Võlaõigus

13.06.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 25.07.2024 teavitas kostja kohut, et võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kostja palub vastu võtta kostja õigeksvõtu. Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja tõi välja, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd hagi esitamise hetkel puudus regulatsioon, mis võimaldanuks kostjal pangasaladusega hõlmatud andmeid hagejale esitada. 14.07.2024 jõustus Krediidiinkassode ja ostjate seadus (KIOS). Kostja lisas, et kui hageja oleks KIOS-e jõustumise ära oodanud, siis ei oleks tal väidetud menetluskulusid tekkinud, st hageja esitas hagi ennatlikult. 11.09.2024 teavitas hageja kohut, et hageja jääb hagi juurde ning palub kohtul hagi rahuldada kostja õigeksvõtuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kuna kostja võttis nõude õigeks, rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Kohus määrab kohustada Swedbank AS-i esitama enne laenulepingu nr xxxx sõlmimist toimunud krediidivõimelisuse hindamise raames kogutud tarbija pangakonto väljavõte perioodi 01.07.2016 - 06.01.2017 kohta ning enne laenulepingu nr xxxx sõlmimist toimunud krediidivõimelisuse hindamise raames maksehäireregistrisse tehtud päringu vastus IT logide kujul. Kohus märgib siiski menetluskuludega seonduvalt järgmist. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja selgitas, et hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse üksnes põhjusel, et kostja ei andnud hagejale üle tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta viitega pangasaladusele. Hageja lisas, et hageja esindaja on 07.08.2024 teinud kostjale ettepaneku tsiviilasja lõpetamiseks kompromissiga. 19.08.2024 e-kirjaga teavitas kostja esindaja hagejat, et kostja ei ole kompromissiga nõus. Eelnimetatu tõttu ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd hagi esitamise hetkel puudus regulatsioon, mis võimaldanuks kostjal pangasaladusega hõlmatud andmeid esitada. Kostja tõi välja, et kui hageja oleks KIOS-e jõustumise ära oodanud, siis ei oleks hagejal menetluskulusid tekkinud.

Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Nimelt, hagiavaldus esitati kohtule enne KIOS-e jõustumist ning enne viidatud seaduse jõustumist ei olnud kostjal võimalik pangasaladusega kaitstud andmeid hagejale esitada. Lisaks, kuivõrd KIOS eelnõu sõnastus eksisteeris enne kohtule hagi esitamist, saanuks hageja hagi esitamist vältida kuni vastava regulatsiooni jõustumiseni. Seega oleks kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Samas oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud KIOS jõustunud ning hagejal ei olnud võimalik nõutud dokumente ilma kohtusse pöördumata saada. Hageja on pakkunud kostjale välja lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise teel, kuid kostja hageja pakkumisega ei nõustunud. Samas oleks hageja saanud menetluskulusid kompromissi korral vähendada, sest pool riigilõivu kuuluks siis tagastamisele. Seega jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.