kostja pankrotihoiatuses ega ka hilisemalt esitatud võlgnevusega põhinõude osas järgmisel põhjusel. 17.05.2006 esitas OÜ C. kostjale arve nr 26129 summas 125 085 krooni. Arve kohaselt on OÜ C. tootnud lepingu objektiks olevale hoonele PVC aknaid 34+4+1+1 tükki. Kuna rahastaja oli ehituse tellija, siis tasuti vastav arve otse tellija poolt. Tasutu osas teostati OÜ R. viimasele tasumisele kuuluvas summas tasaarveldus. See, et tegemist oli ekslikult tasutud arvega, selgus alles hiljem ehituse käius. Arves nr 26129 p-des 1, 2 kirjeldatud ja väidetavalt tarnitud aknad kattuvad tellimuskinnituses nr P-26137 toodutega. Kuna avad mõõtis OÜ C. esindaja, siis mõnesentimeetriseid erinevusi avatäidete mõõdetes ei oska kostja selgitada. Kostja asus oma kirjas seisukohale, et OÜ C. soovib osade lepingu alusel tellitud ning paigaldatud avatäidete eest küsida topelttasu. Arves nr 26129 toodud avatäiteid ei ole OÜ R. eraldi tellinud. Objekti tellija poolt tasutud arve nr 26129 alusel tasutud summa tuleb lugeda 2(7)

lepingu nr 26117-1 alusel tasumisele kuuluvate summade hulka ning selle arvel tuleb vähendada põhinõuet. Kohtuistungil Kostja esindaja selgitusel tuginevad nad vastuväites hagile peamiselt 21.01.2007 kirjale. Hageja lisatud tellimus-kinnitust (P-26137, puitaknad) ei ole kostja raamatupidamises. On arusaamatu, kellele on arve nr 26198 esitatud ja kas arve on tasutud. Kostja esindaja seletuse järgi oli ostu-müügilepingu järgi ostjaks OÜ R, osa summast tasus ära otse objekti tellija OÜ L. Hageja seletuse järgi tuleneb nõue põhilepingust 26117-1 ja selle tellimuskinnitustest P-26137, P26138, P-26139, P-26182 ja P-26144. Hagiavaldusele on lisatud neist neli, kuna P-26137 alusel on täielikult tasutud. Ettemaksu 50% tasus peatöövõtja OÜ L. Esimene arve 26117 on tasutud. Tellimuskinnituse järgi on tasutud 17.05.2006 arve nr 26117 summas 374 438,84 krooni, 18.05.2006 arve nr 26129 summas 125 085,90 krooni, 19.05.2006 summa 150 000 krooni ja 26.05.2006 summa 224 438,80 krooni, millised summad kõik lähevad arvesse võlasuhte osas. Arve nr 26137 on puitaknad, mis läksid arvesse, mitte PVC aknad. Hageja seisukohad ja täiendavad tõendid (tl 182-184) Kostja tellis OÜ-lt C. tellimus-kinnitusega P-26137 nii PVC-aknad kui puitaknad. PVC-akende tellimust ei ole tühistatud, samuti ei ole see kehtetu. Tellimus-kinnituse P-26137 PVC akende eest esitati kostjale arve nr 26129 summas 125 085,90 krooni. AS-i Hansapank tõendi 200.240-100/204 kohaselt tasuti arve 18.05.2008 selgitusega „arve 26129“. Kuigi PVC-akende tellimus-kinnituses P26137 (kostja poolt istungil esitatud) oli suurem summa, on seda summat vähendatud, kuivõrd kostja tellis valest materjalist aknad (puidu asemel PVC-aknad) ning hinnast võeti maha paigaldamiskulud ja transport. See, et hagi aluseks olevasse lepingusse kuulub puitakende arve, nähtub asjaolust, et lepingu hind on kokku 748 877,64 krooni, kuivõrd pool ettemaksu oli asjas esitatud materjalide põhjal tasutud täpselt 374 438,84 krooni (arve nr 26117). Nimetatud summat on kostja aktsepteerinud ja tasunud täpselt selle summa kahes jaoks (AS-i Hansapank 28.10.2008 tõend nr 200.240-100/204): 19.05.2006 summas 150 000 krooni selgitusega „arve 26117 