Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kokku nõuab hageja kostjalt VÕS § 1041 alusel 8579.44 krooni + 1704.77 krooni = 10302.21 krooni välja mõistmist.

2008. a kohtule täiesti teistsugused andmed kui ta esialgu 24. jaanuaril 2008. a esitas hagejale. Need andmed viivad kohtu eksitusse. Hagejale esitati andmed, et perioodil 1. mai 2005 – 31. märts 2008 oli vaja maksta korteriühistule 37 390.62 krooni, aga kohtule esitatid andmed, et sel perioodil tuli maksta 38 553.95 krooni. Ka Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a andmed ei ühti hagejale varem esitatud andmetega. Seetõttu on vajalik Eesti Energialt välja nõuda need andmed, mida ta esitas hagejale. Kostja ei ole kunagi maksete teostamisel märkinud ülekannetele, milliste arvete alusel ta makseid teostab, seega ei saa makseid identifitseerida. Seega ei saa rääkida, et kostja maksis korteri või elektri eest. Pole teada, kellele ja mille eest kostja maksis. Kui uskuda kostja andmeid maksete kohta, siis peaks pooltel olema ettemaks. Hageja ei usu, et kostja poolt esitatud andmed on õiged. Kostja on varasemalt võltsinud dokumente. Kohtul tuleb välja nõuda korteriühistult ja AS-lt Eesti Energia õiged andmed arvete ja maksete kohta. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Pooltel ei ole vaidlust selles (va veebruar-märts 2008. a) , et vaadeldaval perioodil 1. mai 2005. a kuni 31. märts 2008.a (elektrienergia osas kuni 15. aprill 2008. a ) on kostja kohustatud tasuma poole kõikidest korteriga X , Tartus seotud kuludest sh tasuma poole elektri eest tasumisele kuuluvast summast. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et nende abielulised suhted on lõppenud enne vaadeldava perioodi algust st enne 1. maid 2005. aastat. Poolte abielu on lahutatud 2006. a ja korter X on poolte jagamata ühisvara. Pooltel on pooleli ühisvara jagamise vaidlus, asi on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Hagi on esitatud VÕS § 1041 st alusetu rikastumise sätete alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et poolte vahelist vaidlust ei saa lahendada alusetu rikastumise sätete alusel. Korteriomand on kuni ühisvara jagamiseni poolte ühisomand, millega seotud kulutuste hüvitamist reguleerivad perekonnaseaduse ja asjaõigusseaduse sätted. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PerekS § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Kohus leiab, et kuni ühisvara jagamiseni on pooltel endiste abikaasadena võrdne kohustus osaleda ühisvarasse kuuluva korteriomandiga seotud kulutuste kandmisel. Samal seisukohal on põhimõtteliselt ka pooled ise. Eeltoodud asjaoludel ei ole õige kostja seisukoht, et perioodil veebruar- märts 2008. a peab kostja tasuma üksnes 1/3 kõigist korteriga seotud kulutustest, kuna ta tasus sel perioodil elatist poolte täiskasvanud lapsele, kes samuti elab korteris X . Kuna korter, millega seotud kulutuste kandmise üle pooled vaidlevad, on poolte jagamata ühisvara, siis on neil ka võrdsed kohustused selle korteriga seotud kulutuste kandmisel, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostjal on õigus esitada soovi korral nõue oma poja vastu tema poolt tarbitud teenuste eest tasumise nõudes. Pooled vaidlevad korteriga seotud kulutuste suuruses ja teine-teise panuses kulutuste eest tasumisel