Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja menetluse käik 15.11.2007 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub BAS (edaspidi hageja) D M ́ilt (edaspidi kostja 1) ja Y M ́ilt (edaspidi kostja 2) solidaarselt hageja kasuks välja mõista 115 000.00 krooni, sealhulgas 59 032.00 krooni tagastamata krediidisumma, 7 448.04 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 365.22 krooni viiviseid, 12 986.40 krooni leppetrahv ning 23 168.34 krooni kahjuhüvitis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 26.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601021/26kt (t lk 19-20). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale1 65 000.00 krooni krediiti. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,3% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja sõlmis 26.07.2006 kostjaga 2 käenduslepingu (t lk 1112), millega kostja 2 võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja 1 vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0601021/26kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused, mille eest nad on käenduslepingute alusel vastutuse võtnud juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kuivõrd kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja sunnitud saatma kostjale 06.10.2006 ning 26.10.2006 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostjad ei likvideerinud kirjadest hoolimata võlgnevust hageja ees. 22.12.2006 saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti kahe nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud võlgnevust vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemishoiatustele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, mille jooksul kostjad lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud, ütles hageja 17.01.2007 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja käendajat 17.01.2007 käendajale saadetud nõudekirjaga. Pärast lepingu ülesütlemist tasus võlgnik 30.01.2007 makse summas 4 000.00 krooni ning 28.03.2007 3 000.00 krooni, millest arvestati tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud ning 5 900.00 krooni krediidisumma katteks. 24.09.2008 kohtule esitatud nõude täpsustuse kohaselt on kostja1 pärast hagiavalduse esitamist kohtusse tasunud kolm makset kogusummas 15 000.00 krooni, mis arvestati üldtingimuste p 2.5 kohaselt krediidisumma katteks. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega ja kirjaliku vastuse esitamise nõudega. Ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja 1 sai kohtudokumendid kätte 22.12.2007, kuid hagile ei vastanud. Kostja 2 keeldus kohtudokumente vastu võtmast. Kostjat 1 on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Hageja on palunud, et juhul kui kostjad ei vasta hagiavaldusele kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, § 94 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1, § 113 lg-ga 1, § 142 lg-ga 1, § 145 lg-ga 1 ja § 158 lg-ga 1. Antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu summas 5 250.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Imbi Sidok kohtunik

(allkiri)

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.