Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
22.12.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasi
OÜ MT hagi OÜ R ja JB vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. Hageja OÜ MT (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja lepinguline esindaja advokaat Madis Mahlapuu (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, Pronksi 3, 10124 Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-08-3130
kostjad: OÜ R (registrikood xxx, asukoht xxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev (Advokaadibüroo Junik, J.Vilmsi 53d, 10147 Tallinn); JB(isikukood xxx, elukoht xxx). Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada.
1.Välja mõista kostjatelt OÜ R ja JB solidaarselt põhivõlgnevus summas 51 276 krooni ja viivisvõlgnevus summas 48724 krooni so kokku 100 000 krooni OÜ MT kasuks.
2.Välja mõista kostjalt OÜR OÜ MT kasuks viivised summas 55103,20 krooni. Menetluskulud 100 000 kr suuruse võla osas jätta solidaarselt kostjate OÜR ja JB kanda, ülejäänud osas kostja OÜ R kanda. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ MT esitas 30.01.2008.a. hagi OÜ R ja JB vastu solidaarselt kokku 155 105,20 krooni nõudes, kusjuures JB solidaarne vastutus on piiratud 100 000 krooniga. Nimetatud võlgnevusest moodustab põhivõlgnevus 51 276 krooni ja viivisvõlgnevus 103 829,20 krooni.
2.Hageja ja kostja OÜ R vahel on sõlmitud 31.03.2005.a müügileping nr 135/1, mille kohaselt hageja müüb kostjale OÜ R müügilepingus sätestatud tingimustel ehitusmaterjali ning kostja kohustub vastavalt esitatud arve-saatelehele ostetud kauba eest tasuma. Nimetatud müügilepingust tulenevate kostja OÜ R kohustuste täitmiseks sõlmiti hageja ja JB vahel 31.03.2005.a. käendusleping, mille p 1.1 kohaselt kostja JB kohustub vastutama OÜ MT ja OÜ R vahel 31.03.2005.a. sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses, kui käesolevas lepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 100 000 krooni.
3.Müügilepingust tuleneva arve nr 250510 31.03.2005.a. alusel võlgnes kostja OÜ R hagejale ostetud kaupade eest kokku 61 276 krooni. Hageja esitas 12.07.2005.a. 1 (4)
võlgnikule pretensiooni põhivõlgnevuse 61 276 krooni ja viiviste 9 194,40 krooni tasumiseks. 29.07.2005.a. on hageja esitanud võlgnikule korduva pretensiooni müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivisvõlgnevuse tasumiseks kokku summas 73 408,65 krooni. Võlgnik juhatuse liikme JB isikus on oma kinnituskirjas 03.11.2005.a. tunnistanud hageja pretensioonides esitatud võlga hagejale ning kohustunud selle graafikujärgselt ka tasuma. Ühtlasi on võlgnik tasunud 14.09.2005.a. põhivõlgnevusest 10 000 krooni. Nii võlgniku kui ka käendaja poolt on ülejäänud võlgnevus summas 51 276 krooni hagejale käesoleva ajani tasumata.
4.Viivise määraks on vastavalt müügilepingu üldtingimuste p 8.2 0,2% päevas õigeaegselt tasumata maksesummast. Hageja nõue muutus sissenõutavaks arve-saatelehe nr 250510 alusel alates 22.04.2005.a. 31.12.2007.a. seisuga moodustab viivisvõlgnevus kokku 103 829,20 krooni. Kostja OÜ R seisukoht
5.08.04.2008.a. esitas kostja OÜ R esialgse vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
6.Kostja käsutuses oleva teabe kohaselt ei võlgne kostja hagejale hagiavalduses märgitud summasid. Kostja ei ole nõus olukorraga, kus hageja põhinõude suuruseks on 51 276 krooni ning kõrvalnõue on 3 korda suurem kui põhinõue. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja JB seisukoht
7.Kostja JB hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
9.Kohus on teinud 06.11.2008.a. kohtumääruse (t lk 84), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 24.11.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 22.12.2008.a. kell 15.00 kohtukantselei kaudu.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostjale OÜ R müünud ehitusmaterjale ning poolte vahel on sõlmitud müügileping nr 125/1 (t lk 11-15). Hageja ja JB vahel on sõlmitud käendusleping (t lk 9-10) ning selle üle puudub ka vaidlus. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub käendaja vastutama kreeditori ees kreeditori ja OÜ R vahel 31.03.2005.a. sõlmitud müügilepingu nr 135/1 tulenevate nõuete kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses, kui käesolevas lepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 100 000 krooni. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse summas 51 276 krooni ja viivisvõlgnevuse summas 103 829,20 krooni tasumist. Kostja OÜ R leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning seda eelkõige seetõttu, et viivisnõue on mitu korda suurem kui põhivõlgnevus.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Müügilepinguga nr 135/1 (t lk 11-15) on tõendatud, et hageja ja kostja OÜ R vahel on tekkinud võlasuhe ning poolte vahel on sõlmitud leping, mille tulemusena hageja pidi kostjale müüma ehitusmaterjale ning kostja nende eest tasuma. Hageja poolt kostjale esitatud arve alusel (t lk 16) pidi viimane tasuma 61 276 krooni. Kostja on hagejale tasunud 10 000 krooni. Seega on tasumata 51 276 krooni. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu ning leiab, et kostja kasutuses oleva teabe kohaselt ei võlgne kostja hagejale hagiavalduses märgitud summat. Kostja ühtegi tõendit sellise vastuväite kinnitamiseks esitanud ei ole, järelikult on kostja vastuväide paljasõnaline ning seega tõendamata.
