Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, 1/4

2-25-21908 kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.12.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja A R (edaspidi kostja) sõlmisid 02.02.2023 lepingu nr L89011292527. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu 9200 eurot, mis kanti kostja arvelduskontole 02.02.2023. Lepingu kohaselt on krediidilimiidi kogusumma 11 185,50 eurot, krediidi kulukuse määr 11,88% aastas. Lepingus lepiti kokku intressimääras 9,9% aastas ja 2,53 eurot päevas, haldustasus 2,90 eurot kuus, viivise määras 9,9% aastas ehk 0,03% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 05.03.2023 kuni 05.08.2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 07.04.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 21.04.2025), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.04.2025 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.04.2025 oli kostjal tagastamata osaliselt või täielikult 05.01.2025, 05.02.2025, 05.03.2025 ja 05.04.2025 osamaksed. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.04.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (edaspidi hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot, intress 151,14 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 290,14 2/4

2-25-21908 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised alates 17.12.2025 kuni põhinõude summas 4610,74 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas. Viru Maakohus 17.12.2025 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid ning vajadusel täpsustada haginõuet. Hageja esitas 20.12.2025 tulenevalt kohtu määrusest nõude ümberarvestuse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõtte ajavahemiku eest 29.06.2022 kuni 27.01.2023. Viru Maakohus 17.12.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 05.01.2026 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega sai kostja isiklikult kätte 06.01.2025 etoimiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (11,88%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, olles kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi, jõudis järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

3/4

2-25-21908 Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 595 eurot ja esindajale makstud tasu 507 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja lepingulisel esindajal on alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele kulunud 3 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 × 1,5). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 848,50 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 848,50 eurot. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.