Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D D vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
16591,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
KOSTJA:
D D, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D Dilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Bigbank AS ja D Di vahel 12.06.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 9920,80 eurot, intressid summas 787,43 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot, 16.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 5900,63 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D Dilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (9920,80 euro) tasumata jäägilt alates 17.09.2024 lepingujärgse määraga 21,9% aastas kuni põhivõlgnevuse 9920,80 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostja D Di kanda ning välja mõista D Dilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 1280 eurot.
6.Välja mõista kostjalt D Dilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
7.Jätta kostja D Di menetluskulud tema enda kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas Viru Maakohtule 04.09.2023 hagi D D vastu võlgnevuse nõudes ning 22.11.2024 hagiavalduse täienduse.
2.Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid D D ja Bigbank AS 12.06.2020 tarbijakrediidilepingu nr xxxx ning 21.07.2020 lisa nr 1 (maksepuhkus), mille alusel sai kostja krediiti 11000 eurot. Väljamaksmisel arvestati krediidisummast maha lepingu sõlmimise tasu summas 220 eurot. Hageja kandis kostjale 10780 eurot. Lepingu nr lisa 1 sõlmimise seisuga 17.07.2020 moodustus krediit summas 10 888,87 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,9% aastas (s.o 0,0608% päevas). Lepingu ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2 kohaselt on krediidi kogukulu 18219,26 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 24,96% ning krediidi kulukuse esialgse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad Euroopa standardinfo
teabelehe punktis 3. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 17.08.2020 - 15.04.2025. Esialgne võlausaldaja on isikutuvastust teostanud, mis on RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadega kooskõlas. Hageja tõendab, et isikusamasuse tuvastamisel oli just kostja, mitte kolmas isik. VÕS § 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4. Esialgne võlausaldaja on selgitanud mh, et krediidisaaja isik tuvastati dokumendi andmete alusel PPA andmebaasist. Seoses asjaoluga, et laenutaotlus esitati läbi internetikeskkonna, puudub see Bigbank AS-il esitataval kujul. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 2 omandas Bigbank AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Lisaks omandati teavet avalikest andmebaasidest, mh Maksu ja Tolliameti andmebaasist, E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja on lepingu taotluses märkinud oma sissetulekuks 1940 eurot ning väljaminekuteks 733 eurot ning sõlminud lepingu 52. kuuks, igakuise osamaksega 333,46 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud koos taotletava laenu osamaksega 333,46 eurot ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 873,54 eurot (1940 - 733). Otsuse tegemisel on lähtutud eeldusest, et tööealine, tööd tegev ja senise maksekäitumisega mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 333,46 eurot. Samuti on kostja lepingut täitnud pea aasta. Analüüside tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis esialgne võlausaldaja järeldada kostja võimet täita lepingut. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.11.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 4.12.2021), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.12.2021 lepingu üles. Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb (Vt TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 29.12.2021 oli kostjal tasumata septembri 2021, oktoobri 2021, novembri 2021 ja detsembri 2021 osamaksed. Laekumiste väljavõttest nähtub, et viimasest so 11.08.2021 laekumisest summas 333,46 eurot on arvestatud 4,07 eurot 14. osamakse so 15.09.2021 põhiosa katteks. Seega 17.11.2023 seisuga oli tasumata põhiosa summas 449,99 (150,54-4,07+153,29+150,23), intress summas 540,95 eurot (181,13+178,38+181,44) ning lepingu haldustasu 4,50 eurot (1,50+1,50+1,50). Seega ei ole esialgne võlausaldaja rikkunud VÕS §-s 416 lg 1 sätestatud kohustuse täitmist.