vaadeldaval perioodil. Hageja väidab, et perioodil 1. mai 2005. a kuni 31. märts 2008. a esitas KÜ S. arveid ja kuulus tasumisele vastavalt tabelile lk 6 (arvete koond) kokku 37 390.62 krooni. Nimetatud hageja väide ei ole õige. Vastavalt KÜ S. 8. oktoobri 2008. a õiendile hageja esindajale (lk 105) esitati vaadeldaval perioodil arveid ja kuulus tasumisele kokku 38 553.95 krooni. Toimikus lk 6 asuv arvete koond on koostatud hageja enda poolt, mistõttu ei ole ka KÜ S. väljastanud maksete kohta eri aegadel erinevaid andmeid, nagu väidab hageja. Hageja arvete koond lk 6 on puudulik. Kostja seletuste kohaselt kohtuistungil väljastas KÜ S. teatud perioodil pooltele iga kuu kohta kaks arvet, kusjuures tasumisele kuuluv summa oli jagatud nimetatud arvete vahel pooleks. Vaadeldes hageja poolt koostatud arvete koondtabelit lk 6 selgub, et hageja on seda kostja väidet tabeliga ka kinnitanud. Tabeli kohaselt esitati selliseid

jagatud arveid perioodil 31. juuli 2006. a – 30. aprill 2007. a, tegelikult esitas KÜ S. selliseid arveid ka perioodil märts – juuni 2006, ehk neli kuud enam. Perioodil märts – juuni 2006 on hageja tabeli koostamisel teise arve nimetatud kuu eest arvesse võtmata jätnud. Asjaolu, et perioodil märts – juuni 2006 koostas KÜ S. iga kuu kohta kaks arvet on tõendatud kohtule esitatud arvetega nimetatud kuude kohta (lk 20- 23), millest nähtub, et ruutmeetri alusel makstavate maksete puhul on nendel kuudel aluseks võetud üksnes 32, 4 m2, samas kui kogu korteri pindala on tegelikult 64, 8 m2 (vt näiteks arvet 31. mai 2005.a lk 10). Seega on hageja oma arvestusest jätnud välja märts- juuni 2006. a kokku täiendavalt tasumisele kuulunud 1521.20 krooni. Samas on hageja tabelis näidanud 31. märtsi 2008. a arve alusel tasumisele kuuluvaks summaks ekslikult 1869.34 krooni. Nimetatud arve asub toimikus lk 56 ja sellest nähtub, et tasuda tuli arve alusel märts 2008. a eest 1511.40 krooni, kuid koos võlaga 1869.34 krooni. KÜ S. õiendist nähtub, et nimetatud arvele oli märgitud ka võlgnevus veebruar 2008. a eest 357.95 krooni, millise summa arvel on hageja ekslikult tabelis suurendanud märtsis 2008. a tasumisele kuuluvat summat. Seega on analüüsitud tõenditega tõendatud, et vaidlusalusel perioodil esitati arveid ja kuulus tasumisele 38 553.95 krooni. Seega peab kumbki pool tasuma 38 553.95-st kroonist pool st 19 277 krooni. Hageja väidab, et kostja on tasunud vaadeldaval perioodil korteriga seotud kulusid 14 396.59 krooni. Kostja ise väidab, et ta on tasunud 20 435.55 krooni ja on esitanud vastava Hansapanga tõendi (lk 76). Hageja väidab, et tema ise on tasunud vaadeldava perioodil 22 994.03 krooni (lk 7). KÜ S. 8. oktoobri 2008. a õiendi kohaselt on vaadeldava perioodil tasutud A.B. nimelt kokku 40 690.25 krooni. Tasutud summa on suurem kui nimetatud perioodil on esitatud arveid ja tasutud summaga kaeti ka võlgnevust varasemast perioodist (lk 105). Raamatupidamisprogramm ei fikseeri arve maksjat isikuliselt. I ja A.B. laekumiste eraldamine on väga töömahukas ja aeganõudev, selles osas võiks arvesse võtta isikute panga väljavõtteid laekumiste kohta KÜ-le S. Hageja väidab, et pole teada, kellele ja mille eest maksis kostja, kui ta tegi ülekandeid pangas KÜ S. arvele. Kostja on andnud oma kirjaliku selgituse, milliseid arveid ja millal ta maksis (lk 98). Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb eeldada, et kostja poolt tehtud maksed KÜ-le S. on tehtud korteriga seotud kulude eest tasumiseks. Vastava selgituse on kostja märkinud ka maksekorraldusse, nagu nähtub Hansapanga 26. mai 2008. a tõendist (lk 76). Vastupidist peab tõendama hageja. Kostja esitatud tasumise arvestusest nähtub, et kostja on võtnud arvesse ka vaadeldavast perioodist välja jäävaid tasumisi, milleks on 19. mail 2008. a tasutud 366 krooni (aprill 2008 eest) ja 3. mail 2005. a tasutud 700 krooni (märts 2005 eest) ja 27. mail 2005. a tasutud 500 krooni (aprill 2005 eest). Nimetatud summad kokku 1566 krooni tuleb seega kostja tasumisest vaadeldaval perioodil maha arvata ja kostja tasumiseks tuleb lugeda 20 435.55 – 1566 = 18869.55 krooni. Arvesse on võetud seejuures, et märts 2008. eest on kostja tasunud 29. aprillil 2008. a. Kostja pidi tasuma vaadeldava perioodi eest 19 277 krooni, tasus tegelikkuses 18 869.55 krooni, mistõttu peab kostja täiendavalt tasuma veel 407.55 krooni. Kostja on oma vastuväidetes viidanud sellele, et kostja tasumist puudutavaid väiteid ei saa uskuda seetõttu, et vastasel juhul peaks pooltel olema ettemaks KÜ S. ees. Tõepoolest, kui liita hageja väidete kohaselt tema poolt tasutud 22 994.03 krooni ja kostja poolt vaadeldaval perioodil tasutud 18 869.55 - 504 (tasutud kostja poolt 29. aprill 2008, ei nähtu KÜ arvestuses), siis saadav summa 41 359.58 krooni ületab mõningal määral KÜ S. õiendis märgitud summat 40 690.25 krooni. Kuna kohtule on teadmata, kuidas KÜ S. on täpselt nimetatud kogusumma saanud, siis ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks välja mõista kostjalt rohkem kui kohtu poolt tuvastatud ja kontrollitud 407.55 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võlgneks vaadeldava perioodi eest talle rohkem kui nimetatud summa. Hageja nõuab kostjalt perioodil 1. mai 2005. a kuni 15. aprill 2008. a AS-le Eesti Energia tasumisele kuuluvatest maksetest poole tasumist. Hageja väidab, et sel perioodil esitati 15 arvet (viimane 15. aprill 2008) ja kuulus tasumisele vastavalt tabelile nr 3 (lk 8) 6834.33 krooni.

AS Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a õiendi kohaselt (lk 99-100) on hagejale perioodil 1. mai 2005. a – 31. mai 2008. a esitatud elektritarbimise ja viivise arveid kokku 7414.60 krooni. Viimane arve on koostatud 15. aprillil 2008. a perioodi 1-15. aprill 2008 eest summas 186.10 krooni, mille hageja on tasunud 21. aprillil 2008. a. Hagejalt on laekunud 4113.15 krooni ja kostjalt 3301.45 krooni. AS Eesti Energia viidatud õiendist nähtub, et AS Eesti Energia on nõudnud ka viiviseid ja arvestanud osa laekunud summadest just viiviste katteks, millega ei ole hageja hagi esitamisel arvestanud. AS Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a õiendit, mille on allkirjastanud sektorijuhataja Anne Pann ei muuda ebausaldusväärseks see, et õiend ei ole visuaalselt sarnane hagejale 4. veebruaril 2008. a väljastatud AS Eesti Energia andmebaasi väljatrükiga, mille õigsust on kinnitanud Eesti Energia AS Teenindus Ilmatsalu Klienditeeninduse juhataja Kai Lehes (lk 64). Nimetatud õiendid ei saagi olla visuaalselt sarnased, sest 4. veebruari 2008. a dateeritud dokument on andmebaasi väljatrükk ja 