Tsiviilasi nr 2-07-18802
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-18802
Tsiviilasi
AS EMT hagi J.P. vastu 1 434,94 krooni väljamõistmiseks
Hagihind
717,97 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); hageja esindaja Krista Arraste (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); kostja J.P.
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
AS EMT esitas Tartu Maakohtusse hagi J.P. ’a vastu 10. detsembril 1999. a sõlmitud liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud mobiilside teenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 1 434,94 krooni (põhinõue 717,97 krooni ja viivise nõue 716,97 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 1 434,94 krooni, riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid 30. septembril 2008. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud (tl 56). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lõikest 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lõikest 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 10. detsembri 1999. a liitumislepinguga (tl 30), 14. septembri 2000. a võlanõudega (tl 31), 30. juunil 2000. a,
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.