Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt R.K.-lt hageja Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus kokku summas 2625,42 eurot, sh järelmaksulepingust nr 7110826986 tulenev põhivõlg 346,50 eurot, järelmaksulepingust nr 7110827532 tulenev põhivõlg 371,62 eurot, järelmaksulepingust nr 7126709505 tulenev põhivõlg 413,28 eurot, järelmaksulepingust nr 7132822311 tulenev põhivõlg 452,24 eurot ning järelmaksulepingust nr 7134551088 tulenev põhivõlg 1041,78 eurot.
3.Mõista R.K.-lt Rediem Capital AB kasuks välja alates 02.08.2025 viivis määras 24,15% aastas põhinõudelt 2625,42 eurot kuni põhinõude kohase tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB taotlus kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmiseks summas 170 eurot.
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Menetluskulu
6.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 93% ulatuses R.K. ja 7% ulatuses Rediem Capital AB kanda.
7.Rahuldada Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 1 (9)
8.Välja mõista R.K.-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskuluna 640,20 eurot.
9.Välja mõista R.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (640,20 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Rediem Capital AB (hageja) hagi R.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja järelmaksulepingutest tuleneva põhivõla kokku 2625,42 eurot ja sissenõudmiskulud 170 eurot. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 31.07.2025 määras 24,15% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja järgmised järelmaksulepingud: 1) 05.05.2022 järelmaksulepingu nr 7110826986 summas 610,49 eurot, intressimääraga 35,04% aastas (0,097% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 39,25% aastas, osamaksete arv 17 kuud (viimane osamakse 10.10.2023); 2) 05.05.2022 järelmaksulepingu nr 7110827532 summas 542,99 eurot, intressimääraga 37,57% aastas (0,104% päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 42,63% aastas, osamaksete arv 29 kuud (viimane osamakse 10.10.2024); 3) 07.10.2022 järelmaksulepingu nr 7126709505 summas 577,91 eurot, intressimääraga 23,26% aastas (0,76 eurot päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 48,33% aastas, osamaksete arv 24 kuud (viimane osamakse 10.10.2024); 2 (9)
4) 26.11.2022 järelmaksulepingu nr 7132822311 summas 477,24 eurot, intressimääraga 27,33% aastas (0,38 eurot päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 40,72% aastas, osamaksete arv 12 kuud (viimane osamakse 10.12.2023); 5) 08.12.2022 järelmaksulepingu nr 7134551088 summas 1116,78 eurot, intressimääraga 26,76% aastas (4,21 eurot päevas), viivitusintressi määr 24,15% aastas (0,0671% päevas), krediidikulukuse määr 43,09% aastas, osamaksete arv 60 kuud (viimane osamakse 10.12.2027). Kostja ei täitnud lepingutest nr 7110826986, nr 7110827532 ja nr 7126709505 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 11.05.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, siis ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 26.05.2023 lepingud üles. Kostja ei täitnud ka lepingutest nr 7132822311 ja nr 7134551088 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 08.08.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 22.08.2023 lepingud üles. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas kostja vastase nõude 13.09.2024 Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu nr 7110826986 kehtivuse ajal on kostjalt kohustuse täitmiseks toimunud laekumisi kokku summas 238,99 eurot ning hagejale on kostja tasunud täiendavalt 25 eurot. Hageja arvestab kõik laekunud summad, s.o kokku 263,99 eurot põhiosa katteks. Seega on kostjal lepingust nr 7110826986 tulenev põhivõlg 346,50 eurot (610,49-238,99-25). Lepingu nr 7110827532 kehtivuse ajal on kostjalt kohustuse täitmiseks toimunud laekumisi kokku summas 141,37 eurot ning hagejale on kostja tasunud täiendavalt 30 eurot. Hageja arvestab kõik laekunud summad, s.o kokku 171,37 eurot põhiosa katteks. Seega on kostjal lepingust nr 7110827532 tulenev põhivõlg 371,62 eurot (542,99-141,37-30). Lepingu nr 7126709505 kehtivuse ajal on kostjalt kohustuse täitmiseks toimunud laekumisi kokku summas 133,71 eurot ning hagejale on kostja tasunud täiendavalt 25 eurot. Hageja arvestab kõik laekunud summad, s.o kokku 158,71 eurot põhiosa katteks. Seega on kostjal lepingust nr 7126709505 tulenev põhivõlg 413,28 eurot (571,99-133,71-25). Lepingu nr 7132822311 kehtivuse ajal kostjalt kohustuse täitmiseks laekumisi toimunud ei ole. Hagejale on kostja tasunud kohustuse täitmiseks 25 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on kostjal lepingust nr 7132822311 tulenev põhivõlg 452,24 eurot (477,2425). Lepingu nr 7134551088 kehtivuse ajal kostjalt kohustuse täitmiseks laekumisi toimunud ei ole. Hagejale on kostja tasunud kohustuse täitmiseks 75 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on kostjal lepingust nr 7134551088 tulenev põhivõlg 1041,78 eurot (1116,7875). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 2625,42 eurot (346,50+371,62+413,28+452,24+1041,78) alates hagiavalduse esitamisest lepingutejärgses viivisemääras 24,15% aastas. Hagiavalduse punktist 2.2 nähtub, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust nr 7110826986 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 05.07.2023 3 (9)
esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 02.08.2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 14.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot. Lepingust nr 7110827532 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 20.07.2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 04.08.2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 02.10.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot. Lepingust nr 7126709505 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 14.08.2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 12.09.2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 14.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot. Lepingust nr 7132822311 tulenev sissenõudmiskulu on 30 eurot, mis koosneb 03.10.2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 15 eurot; 01.11.2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 21.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot. Lepingust nr 7134551088 tulenev sissenõudmiskulu on 50 eurot, mis koosneb 03.10.2023 esimese tasulise kirja saatmise kulust 25 eurot; 01.11.2023 teise tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot; 14.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmise kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega tekkinud kulust summas 5 eurot.
2.Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 01.11.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
4 (9)
Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
5.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud järelmaksulepingud (dtl 15-18; 26-29; 37-40; 48-51; 57-60) ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed (dtl 19-20; 30-31; 41-42; 52-53; 61-62), lepingute ülesütlemise hoiatused (dtl 21; 32; 43; 54; 63), lepingute ülesütlemise teatised (dtl 22; 33; 44; 55; 64), meeldetuletuskirjad võlgnevuste tasumiseks (dtl 70-114). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
6.Hageja edastas 11.05.2023 ja 08.08.2023 kostjale teated lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmisest 14 päeva kirja saatmisest (dtl 21; 32; 43; 54; 63). Hageja teavitas 26.05.2023 ja 23.08.2023 kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loetakse lepingud ühepoolselt üles öelduks (dtl 22; 33; 44; 55; 64).
7.Hageja on esitanud hagiavalduses nõude kostja vastu ümberarvestatult ja ei ole seetõttu hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtet selgitanud. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1) ja nõude esitamine ümberarvestatult on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2625,42, sissenõudmiskulu 170 eurot ja ning viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 24,15% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hageja on nõude esitanud juba ümberarvestatult ning ei ole seetõttu selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning puudub vaidlus, et kostja ei ole enda lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja laenulepingutest tulenev põhivõlgnevus 2625,42, s.o lepingust nr 7110826986 tulenev võlgnevus 346,50 eurot, lepingust nr 7110827532 tulenev võlgnevus 371,62 eurot, lepingust nr 7126709505 tulenev võlgnevus 413,28 eurot, lepingust nr 7132822311 võlgnevus 452,24 eurot ja lepingust nr 7134551088 tulenev võlgnevus 1041,78 eurot. Kohus märgib, et esitatud tõendite kohaselt sai kostja lepingu nr 7126709505 alusel kauba summas 577,91 eurot. Samas on hagiavalduse punktis 2.1 märgitud, et kostja soetas nimetatud lepingu alusel kauba maksumusega 571,99 eurot. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega lähtub kohus hagiavalduse lahendamisel hagiavalduses toodud summast 571,99 eurot, millest kostja on tasunud 158,71 eurot (133,71+25).
8.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest lepingutejärgses määras 24,15% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
5 (9)
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingutes on viivisemääraks kokku lepitud 24,15% aastas. Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas - lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 24,15% aastas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras.
9.Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest (VÕS § 1132 lg 3). Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 170 euro ulatuses, s.o 30 eurot kostjaga sõlmitud nelja esimese lepingu (sõlmitud 05.05, 07.10 ja 26.11.2022), kohta ning 50 eurot lepingu nr 7134551088 kohta (sõlmitud 08.12.2022). Lepingu nr 7110826986 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 26.05.2023. Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 05.07.2023, hinnaga 15 eurot (dtl 70-72) ja kannab pealkirja „Võlateatis“, millest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal volitas Julianus Inkasso OÜ-d võlga kostjalt sisse nõudma. Kostja võlg on 643,28 eurot. Teine tasuline e-kiri on saadetud 02.08.2023 hinnaga 5 eurot on samuti pealkirjaga „Võlanõue“ ja mille kohaselt oli kostjal tasumata 663,16 eurot (dtl 73-75). Kolmas tasuline e-kiri (pealkirjaga „Korduv maksemeeldetuletus“) (dtl 76-78) edastati kostjale 14.12.2023 hinnaga 5 eurot, mille kohaselt on kostjal maksetähtaja ületanud summa 25 eurot. Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 346,50 eurot, millele lisandub viivise nõue lepingujärgses määras 24,15% aastas. Laenusumma oli 610,49 eurot, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 238,99 eurot ja peale lepingu lõpetamist 25 eurot. Lepingu nr 7110827532 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 26.05.2023. Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 20.07.2023, hinnaga 15 eurot (dtl 79-72) ja kannab pealkirja „Korduv meeldetuletus“, millest nähtub, et kostja võlg on 686,53 eurot, sh põhiosa 557,99 eurot. Teine tasuline e-kiri on saadetud 04.08.2023 hinnaga 5 eurot on samuti pealkirjaga „Võlanõue“ ja mille kohaselt oli kostjal tasumata 696,92 eurot (dtl 8284). Kolmas tasuline e-kiri (pealkirjaga „Korduv maksemeeldetuletus“) (dtl 85-87) edastati kostjale 02.10.2023 hinnaga 5 eurot, mille kohaselt on kostjal võlg summas 718,13 eurot, sh põhisumma 557,99 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 371,62 eurot, millele lisandub viivise nõue lepingujärgses määras 24,15% aastas. Laenusumma oli 542,99 eurot, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 141,37 eurot ja peale lepingu lõpetamist 30 eurot. Lepingu nr 7126709505 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 26.05.2023. Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 14.08.2023, hinnaga 15 eurot (dtl 88-90) ja kannab pealkirja „Hagihoiatus“. Kostja võlg on 662,91, sh põhisumma 535,72 eurot. Teine tasuline e-kiri on saadetud 12.09.2023 hinnaga 5 eurot on pealkirjaga „Korduv meeldetuletus“ ja mille kohaselt oli kostjal tasumata 672,91 eurot (dtl 91-93). Kolmas 6 (9)
tasuline e-kiri (pealkirjaga „Korduv maksemeeldetuletus“) (dtl 94-96) edastati kostjale 14.12.2023 hinnaga 5 eurot, mille kohaselt on kostjal maksetähtaja ületanud summa 25 eurot. Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 413,28 eurot, millele lisandub viivise nõue lepingujärgses määras 24,15% aastas. Laenusumma oli 571,99 eurot, millest kostja on tasunud enne lepingu lõpetamist 133,71 eurot ja peale lepingu lõpetamist 25 eurot. Lepingu nr 7132822311 sissenõudmiskulu on 30 eurot. Leping öeldi üles 23.08.2023. Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 03.10.2023, hinnaga 15 eurot (dtl 97-99) ja kannab pealkirja „Võlateatis“. Kostja võlg on 666,16, sh põhisumma 492,24 eurot. Teine tasuline e-kiri on saadetud 01.11.2023 hinnaga 5 eurot on pealkirjaga „Hagihoiatus“ ja mille kohaselt oli kostjal tasumata 689,82 eurot (dtl 100-102). Kolmas tasuline e-kiri (pealkirjaga „Korduv maksemeeldetuletus“) (dtl 103-105) edastati kostjale 21.12.2023 hinnaga 5 eurot, mille kohaselt on kostjal maksetähtaja ületanud summa 25 eurot. Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 452,24 eurot, millele lisandub viivise nõue lepingujärgses määras 24,15% aastas. Laenusumma oli 477,24 eurot, millest kostja esialgsele võlausaldajale midagi ei tasunud ning hagejale on kohustuse täitmiseks tasunud 25 eurot. Lepingu nr 7134551088 sissenõudmiskulu on 50 eurot. Leping öeldi üles 23.08.2023. Esimene tasuline e-kiri on kostjale edastatud 03.10.2023, hinnaga 25 eurot (dtl 106-108) ja kannab pealkirja „Võlateatis“. Kostja võlg on 1516,59, sh põhisumma 1131,78 eurot. Teine tasuline e-kiri on saadetud 01.11.2023 hinnaga 5 eurot on pealkirjaga „Hagihoiatus“ ja mille kohaselt oli kostjal tasumata 1559,98 eurot (dtl 109-111). Kolmas tasuline e-kiri (pealkirjaga „Korduv maksemeeldetuletus“) (dtl 112-114) edastati kostjale 14.12.2023 hinnaga 5 eurot, mille kohaselt on kostjal