Esialgne võlausaldaja loovutas 4.07.2022 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (edaspidi hageja) koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõuete loovutamisest, mis saadeti kostjale. Kostjalt on laekumisi toimunud põhisumma katteks esialgsele võlausaldajale summas 968,07 eurot, mistõttu moodustub põhivõla nõue summas 9920,80 eurot (10888,87 - 968,07). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 29.12.2021 oli kostjal tasumata intress perioodil september 2021 detsember 2021 summas 787,43 eurot (181,13 + 178,38 + 181,44 + 172,84 + intress perioodil 16.12.2021 – 28.12.2021 (13 päeva eest) arvestatud graafikujärgselt põhinõudelt 9311,98 eurolt määraga 21,9% aastas, summas 73,64). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt, 9920,80 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.12.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 04.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 21,9% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega ning lepinguga. Hageja nõuab viivist summas 3654,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 9920,80 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 05.09.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,9% aastas. Vastavalt lepingule ja selle maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 29.12.2021 oli kostjal tasumata september 2021 - detsember 2021 lepingu haldustasu, kokku 6 eurot. Kostja lepingu haldustasu tasunud ei ole. Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 22.08.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 06.10.2022 tasulise kirja nr 3351869 saatmine 5 eurot, 23.11.2022 tasulise kirja nr 3366776 saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.12.2023 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 22.12.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.01.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 37), mille kohaselt on Bigbank AS 04.07.2022 loovutanud poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr. XXXX tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja D D on Bigbank ASga 12.06.2020 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr XXXX ning 21.07.2020 lisa nr 1 (maksepuhkuse), millede alusel sai kostja laenu (krediiti) 11000 eurot (sõiduki ostmiseks). Lisatud lepingute ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on lepingu tagastamata krediidi fikseeritud intressimäär aastas 21,9% ning krediidi kulukuse määr 26,26% aastas. Viivise määraks on samuti 21,9% aastas. Leping on üles öeldud 29.12.2021.
8.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
9.Lepingu sõlmimise ajal 12.06.2020 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 20,61% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 61,83% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 26,26% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
10.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab
hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
11.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
12.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja andmeid taust.ee keskkonnast ja E-krediidiinfo andmebaasist (maksehäired puudusid) ning avalikest andmebaasidest, mh väljaandest Ametlikud Teadaanded, Maksu ja Tolliameti andmebaasist (kostja sai regulaarselt töötasu xxxx OÜ-st omades kehtivat töölepingut) ja Rahvastikuregistrist. Samuti on laenuandja analüüsinud kostja kahe pangakonto väljavõtteid, sh AS Swedbank kontot perioodil 01.02.2020 – 11.08.2020 ja AS Coop Pank kontot perioodil 18.05.2020 – 11.06.2020. Laenuandja on tuvastanud kostja keskmise sissetulekuna 1940 eurot ning väljaminekutena 733 eurot.
13.Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud laenu põhiosa katteks 12.06.2020 lepingu alusel 111,13 eurot ning 21.07.2020 lepingu alusel 968,07 eurot, seega tasumata põhinõude suuruseks on 9920,80 eurot (11000 – 111,13 – 968,07). VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on 29.12.2021 seisuga intressid perioodil september 2021 29.12.2021 summas 787,43 eurot. Samuti võlgneb kostja lepingu haldustasu perioodil september 2021 – detsember 2021 1,50 eurot kuus ehk nelja kuu eest kokku 6 eurot (4 x 1,50). Kohus leiab, et kõik eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
14.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 9920,80 eurolt lepingus kokku lepitud viivisemääras 21,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.12.2021 kuni hagi esitamiseni 04.09.2023, 614 päeva eest kokku summas 3654,82 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 40). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 21,9% aastas põhinõudelt 9920,80 eurolt alates 05.09.2023 kuni lahendi tegemiseni 16.09.2024 (k.a) 378 päeva eest, mis moodustab 2245,81 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 16.09.2024 seisuga kokku summas 5900,63 eurot (3654,82 + 2245,81).
16.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 17.09.2024 kuni põhinõude 9920,80 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 4020,17 eurot (9920,80 – 5900,63).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 35 eurot.
18.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 22.08.2022 - 25 eurot, 06.10.2022 - 5 eurot, 23.11.2022 - 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot, kokku 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.
19.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 14419,05 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1% nõudest. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 980 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada .
23.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tundi hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
26.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 300 eurot (käibemaksuta) (2,5 x 120 eurot).
28.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
30.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.