10. oktoobri 2008. a õiend on vastus kohtu päringule. Oma sisult nimetatud dokumendid ei erine, välja arvatud see, et 4. veebruari 2008. a dateeritud dokumendis on näidatud eraldi 15. oktoobri 2007. a miinusarve nr 37191913, kuid 10. oktoobri 2008. a õiendis on nimetatud miinusarvet arvesse võetud 13. juuli 2007. a arves nr 35765411. Samuti sisaldab 10. oktoobri 2008. a õiend ka neid arveid, mis on hagejale koostatud pärast 4. veebruari 2008. aastat. Sellisteks arveteks on 14. aprilli 2008.a arve nr 40147685 summas 515.40 ja 21. aprilli 2008.a arve nr 40160626 summas 186.10 krooni. Viimase arve suuruseks on hageja pidanud ekslikult 376.10 krooni. Arve nr 40160626 vaatlemisel nähtub, et arve on koostatud perioodi 1.- 14. aprill 2008. a eest summas 186.10 krooni. Lisaks on arvel märgitud, et eelmise perioodi arvest kuulub tasumisele veel 190 krooni, mis on liidetud arve summale ja märgitud tasumisele kuuluvaks summaks kokku 376.10 krooni. Seega on AS Eesti Energia eelmine arve 14. aprillist koostatud perioodiks 28. jaanaur – 31. märts 2008. a ja sellest arvest oli 15. aprilliks tasumata 190 krooni. Seega tuleb arve nr 40147685 elektrikulude suuruse määramisel vaadeldava perioodil arvesse võtta. Hageja väidab, et tema on tasunud 4269.55 krooni, mida tõendab pangakonto väljavõttega. Kostja väidab, et tema on tasunud 3427.45 krooni, mida tõendab pangakonto väljavõttega. Vahe kostja ja AS Eesti Energia arvestuste vahel tekib sellest, et kostja on oma arvestustesse kaasanud ka 24. mail 2008.a tasutud 126 krooni (lk 77). Ka hageja on esitanud vastuväite selles osas, et seda tasumist ei saa arvestada maksete hulka, kuna väljub vaadeldavast perioodist. Kostja ei ole tõendanud, et ta on 24. mai 2008. a elektrimakse teinud perioodi 1. mai 2005 – 15. aprill 2008 eest. Seega on kostja vaadeldaval perioodil tasunud elektri eest 3427.45 – 126 = 3301.45, mis on vastavuses AS Eesti Energia 10. oktoobri 2008. a õiendis esitatud andmetega kostja tasumise kohta. Kohus lähtub elektri eest vaadeldaval perioodil tasumisele kuuluva summa 7414.60 krooni määramisel AS Eesti Energia õiendist, sest pooled vaidlevad omavahel just kohustuste täitmise üle AS Eesti Energia ees. 7414.60-st kroonist pool (st kostja osa) on 3707.30 krooni. Kostja on tasunud 3301.45 krooni, seega tuleb kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja mõista elektrimaksete eest 3707.30 – 3301.45 = 405.85 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vaadeldava perioodi eest 407.55 +405.85 = 813.40 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud täielikult ka poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi osaliselt, oluliselt väiksema sulatuses, kui on hageja nõue. Kohtumenetluses on kohus tuvastanud, et pooled on endised abikaasad, kes omavahel ei suuda vabalt suhelda ja hageja ei ole kohtuväliselt enne hagi esitamist püüdnudki kostjaga saavutada kokkulepet korteriga seotud kulude kandmise osas. Hageja on nii korteriühistu liige, kui ka AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu osapool, mida kostja ei ole, mistõttu on just hagejal suuremad võimalused saada infot teostatud maksete jms asjaolude kohta. Antud olukorras peab kohus õiglaseks, et pooled kannaksid oma menetluskulud ise. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.