Muud

121,79

P OÜ

4 959,77

4 602,30

85,23

C AS

5 196,82

4 887,39

90,51

B AS

4 674,11

4 339,97

80,37

Ü OÜ

760,56

760,56

14,08

AS I

386,20

386,20

7,15

B OÜ

2 180,37

1 999,99

37,04

M OÜ

901,70

901,70

16,70

N OÜ

1 304,12

1 093,42

20,25

AS L

2 231,51

2 198,20

40,71

2-24-4503 Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1). Määrus kuulub viivitamatult täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg 1). Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kui ta esitas ümberkujunduskavale eelnevalt vastuväite.

ASJAOLUD

Harju Maakohtule on esitatud G. R. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustused võlausaldajate ees kokku summas 54 223,43 eurot (põhinõue), täitemenetlusi nõuete kohta algatatud ei ole. Võlgniku igakuine sissetulek on 1 900 eurot, väljaminekud kokku on 1 021 eurot. Alates detsembrist 2023 ei ole võlgnik enam suuteline oma kohustusi täitma. 16.04.2024. a määrusega võttis kohus G. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas G. R. usaldusisikuks Indrek Lepsoo. 16.05.2024. a esitas usaldusisik kohtule G. R. vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande. Usaldusisiku hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse edukas läbiviimine võlgniku puhul võimalik. Usaldusisiku hinnangul oleks võlgniku jaoks rahaliselt kasulikum pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. 10. juuni 2024. a algatas kohus G. R. võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku nimel võlgade ümberkujundamiskava.

2-24-4503 Ümberkujundamiskava Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 24 lg 1 kohaselt pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber järgnevate tagamata nõuetega võlausaldajate põhinõuded, mis tasutakse osamaksetega 54 kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks (kõrvalnõuded vähendatakse 0 euroni). Osamaksete tegemine algab alates kava kinnitamise kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Ümberkujundamiskava kooskõlastamine FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus kinnitada ümberkujundamiskava ka juhul kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kavaga on hõlmatud 13 võlausaldaja nõuded. Põhjendatud nõuete kogusumma on 37 338,77 eurot (pool sellest 18 669,39 eurot), algne nõuete kogusumma oli 59 409,09 eurot (pool sellest 29 704,55 eurot). Kavaga on nõustunud rohkem kui pool võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud rohkem kui pool pandiga tagamata nõuetest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3). Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kohus leiab käesolevas menetluses, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et avaldaja on oma varasemat finantskäitumist muutnud. Võlgnik sattus makseraskustesse seoses hasartmängusõltuvusega, kui on käesolevaks ajaks kehtestanud endale hasartmängude mängimise piirangud, on tekkinud olukorda kahetsenud ja soovib oma kohustused täita. FIMS § 26 lg 1 näeb ette, et ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude

2-24-4503 ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Kohtu hinnangul on usaldusisik põhjendatult esile toonud, et ühtegi võlausaldajate jaoks paremat alternatiivi olemas ei ole, kuivõrd pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus kestab 3 aastat, kuid võlgnik on nõus tasuma võlgnevusi 4,5 aasta jooksul. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023. a tehtud määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul täidetakse kava 4 aasta ja 6 kuu jooksul, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne ega kahjusta võlausaldajate huvisid ülemääraselt. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud täitma aruandluskohustust usaldusisiku ees FIMS § 35 kohaselt, esitades selleks iga poole aasta järel aruande ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisiku tasu FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

2-24-4503 esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Ümberkujundamise kava koostamise, võlausaldajatele edastamise ning kohtule kinnitamiseks esitamise ajakulu oli 12,5 tundi. FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1 250 eurot (1 tund – 100 eurot), millele lisandub käibemaks 275 eurot. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 2 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud võlgniku kanda. FIMS § 8 lg 3 alusel jäävad võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.