2 (4)
12.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
13.Hageja ja JB vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt vastutab viimane hageja ja OÜ R vahel sõlmitud müügilepingust tulevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Vastutus on käesoleval juhul piiratud summaga 100 000 krooni. Eelnevat arvestades on põhjendatud käendaja vastutus, mis lepingu kohaselt on piiratud 100 000 krooniga.
14.Kuivõrd ei põhivõlgnik ega käendaja ei ole võetud võlakohustust täitnud, on põhjendatud hageja solidaarne põhivõla nõue kostjate vastu ja seega tuleb kostjatelt OÜ R ja JBlt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 51 276 krooni.
15.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivised summas 103 829,20 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
16.Müügilepingu p 8.2 kohaselt ostetud kaupade eest tähtajaks mittetasumise korral maksab ostja müüjale viivist 0,2% päevas õigeaegselt tasumata maksesummast.
17.Selleks, et hageja saaks nõuda kostjatelt viiviste tasumist, peavad olema täidetud viivisenõude esitamise eeldused, s.o on olemas rahaline kohustus, peab olema tegemist rahalise kohustuse täitmisviivitusega, s.o kohustuse rikkumisega ning nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on olemas poolte vahel rahaline kohustus (kostja peab hagejale tasuma saadud kauba eest), kostja on olnud täitmisviivituses (ei ole tähtaegselt tasunud hagejale kauba eest, mille tulemusena on tekkinud viivisenõude esitamise õigus) ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt viiviste tasumist, kuid kostja OÜ R vaidleb selle suurusele vastu.
18.Riigikohtu 14. juuni 2005.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punkt 14 kohaselt ei sätesta seadus viivise suuruse kokkuleppe piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Punkt 18 kohaselt ei ole võimalik viivise vähendamise ulatust summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest.
19.Arvestades seda, et nii hageja kui ka kostja OÜ R tegutsesid müügilepingu sõlmimisel enda majandus- ja kutsetegevuses ning kostja oli eelduslikult enne lepingu sõlmimist selle läbi lugenud ning teadis seal olevatest tingimustest, k.a. viiviste maksmise kohustusest, kui tähtaegselt ei tasuta saadud ehitusmaterjalide eest. Kostja ei ole 3 (4)
esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et viiviste tasumine sellises summas kahjustaks teda majanduslikult. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et viiviste summa seaks teda majanduslikult raskesse olukorda ning seda, et kostja oli teadlik viiviste tasumise kohustusest juhul, kui tähtaegselt ei tasuta hagejale ostetud kaupade eest, tuleb hageja viivisenõue summas 103 829,20 krooni lugeda põhjendatuks. Viiviste tasumise kohustusest oli teadlik ka käendaja.
20.Arvestades asja materjale ning eeltoodut, asub kohus seisukohale, et OÜ MT hagi OÜ R ja JB vastu kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus solidaarselt summas 100 000 krooni (põhinõue summas 51276 krooni ja viivisenõue 48724 krooni). Kuivõrd kostja so käendaja JB vastutus hageja ees on piiratud 100 000 krooni suuruse summaga, tuleb hageja kasuks võlgnevus, mis ületab 100 000 krooni, so viivised summas 55103,20 krooni , välja mõista kostjalt so põhivõlgnikult OÜ R. Menetluskulu
21.Menetluskulud tuleb jätta võlgnevuse summas 100 000 kr osas jätta solidaarselt kostjate OÜ MT hagi OÜ R ja JB kanda, ülejäänud osas kostja OÜ R kanda (TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3).
Ene Tsefels Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.