osaline tasumine“ ja 26.05.2006 summas 224 438,84 krooni selgitusega „arve 26117“. Tellimus-kinnituse nr P-26137 (puitaknad) teise osa summas 125 568,90 krooni (täpselt pool tellimus-kinnituses märgitud summast) kohta väljastati kostjale arve nr 26179. Nähtuvalt AS-i Hansapank 28.10.2008 tõendilt nr 200.240-100/205 tasus kostja täpselt selle sama summa selgitusega „arve nr 26179“ 18.08.2006. Tellimus-kinnituste P-26138, P-26139, P-26182 teise poole tasumiseks esitas OÜ C. kostjale arve nr 26266 summas 176 542,62 krooni ja tellimus-kinnituse P-26144 teise poole tasumiseks arve nr 26298 summas 72 328,10 krooni, mida ei ole kostja tasunud. AS-i Hansapank tõendilt 200.240-100/205 nähtuvalt tasus kostja veel 03.10.2006 summas 26 449,11 krooni selgitusega „ettemaksu-arve 26267“. Tegemist on käesoleva hagi esemesse mittepuutuva arvega. Hagejale kandis kostja samuti 26 449,11 krooni selgitusega „OÜ C. katuseakende jääk“. Makse on tehtud vastavalt OÜ C. arvele nr 26297. AS-i Hansapank tõendilt 200.240-100/205 nähtuvalt kandis hageja sellesama summa OÜ-le C. (tehes eelnevalt mahaarveldusi). Mõlemad arved on tehtud mitte hagi aluseks oleva lepingu järgi, vaid katuseakende eest koos hüdroisolatsiooni ja transpordiga. OÜ-le C. on OÜ-lt L laekunud: 18.05.2006 – 125 085,90 krooni („arve nr 26129“), 19.05.2006 – 150 000 krooni („arve nr 26117 osaline tasumine“), 26.05.2006 – 224 438,84 krooni („arve nr 26117“). Esimene makse kuulus tasumisele ebaõigesti tellitud PVC-akende eest ning maksekorraldusel märgitud selgitusest nähtuvalt ei olnud kostjal sellele arvele vastuväiteid. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oli tellimus-kinnituse enne kauba tootmist tagasi võtnud või tühistanud. OÜ-le C. on kostjalt laekunud: 18.08.2006 – 125 568,08 krooni („arve 26179“), 03.10.2006 – 26449,11 krooni („ettemaksu arve 26267“), 16.01.2007 – 26 449,11 krooni („leping 5107 (katuseakende jääk)“). 3(7)

Kaks viimast makset olid tehtud erineva tellimuse järgi toodetud katuseakende eest ning ei puutu hagi alusesse. OÜ-le C. on kokku laekunud 677 991,04 krooni, millest 52 898,22 krooni laekus katuseakende eest (arved 26267 ja 26297) ning 125 085,90 krooni laekus arve nr 26129 tasumiseks. Kostja võlgnevus on 248 870,72 krooni. Kostja täiendavad seisukohad (tl 189-191) AS-i Hansapank tõendi kohaselt on hagejale lepingu alusel laekunud kokku 671 378,73 krooni. X 2, Pärnu avatäiteid puudutava lepingu kogumaksumus tuleneb toimikus sisalduvatest tellimus-kinnitustest järgnevalt: (9.05.2006) (summad koos käibemaksuga) pakkumine P-26137 – 251 136,18 krooni, P26138 – 223 551,24 krooni, P-26139 – 76 729,03 krooni, P-26182 – 52 805 krooni, P-26144 – 144 656,20 krooni, kokku 748 877,64 krooni. Lepingu mahtu kinnitab ka OÜ L poolt hagejale esitatud 50% ettemaksuarve summas 748 877,68 krooni (summa koos käibemaksuga). Lepingumahu ja laekumiste võrdlusest tuleneb OÜ R. võlgnevus hagejale 77 498,91 krooni, millises osas hageja nõuet tunnistab, mitte aga hagis toodu summa. Seoses hageja 28.11.2008 seisukohtadega märgib kostja järgmist. Eksitav on hageja väide, nagu oleks kostja ettemaksusummat aktsepteerinud ning tasunud täpselt selle summa kahes jaos. Kostjal puudub käsitletav arve nr 26117 ja ta ei ole seda kunagi tasunud. Arve on adresseeritud OÜ-le L. Avatäidete osas on pooled sisuliselt samal seisukohal, et osad avatäited on kostja poolt tellitud ekslikult (PVC aknad). 17.05.2006 OÜ-le R. esitatud arve nr 26129 summas 125 085 krooni kohaselt on OÜ C. tootnud lepingu objektiks olevale hoonele PVC aknaid 34+4+1+1 tükki. Arve tasuti otse ehituse tellija poolt. Tasutu osas on kostjal täna õigus teostada tasaarveldus. Et tegemist oli ekslikult tasutud arvega, selgus alles hiljem ehituse käigus. Menetluse käigus on selgunud, et pooled olid sellest teadlikud, millest tulenevalt hageja tegelikkuses ka arves ja vastavas tellimus-kinnituses kirjeldatud avatäiteid ei tarninud. Samuti on ekslik hageja seisukoht katuseakende osas, nagu oleks tegu hagi esemesse mittepuutuva arvega, kuna kõik X 2, Pärnu ehitusobjekti puudutavad avatäiteid on hõlmatud hagi aluseks oleva lepinguga. Kostja rõhutab veelkord, et vaatamata hagi aluseks oleva lepingu sõnastusele oli faktiliselt tegemist kolmepoolse kokkuleppega – OÜ C, OÜ R. ja OÜ L. Viimane oli tegelik objekti tellija ja selle rahastaja, tema tasus faktiliselt avatäidete eest ja ainult osaliselt akteeriti vastavad tööd ning rahastati läbi OÜ R. Avatäidete arved on esitatud ka OÜ-le R, kuid faktiliseks maksjaks on hageja kogu aeg märkinud OÜ L. Seega kuuluvad hagiavalduse lisas 3 sisalduvad arved sissenõudmisele OÜlt L Hageja seisukohad (tl 194-195) Hageja esitab kohtule arve nr 26129 (PVC aknad) ning osutab sellele, et arve on tasutud enne hagi aluseks oleva lepingu poole maksumuse ulatuses ettemaksu tasumist ning maksekorralduses on nimetatud selle arve nr 26129. OÜ C. ei vastuta ebaõigesti tellitud akende eest. Aknad on OÜ C. valmis tootnud ning tähtsust ei oma see, kas kostja on need OÜ-lt C. üle võtnud, OÜ C. ei ole selleks ühtegi takistust teinud. Hageja leiab, et arve nr 26129 tasumise osas ei esine tasaarvestuse materiaalseid aluseid ning ei ole järgitud nõudeid tasaarvestuse avalduse tegemise kohta. Kostja väide, et tal puudub arve nr 26117, ei ole usutav. Arve on tasunud OÜ L kahes osas ja see moodustab täpselt pool lepingujärgsest tellimusest, milles sisaldusid puitaknad tellimuse P-26137 järgi. Arvel on toodud, et see on esitatud kostjale, arvetele on lisanduvalt märgitud maksjana OÜ L vastavalt kostja enda nõudmisele. Kostja väide katuseakende sisaldumise kohta hagi aluseks oleva lepingu tellimuses ei ole usutav, kuivõrd üheski tellimus-kinnituses ei olnud nimetatud katuseaknaid. Kostja on arved nr 26267 ja 26297 tasunud, millest tuleneb, et ta aktsepteeris neid. OÜ L kui nõude adressaadi osas märgib hageja, et OÜ-l C. oli leping kostjaga, OÜ C. aktsepteeris kolmanda isiku poolt kostja asemel tehtud makseid. Sellest ei tulene aga OÜ L kohustust tasuda kostja ja OÜ C. vahel sõlmitud lepingu makseid. Hagejal puudub alus esitada lepingust tulenev nõue OÜ L vastu. 4(7)

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada. Pooled ei vaidle selles, et OÜ C. ja kostja sõlmisid 09.05.2006 avatäidete ostu-müügilepingu nr 261171, mille lisadeks olid koondpakkumised P-26137, P-26138, P-26139, P-26144 ja P-26182 ja et nimetatud tellimus-kinnituste alusel anti tööd üle 29.09.2006 ja 11.01.2007 tööde üleandmisevastuvõtmise aktidega. Kostja tunnistab nõuet 77 498,91 krooni ulatuses. Poolte vahel on vaidlus nõude suuruse üle, lisaks on kostja esitanud vastuväite tasumiseks kohustatud subjekti osas. Kõigepealt selgitab kohus välja tasumisele kuuluva nõude suuruse. Hageja lähtus nõude esitamisel üksnes arvete nr 26266 ja 26298 aluseks olevatest tellimus-kinnitustest P-26138, P-26139, P-26182 ja P-26144. Kostja esindaja kohtus antud seletuse järgi ei vaidle kostja vastu eelnimetatud tellimuskinnitustele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et arve nr 26266 alusel on tasumata 176 542,62 krooni ja arve nr 26298 alusel 72 328,10 krooni, kokku 248 870,72 krooni. Kostja vaidleb vastu tasumisele kuuluva kogunõude suurusele tulenevalt sama lepingu lisaks olevast tellimus-kinnitusest P-26317 (PVC-aknad), samuti kuuluvat kogunõue vähendamisele põhjusel, et nõudes ei ole arvestatud samal objektil teostatud tööde eest juba tasutud summadega. Esmalt hindab kohus tellimus-kinnitusest P-26317 (PVC-aknad) tulenevat kostja vastuväidet. Kohtumenetluse käigus selgus, et lepingu nr 26117-1 lisana on sama numbriga vormistatud tellimuskinnitus nii PVC-akende (kokku summas 174 517,99 krooni) kui ka puitakende (kokku summas 251 136,18 krooni) valmistamiseks ja paigaldamiseks (vastavalt tl 171 ja 56). Mõlemad on kostja esindajate poolt allkirjastatud ning pooled ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kumbki neist oleks kehtetu. Poolte ühtelangevate seletuste kohaselt eksis kostja PVC-aknaid tellides. Kostja väitis kohtus endal olevat õiguse teostada tasaarveldus summas 125 085,90 krooni, kuna OÜ C. tegelikult ei tarninud avatäiteid, mille eest talle tasu maksti ning millises summas kostja ja arve tegelik maksja OÜ L tegid omavahel tasaarvelduse. Tasaarvestuse vastuväite esitamisel kohtumenetluses kontrollib kohus tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tuleb tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldusena ennekõike tuvastada kostjal OÜ C. vastu eelnimetatud nõude olemasolu. Kuna kostja sidus tasaarvestuse nõude olemasolu asjaoluga, et OÜ C. ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust, jättes tellitud aknad tarnimata, hindab kohus kostjal tasaarvestuse nõude olemasolu üle otsustamiseks üksnes nimetatud väite paikapidavust. OÜ C. ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 4 järgi kohustus OÜ C. tarnima (valmistama ja transportima) objektile avatäited kokkulepitud mõõdus ja arvul ning paigaldama need tellija, OÜ R. poolt näidatud kohta ja viisil. Hageja kinnitas, et OÜ C. oli aknad valmis tootnud ning leidis, et ei oma tähtsust see, kas kostja on need üle võtnud, OÜ C. ei ole selleks teinud ühtegi takistust (tl 194). Hageja väidet kinnitab kostja esindaja kohtuistungil antud seletus, et objektile on tarnitud rohkem aknaid, kui lepingus ette nähtud. Samuti on kostja varem osutanud sellele, et kostja (konteksti arvestades peaks siin õige olema OÜ C) oli algselt nõus ebaõiged avatäited ise võõrandama kolmandale isikule (tl 153). Arvestades hageja selgitust, et vähendas arvet esitades tellimus-kinnituses toodut summat paigaldamisja transpordikulude võrra (tl 182), leiab kohus eeltoodu põhjal, et PVC-aknad olid vastavalt tellimuskinnitusele P-26137 valmis toodetud, kuigi neid ei transporditud objektile. Ka kohtumaterjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust kahelda hageja kinnituses akende valmistamise kohta. Kohus on seisukohal, et OÜ C. on oma kohustust täites käitunud kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Õiguskirjanduse kohaselt võib heauskseks muuhulgas pidada õigussuhte subjekti, kes on lojaalne teise õigussuhte subjekti suhtes, st püüab vältida ebamõistlikku ja õigustamatut käitumist, mis muudab teise poole positsiooni halvemaks, on valmis loobuma lepingulisest kokkuleppest, mille sisu on muutunud 5(7)

ebamõistlikuks. Mõistlikkuse põhimõttest lähtumine tähendab kohustuse täitmist asjaoludest tulenevalt ratsionaalselt, efektiivselt ja arukalt, võttes arvesse vastava valdkonna tavasid ja praktikat ning heas usus ka teise poole huve1. Arvestades tellimise asjaolusid, oli seega mõlema poole poolt mõistlik, et ekslikult tellitud avatäited jäid objektile transportimata ja paigaldamata, mida arvestades vähendas OÜ C. ka tasumisele kuuluvat summat. Kohtumenetluse käigus ei ole pooled avaldanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostjal oli huvi või ta esitas nõude valetellimuse järgi valminud akende ehitusobjektile transportimiseks või paigaldamiseks. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohtule esitatud tõenditega ei ole kohase täitmise eeldust ümber lükatud ja OÜ C. kohustus kostja ees tellimus-kinnituse P-26137 (PVC-aknad) alusel tuleb lugeda täidetuks nõuetekohaselt. Eelneva põhjal ei ole seega tuvastamist leidnud kostjal tasaarvestuse nõude olemasolu. Järgnevalt hindab kohus kostja nõuet vähendada hageja esitatud põhinõuet OÜ-le C. samal objektil teostatud tööde eest tasutu võrra. Kostja ja hageja on samal seisukohal, et lepingumaht oli kokku 748 877,64 krooni (tl 182, 191). Samas leiab kostja, et kõik X 2, Pärnu ehitusobjekti puudutavad avatäited, seega ka täiendavalt tellitud katuseaknad, on hõlmatud hagi aluseks oleva lepinguga (tl 189191). Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et arved nr 26267 ja 26297 ei ole seotud hagi aluseks oleva lepinguga. Lepingu lisadena on lepingu p 10 järgi nimetatud tellimus-kinnitusi P-26137, P-26138, P26139, P-26144 ja P-26182. Nimetatud tellimus-kinnitustest sisaldab vaid P-26144 katuseakna ja hüdroisolatsiooni tellimust, kuid see erineb arvetel nr 26267 ja 26297 märgitud tellimusest nii katuseakna mõõtude kui tellitud akende arvu poolest, seega ei saa tegemist olla sama tellimusega. Lepingu lisadena ettenähtud tellimus-kinnitused on hõlmatud arvetega nr 26117 (1. osamakse tellimuskinnituste P-26137, 26138, 26139, 26182, 26144 järgi), nr 26266 (2. osamakse tellimus-kinnituste P26138, 26139,26182 järgi), nr 26298 (2. osamakse tellimus-kinnituse P-26144 järgi) ja nr 26179 (2. osamakse tellimus-kinnituse P-26317 (puitaknad) järgi). Samuti ei ole alust vähendada hageja kogunõuet (lepingu nr 26117-1 alusel) ekslikult tellitud PVC-akende eest esitatud arve nr 26129 järgi tasutud summa võrra, kuna kohus on tuvastanud, et selles osas puudub kostjal tasaarvestuse nõue, vaidlustatud