Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 02.09.2004.a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust võla summas 50 000.00 krooni, intressivõlgnevuse summas 2955.10 krooni ja viivise summas 735.50 krooni, kokku summas 53 690.60 krooni ning viivist põhivõla summalt 50 000.00 krooni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates 24.08.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud summas 3514.50 krooni, mis koosnevad tasutud riigilõivust ja tõlkekuludest. Kostja vastuväited Kohus ei ole kostjale saanud hagiavaldust ja lisasid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetada, kuid loeb hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 alusel avalikult kättetoimetamisega, mis on tõendatud toimikus oleva väljatrükiga. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja tõlkekulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

/allkiri/ Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.