Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-140332 sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 453.96 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt summas 60 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Maksetähtaeg 10.10.2024 10.11.2024 10.12.2024 10.01.2025 10.02.2025 10.03.2025

Summa 33.25 eurot 34.38 eurot 35.55 eurot 36.77 eurot 38.02 eurot 39.1 eurot

2-23-140332 suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-23-140332 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 04.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 06.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 24.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 09.11.2023 hagiavalduse J. D. vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3537.51 eurot, intressi 895.44 eurot, sissenõudmiskulud 220 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1305.79 eurot, viivis alates 10.11.2023 kuni põhinõude summas 647.90 eurot täitmiseni 41,12% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni põhinõude summas 784.64 eurot täitmiseni 40,86% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni põhinõude summas 441.99 eurot täitmiseni 36,62% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni põhinõude summas 871.49 eurot täitmiseni 36,62% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni põhinõude summas 791.49 eurot täitmiseni 36,62% aastas, riigilõiv 665 eurot, hageja õigusabikulud 696 eurot, viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingud xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 23.11.2022. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

2-23-140332 Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 16.05.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 29.05.2024 esitas hageja nõuete ümberarvestuse, kui kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud. Selle kohaselt: -

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 700 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 186.04 eurot. 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 373.96 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 373.96 eurolt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt, edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue laenu graafiku kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 835.89 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 170.15 eurot. 10.05.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 468.37 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 170.15 eurot seega võlgnevuses on 298.22 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 10.04.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 298.22 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt; kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 441.99 eurot ning tagasimakseid pole teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 441.99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 871.49 eurot ning tagasimakseid pole teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 871.49 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 791.49 eurot ning tagasimakseid pole teinud. Kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 791.49 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

-

-

-

Harju Maakohus võttis 06.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale J. D.’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

2-23-140332 selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 22.07.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt tegi krediidiandja krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks enne laenu väljastamist teinud kindlaks laenusaaja kohustuste suuruse. Kohtu hinnangul ei saa

2-23-140332 kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 29.05.2024 esitas hageja nõuete ümberarvestuse, mille kohaselt: -

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 700 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 186.04 eurot. 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 373.96 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 373.96 eurolt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt, edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue laenu graafiku kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 835.89 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 170.15 eurot. 10.05.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 468.37 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 170.15 eurot seega võlgnevuses on 298.22 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 10.04.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 298.22 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt; kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 441.99 eurot ning tagasimakseid pole teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 441.99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 871.49 eurot ning tagasimakseid pole teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 871.49 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 791.49 eurot ning tagasimakseid pole teinud. Kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 791.49 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

-

-

-

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul lepingute xxxx ja xxxx ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

2-23-140332 Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2022 aastast täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Tagaseljaotsuse koostamise seisuga on lepingu nr xxxx alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlg 453.96 eurot (10.11.2022-10.09.2024) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 60 eurot perioodil 10.10.2024-10.12.2024. Lepingu nr xxxx alusel on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 448.76 eurot (10.03.2023-10.09.2024) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 216.98 perioodil 10.10.202410.03.2025. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid lepingu nr xxxx puhul 40 eurot ja lepingute nr xxxx ja nr xxxx puhul 50 eurot. Tulenevalt asjaolust, et lepingu nr xxxx alusel on hageja põhjendatud nõue alla 500 euro, on kohtu hinnangul sissenõudmiskulud põhjendatud summas 30 eurot. Kuna lepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevad nõuded on alla 1000 euro, on kohtu hinnangul sissenõudmiskulud põhjendatud summas 40 eurot. Hageja lepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenev sissenõudmiskulu ei ole põhjendatud, kuna lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: -

-

-

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 453.96 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 60 eurot, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 453.96 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt summas 60 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 448.76 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 216.98 eurot, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 448.76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt summas 216.98 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 441.99 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 871.49 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2-23-140332 -

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 791.49 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 252.84 eurot, intressi 895.44 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1305.79 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5958.74 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõlad, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja sissenõudmiskulud, summas kokku 3394.67 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 57%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 676 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 169 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 4 tundi, mis sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule, kokku 676 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 696 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 210.07 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 454.93 eurot ehk kokku 665 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (4 x 100 + 20) 420 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (665+420) 1085 eurot, millest kostja kanda jääb 57% ehk 618.45 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

2-23-140332 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.