ei ole OÜ-l C. tasu saamise õigust muudel alustel (nt maksmise tähtaeg ei olnud saabunud vms) ja arve oli seega tasutud õiguspäraselt. Kostja on esitanud vastuväite tasumiseks kohustatud isiku osas. Kostja arvates oli lepingu nr 26117-1 pooleks faktiliselt OÜ L, kes oli tegelik objekti tellija, selle rahastaja, seega kuuluvad arved sissenõudmisele OÜ-lt L (tl 191). Kohus leiab, et OÜ L poolt arvete tasumise näol on tegemist VÕS § 78 reguleeritud kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Käesolevas asjas on arvetele maksjaks märgitud OÜ L, seda hageja seletuse järgi kostja enese nõudel, ning kohtumaterjalide põhjal ei ole ilmnenud, et kostja oleks vastu vaielnud OÜ L poolt raha tasumise kohustuste täitmisele. Kostja on ise osutanud sellele, et ta on OÜ-ga L teinud viimase poolt tasutud summas (konkreetselt arve nr 26129 alusel) tasaarvelduse kostjal saadaolevate summade arvel (tl 105, 191), mis kinnitab seda, et OÜ L ei täitnud OÜ-le C. makstes mitte oma kohustust, vaid tasus selle kostja eest. Kuna tegemist oli rahalise kohustusega, millisel juhul üldreeglina ei saa rääkida võlausaldaja huvist isikliku täitmise vastu, puudus OÜ-l C. õigus keelduda täitmise vastuvõtmisest. Kuivõrd lepingu nr 26117-1 järgi pidi teostatud tööde eest tasuma OÜ R. (arve nr 26179 (puitaknad, 2. osamakse) osas ongi kostja seda ise teinud), siis vastutab nimelt tema lepingu mittenõuetekohase täitmise eest, sõltumata sellest, kas ta täidab lepingut ise või toimub see kellegi teise isiku vahendusel. Kostja kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt, tema väidetav arvetest mitteteadmine ei vähenda kostja vastutust, kuna tema enda poolt allkirjastatud tellimus-kinnituste põhjal, milles oli juba märgitud tellimuse täitmiseks ettenähtud summa, oli kostjal olemas ülevaade tasumisele kuuluvatest summadest,

nende alusel arvete esitamine ja tasumine oli kontrollitav. Kostja tasumise kohustust ei mõjuta ka võimaliku OÜ R. ja OÜ L omavahelise lepingu olemasolu objektil teostatud tööde eest tasumise kohta. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 248 870,72 krooni. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhinõudele viivise 0,05% päevas põhivõlalt 248 870,72 krooni ajavahemiku 02.02.2007 kuni 01.06.2007 eest kokku summas 14 931,43 krooni ning viivise 0,05% päevas põhivõlalt 248 870,72 krooni alates 02.06.2007 väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohtumenetluses viivise nõudele, sh selle arvutamise alustele vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb 01.06.2007 seisuga välja mõista viivis 14 931,60 krooni ja viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 02.06.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2008 määrusega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 05.06.2007 määrus hagi tagamiseks, millega seati esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek OÜ R. kuuluvale korteriomandile, asukohaga Mulla 8-50 Tallinn, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr 16065701, summas 263 802,32 krooni OÜ X. Inkasso kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõude ja viivise ulatuses täielikult, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.