Aktiva Finance Group OÜ hagi K. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3253,35 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: K. B. (isikukood xxxx; elukoht teadmata) Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 72,49 eurot ja alates 03.03.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1900 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 68% ulatuses K. B. kanda ning K. B. menetluskulud 32% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 462,40 eurot, millest riigilõiv moodustab 285,60 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 176,80 eurot.
5.Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Jätta K. B. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
7.Toimetada otsus K. B.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.03.2023 esitatud hagiavalduse, 13.03.2023 puuduste kõrvaldamise, 12.02.2024 täiendava seisukoha ja 29.07.2024 täiendava seisukoha kohaselt sõlmisid K. B. (kostja) ja P OÜ (edaspidi krediidiandja) 06.06.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostjale väljastati laen summas 2000 eurot. Kostja tagasimakseid põhiosa katteks teinud ei ole.
2.Kostja kohustus laenu tagastama arvete alusel perioodil 15.07.2022-15.12.2024. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ning ei tasunud osamakseid alates 15.07.2022 osamaksest. Krediidiandja ütles laenulepingu üles 29.09.2022 ning loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) 30.09.2022. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2000 eurot, intressi 195,55 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 300,40 eurot ning viivist alates 03.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni 35,37% põhivõlalt aastas.
3.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Enne lepingu sõlmimist edastati kostjale e-kirja teel euroteabeleht ja seejärel tutvumiseks lepingu põhi- ja üldtingimused. Krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud Creditinfo.ee-st maksehäireid, kostja elamisloa kehtivust, Maksu- ja Tolliametist kosja sissetulekute suurust, kostja omandis olevat kinnisvara. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Lisaks omandas krediidiandja kostja varalise seisundi kohta andmeid kostja taotlusest. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud krediidiandjal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja hinnangul oli kogutud teave piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu ei olnud vajalik kostjalt nõuda pangakonto väljavõtte esitamist. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada kostja võimet täita lepingut.
Kostja vastuväited
4.Kohus toimetas hagi, puuduste kõrvaldamise ja täiendavad seisukohad kostjale kätte avalikult. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 03.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 2000 eurot, intressi 195,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 300,40 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 03.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni 35,37% põhivõlalt aastas.
11.Hagiavaldusest nähtub, et P OÜ ja kostja sõlmisid 06.06.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale 2000 eurot laenu (dtl 23-31). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 3.1. oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 24) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.
12.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 24), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.Krediidiandja ütles laenulepingu nr xxxx üles 29.09.2022 (dtl 34) ning loovutas nõude hagejale 30.09.2022 (dtl 35). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
16.Kohus selgitas 18.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 70-72).
17.Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamisest, täiendavatest seisukohtadest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine töötasu 1200 eurot, finantskohustused 143 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot (dtl 84). Kostja keskmine kuu sissetulek Maksu- ja Tolliameti päringu järgi oli 873,86 eurot. Krediidiandja arvestas kostja väljaminekuteks 143 eurot ja elamiskuludeks 225 eurot. Krediidiandja arvestas kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (102,81 eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jäi raha reservi vähemalt 403,05 eurot. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav taotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kui sissetulekud. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine, elamisloa ega kinnisvara olemasolu ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib
väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
20.Kostja on saanud laenulepinguga laenu 2000 eurot, kuid 29.07.2024 hageja selgituse kohaselt on kostjale tehtud laenu väljamakse 1900 eurot. Kostja tagasimakseid teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosa summa 2000 eurot. Kuna laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu 100 eurot, oli väljamakstav summa selle võrra väiksem, st 1900 eurot (dtl 24). Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 29.09.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu summas 1900 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on saanud laenusumma 2000 eurot väljamaksmisel kostjalt lepingutasu 100 eurot, st kostjale maksti välja 1900 eurot ja kohus on tuvastanud, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ning ei ole õigustatud lepingutasu saama, siis tuleb tasutud 100 eurot arvestada tasutuks põhivõla katteks ja hageja on õigustatud tagasi saama põhinõudena 1900 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates 1.osamaksest 15.07.2022 kuni 15.09.2022 summas 195,55 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 35,37% aastas.
Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
22.Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka lepingutasu summas 100 eurot, mille kostja tasus lepingu sõlmimisel ega sissenõudekulu 50 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 300,40 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemise päevast, so 29.09.2022 kuni hagi esitamiseni 02.03.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 35,37% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 03.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 35,37% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 35,37% aastas, vaid kohus mõistab kostjalt välja viivise alates ülesütlemise päevast 29.09.2022 kuni hagi esitamiseni 02.03.2023 põhinõudelt 1900 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 72,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 03.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 72,49 eurot ja alates 03.03.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1900 eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 68% ulatuses ja kostja menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub
menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot, õigusabikulud 921,32 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 68% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 285,60 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenuseid 5 tunni ja 20 minuti ulatuses – täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning dokumentide kohtule esitamine 2 tundi ja 30 minutit; 12.02.2024 seisukoha koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning kohtule esitamine 2 tundi ja 30 minutit ning 29.07.2024 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 20 minutit. Lisaks on esindaja koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja selle kohtule esitanud, mille eest soovib 20 eurot menetluskulu väljamõistmist. Kohtu hinnangul on õigusabikulud osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tunni eest 240 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 68% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 176,80 eurot. Kokku tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud 462,40 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
27.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
29.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.