maksetähtaja ületanud summa 75 eurot. Samuti nõuab hageja muude sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal antud lepingust tulenev võlgnevus 1041,78 eurot, millele lisandub viivise nõue lepingujärgses määras 24,15% aastas. Laenusumma oli 1116,78 eurot, millest kostja esialgsele võlausaldajale midagi ei tasunud ning hagejale on kohustuse täitmiseks tasunud 75 eurot. Hageja täiendav makseviivitusega kaasnev kulu summas 5 eurot iga lepingu kohta koosneb selgituse kohaselt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulust, kontaktandmete otsingu ja päringu kulust, võlgnikule vastamisega seotud kulust, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise telefoni ja e-posti teel kulus, võlgnikule tehtavatest kõnede kulust ja võlanõude avaldamisega seotud kulust. VÕS §-ga 1132 ei ole kooskõlas hageja poolt muude (s.o 5 eurot iga lepingu kohta) sissenõudmiskulude hüvitamine. Seaduseandaja tahe sissenõudmiskulude piirmäärade kehtestamisel nähtub selgelt antud sätte seletuskirjast, kus on välja toodud, et sellist täiendavat kulu ei ole võimalik lisada kostja võlanõude sissenõudmiskulule. Täiendavat sissenõudmiskulu ei näe ette ka VÕS § 1132. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude kandmist. Hageja poolt kohtule esitatud ühte faili kopeeritud e-kirjad (lisad 11-15) ei kinnita lõpetatud lepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmist ega tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist kostjale. Esmalt märgib kohus, et kõikides esitatud meeldetuletuskirjades ei ole viidatud kostjaga sõlmitud laenulepingute numbritele ning sisalduvad viited ei ühti hagi aluseks olevate laenulepingute numbritega. Seetõttu ei ole võimalik seostada nimetatud meeldetuletuskirju kostjaga sõlmitud laenulepingutega, millele hageja oma nõude alusena tugineb.
7 (9)
Lisaks nähtub neljast meeldetuletuskirjast (dtl 76-78; 94-96; 103-105; 112-114), üksnes see, et kostjal teatud kuupäevadeks tasumata osamaksed, kuid neist ei selgu hagiavalduses toodud võlgnevuste sissenõudmine. Kahes meeldetuletuskirjas ei ole nõude kujunemist üldse lahti kirjutatud (dtl 73-75; 82-84). Samuti on järelmaksulepingute nr 7110827532, nr 7132822311 ja nr 7134551088 tasulistes meeldetuletuskirjades hageja nõudnud kostjalt põhinõudena suuremas summas võlgnevuse tasumist, kui oli kostjale tegelikult väljastatud laenusumma. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa kostjale edastatud e-kirju oma äranägemise järgi kvalifitseerida tasulisteks meeldetuletusteks VÕS § 1132 lg 2 tähenduses. Hagiavaldusele lisatud tasulised meeldetuletuskirjad on kostja võlgnevuste osas vastuolulised ning neist ei ole võimalik aru saada, milline on kostja tegelik võlgnevus, mille tasumist hageja lõppenud lepingu alusel nõuab, kuna iga meeldetuletuskiri sisaldab märkimisväärselt erinevaid summasid. Kostjale saadetud meeldetuletuskirjade puhul on tegemist kirjadega, millega anti kostjale pärast lepingu ülesütlemist täiendav tähtaeg osamaksete ja võlgnevuse tasumiseks, kuid neis märgitud summad ei ole seostatavad ülesöeldud lepingutest tulenevate võlgnevustega. Ainuüksi hageja enda süsteemiviitenumbrite kasutamine ei anna alust lugeda neid tasulisi meeldetuletuskirju kostja konkreetsete võlgnevustega seotuks, kuna võlgnevuse kujunemine ja selle sissenõudmine ei ole kirjades seostatav kostja sõlmitud lepingutega ega nende mittetäitmisega. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on hageja edastanud samal kuupäeval tasulised meeldetuletuse e-kirjad eraldi ning nõuab iga kirja eest eraldi tasu, samas kui kostja võlgnevust on hageja käsitlenud ühtse nõudena. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on esitatud kohtule ühe hagiavalduse, milles käsitletakse korraga viit kostja vastu suunatud nõuet. Hageja ei ole tasunud iga lepingu eest eraldi riigilõivu ning on kostja vastu esitatud nõuet käsitlenud tervikuna.
10.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2625,42 eurot. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist määras 24,15% aastas kuni põhinõude kohase tasumiseni. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
11.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda.
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 420 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 8 (9)
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 240 eurot. Kohus peab hageja põhjendatud menetluskuluks 660 eurot (420+240). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 640,20 eurot.
14.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.