Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

täitmiseni.

Inbank Finance AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu 26.05.2022 hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 59,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3,90 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu hüvitise 30 eurot; - lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 336,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 21,92 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu hüvitise 30 eurot; - lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 606,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 39,49 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot; - lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 101,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,62 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu hüvitise 30 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt lepingutes kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise tasu kohta ei olnud ning hageja kujundas vastavad nõuded juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132. Hagi kohaselt on hageja esindaja peale lepingu ülesütlemist saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning hageja kujundas oma nõuded järgmise arvestuse alusel: leping nr XXX  1 tasulise kirja saatmine maksumusega 15 eurot;  2 tasulise kirja saatmine maksumusega 5 eurot;  3 tasulise kirja maksumusega 5 eurot;  muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud); leping nr XXX  1 tasulise kirja saatmine maksumusega 15 eurot;  2 tasulise kirja saatmine maksumusega 5 eurot;  3 tasulise kirja maksumusega 5 eurot;  muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud); leping nr XXX  1 tasulise kirja saatmine maksumusega 20 eurot;  2 tasulise kirja saatmine maksumusega 5 eurot;  3 tasulise kirja maksumusega 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud); leping nr XXX  1 tasulise kirja saatmine maksumusega 15 eurot;  2 tasulise kirja saatmine maksumusega 5 eurot;  3 tasulise kirja maksumusega 5 eurot;  muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud); 

Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingutes kokkulepped sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puuduvad, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hagiavalduses on hageja kulude tekkimise alusena viidanud hagile lisadena 8-11 lisatud kirjadele. Kõik hageja viidatud kirjad on e-kirjad. E-kirjade saatmisega postikulu tekkida ei saa. Makseviivitusega tekkinud muude kulude osas ei ole hageja välja toonud, milliste konkreetsete andmete töötlemise ja kontrollimisega ning otsingute ja päringutega seoses ta kulusid on kandnud ega välja toonud, millise osa eespool viidatud kuludest moodustavad andmete töötlemise, otsingute ja päringute tegemise kulud, kostjale tehtud telefonikõnede jms kulud ning võlanõude avaldamisega seonduvad kulud. Kohus on 06.03.2023 e-kirjaga palunud hagejal muuhulgas välja tuua asjaolud, millega seoses ta väidab sissenõudmiskulude tekkimist, sh kulude tekkimist seoses meeldetuletuste saatmisega. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud asjaolusid, millega seoses ta väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega ja toimingu tegemisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1422.23 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1292,23 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 9.14% ning kostja kanda 90.86% menetluskuludest. Hageja esitatu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu 676 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 272,58 eurot ((280+100)x 90,86%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistris andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et kostja ei ela aadressil xxx. Politsei- ja Piirivalveamet on 11.01.2023 vastuses kohtule teatanud, et neil puuduvad muud andmed kostja teiste kehtivate elukohtade kohta. Kohus on püüdnud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada aadressil XXX, kuid dokumendid on kohtule tagastatud märkusega „ei ole seda korterit“. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil XXX kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole.

Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.