lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-14793/39

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-14793/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
896
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-14793

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A ja B hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I: A (ik xxxxxxxxxxx) Hageja II: B (ik xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: A (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko; epost: xxx Kostja: Y (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta A ja B hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
3.Vabastada hagejad riigilõivu 200 eurot tasumisest riigi tuludesse.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagejad esitasid hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teatas kostja, Y (KÜ esimees) Narva Linna Sotsiaalabiametile kirjalikult, et A peres on lapsed ohus. 02.08.2022.а hageja 1 helistas tundmatu naisterahvas, kes esitles end Narva linna Sotsiaalabi ametnikuna ja teatas, et kell 10.30 ta tuleb koju hagejate juurde kontrollimaks, kuna saabus kaebus korteriühistu esimehelt. Narva linna Sotsiaalabi ametnik teatas, et kaebuse sisust võib teha järelduse, et «lapsed on ohus». Kokku oli kaks kaebust. Hageja lapsed viibisid antud vestluse juures.
2.Sotsiaalabiameti töötaja samuti vestles lastega. Peale seda teatas Sotsiaalameti töötaja teatas, et selgitas kõik välja ja ta tuli järeldusele, et «kõik on korras» ning ei ole alust mingiteks edasiseks tegevusteks Sotsiaalabi ameti poolt. Andmed sellest, et «lapsed on ohus», mis oli avaldatud kostja poolt kirjalikus vormis, ei vasta tegelikkusele. Hagejad paluvad VÕS §-de 1046 lg 1 ja 1047 lg 2 alusel kostjal lükata ümber tegelikkusele mitte vastavad ebaõiged andmed selliselt, et kostja esitab Narva Linna Sotsiaalabiametile ja hagejatele kirjaliku teate sellest, et kostja teade selle kohta, et «lapsed viibivad ohus» ei vasta faktilistele asjaoludele ning mõista hagejate kasuks kostjalt välja solidaarselt mittevaraline kahju 500 eurot.
3.Kostja leiab, et hagi on põhjendamatult menetlusse võetud. Hagejad ei ole hagile lisanud dokumenti, kus on valeväiteid avaldatud. Isegi kui oletada, et kostja teatas ohust olevatest lastest, siis ei pruugi sarnane arvamus olla õigusvastane. Pole võimalik teostada au ja väärikust arvamusega, et lapsed on ohus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et andmete teatavaks tegemist isikule või asutusele, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus, ei saa pidada VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes andmete avaldamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 6.09.2024 määrus asjas 2-23-8052 p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellisteks isikutes ja asutusteks on mh. uurimisasutused, kohus ja advokatuuri aukohus. Kohus leiab, et sarnaselt ei saa lastekaitsega tegelevale asutusele (antud juhul Narva linna Sotsiaalabiamet) teates ohus olevate laste kohta esitatavaid andmeid käsitleda ebaõigete andmete (VÕS § 1047), või väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) avaldamisena ega õigusvastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses. Lastekaitseseaduse (LasteKS) §-de 27 lg 1, 31 lg 1 ja PKS § 134 lg 2 kohaselt on kohustus abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast või hädaohus olevast lapsest.
5.Teates ohust oleva lapse kohta esitatud faktiväidete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus on esmalt pädeval kohaliku omavalitsuse üksusel (LasteKS § 27 lg 2), kes selgitabki teates esitatud faktiliste asjaolude põhjal välja, kas teates esitatud faktilised väited on tõesed ning kas on vajadus kasutada mingeid meetmeid. Vanem saab oma õigusi kaitsta haldus- või kohtumenetluses, mille lastekaitseasutus vajadusel algatab. Lastekaitseasutustele teates ohust olevate laste kohta faktiliste asjaolude väljatoomise VÕS § 1046 ega § 1047 mõttes avaldamiseks lugemine paneks VÕS § 1047 lg 2 ja 4 järgi teatajale sisuliselt kohustuse tõendada teate aluseks olevaid asjaolusid. See ei ole VÕS § 1046 ega § 1047 eesmärk ning oleks vastuolus lapse parimate huvide ülimuslikkuse põhimõttega (PKS § 123), kuna teeks takistusi ohust olevast lapsest teatamisel. Eeltoodu alusel ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik hagi rahuldada, st. hagi on perspektiivitu ja hagi tuleb jätta 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Kohus märgib, et vähemalt küsitav on hagejate lepingulise esindaja poolt laste märkimine hagejateks, kuna laste heaolu eest hoolitseb vanem ning eelkõige puudutab peres ohust olevatest lastest teatamine vanema õiguseid ja kohustusi. Arvestades, et hagejad alaealised, ei jaota kohus menetluskulusid vastavalt TsMS § 168 lg 2, vaid lähtub kulude jaotamisel TsMS § 164 lg 1 sätestatust ning jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Hagejad olid Viru Maakohtu 26.01.2023 määrusega osaliselt (250 eurot) vabastatud riigilõivu tasumisest ning üle jäänud osa, 200 eurot tasusid hagejad kahe osamaksena. TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna tegemist on alaeliste lastega ja lepingulise esindaja poolt on lapsed põhjendamatult märgitud hagejateks, tuleb hagejad vabastada riigilõivu 200 eurot tasumisest riigi tuludesse. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja