Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-1455
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus U.V vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
U.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Puudutatud isik I U.V (isikukood XXX), lepingulised esindajad Alexander Sergeev ja Aleksandr Anissimov Puudutatud isik II Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu (registrikood 80230352), seaduslik esindaja J.Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde U.V ja Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 23.09.2022 määrus muutmata.
3.Jätta U.V määruskaebus rahuldamata.
4.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta U.V kanda.
Määrata kindlaks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista U.V-lt välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 540 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-22-1455 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule avalduse U.V (puudutatud isik) vastu, paludes puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 2963 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 522,14 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas Qga (kindlustusvõtja) sõlmitud kindlustuslepingu nr 1595392617 alusel korteriomandi aadressil Õismäe tee 150–80, Tallinn (kindlustatud korter; korter 80). Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 200 eurot. Avaldaja sai 07.10.2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus samal kuupäeval kindlustatud korteris veekahju. Kindlustatud korteri kohal olevast puudutatud isikule kuuluvast Õismäe tee 150–84, Tallinn korteriomandist (puudutatud isiku korter; korter 84) voolas kindlustatud korteri WC-sse, vannituppa ja esikusse vett. Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu (korteriühistu) selgitas 08.10.2019 e-kirjas, et korteriühistu sanitaartehnik tutvus korteri 84 torusüsteemidega ja sai visuaalse vaatluse käigus teada, et vee läbijooksu korterisse 80 põhjustas puudutatud isiku korteri WC-poti tihendi eemaldumine WC-poti ja kanalisatsioonitoru vahelt, mille kaudu voolab vesi kanalisatsioonipüstikusse. Kummitihend tuli WC-poti ja toru vahelt ära tõenäoliselt seetõttu, et WC pott oli põranda kinnitustest lahti tulnud ja ei seisnud kindlalt vastu põrandat. Eemaldunud tihendi tõttu valgus vesi põrandale ja paneelide vahele ning sealt korterisse 80. Kahjustada sai korteri nr 80 WC, vannitoa ja esiku siseviimistlus. Korteri nr 80 siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise RVO Ehituse Osaühing summas 4759,68 eurot. Kindlustusvõtja soovis kõrvaldada kahjustuste tagajärjed ise ja selle hüvitamiseks maksis avaldaja kindlustusvõtjale kokkuleppel vähendatud hüvitise 2963 eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja 30.10.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, paludes puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 15.11.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja esitanud avalduse vale isiku vastu. Puudutatud isik ei nõustu, et veekahju sai alguse talle kuuluvast korteriomandist. Puudutatud isiku korteriomandis ei olnud märke veelekkest. Puudutatud isiku enda kutsutud sanitaartehnik W avastas, et veelekke (läbijooksu) põhjustas veetorustiku vale ühendus WC-potiga. 2016
2-22-1455 vahetati välja kanalisatsioonipüstikud ja puudutatud isiku WC-pott võeti maha, ühendamaks seda uue torustikuga. W sõnul olid algul vale ühenduse tõttu tekkinud veelekked (vee läbijooksud) olematud, kuid teatud hetkel voolas sisse suures mahus vett, mistõttu tekkis korteri 80 WC-ruumis märg plekk. Puudutatud isiku hinnangul tulenes kahjustav asjaolu (veeleke) korteriomanike kaasomandiesemest. Puudutatud isik leiab, et korter 80 oli veekahjustusi saanud varemgi, st enne 07.10.2019 kindlustusjuhtumist. Puudutatud isiku WC-st lähtunud veejooksu tagajärjed on nähtavad dtl 45 fotol. Ülejäänud kahjustused korteris 80 on põhjustatud varem korteris 88 lekkinud pesumasinast, mistõttu vesi voolas sealt korteritesse 84, 80 ja 76. Tõendamata on, et esikus ja vannitoas tekkinud kahjutused võiksid olla seotud WC-ruumis toimunud veelekkega. Kahjude kõrvaldamiseks tehtud hinnapakkumine pole põhjendatud, kuna kahjustada sai vaid väike osa laest ja tapeet. Ühistu selgitus kahju põhjuste kohta pole õige. Puudutatud isik ei olnud korteri 80 kahjude hindamise juures ega saanud oma tõendeid esitada.
3.Korteriühistu kinnitas kahju põhjuste kohta varem esitatud selgituste õigsust ja vaidles vastu puudutatud isiku väidetele. Kanalisatsioonitorud vahetati välja 2014. aastal ja sellest ajast kuni 07.10.2019 kahjuteateni ei ole ühistust keegi teavitanud veeleketest korterites 80 ja
84.WC-pott ja selle ühendustoru püstakuni on korteriomandi eriomandi ese. Korteriühistu ei vastuta korteris 80 põhjustatud kahju eest. Samas tuleks vähendada avaldajale hüvitatava kahju suurust. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 23.09.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3639,05 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2963 eurot alates 23.09.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku ning korteriühistu menetluskulud nende endi kanda ning määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võttis puudutatud isik omaks avalduse aluseks olevad faktiväited, mille kohaselt: 07.10.2019 lekkis vesi tema korteri 84 WC-st selle all paiknevasse korterisse 80; veelekke tulemusel sai kahjustada korter 80; avaldaja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korteri 80 omanikule põhjustatud kahju 2963 eurot.
4.2.Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka aidata kaasa kaasomandi eseme korrashoiule. Selle kohustuse rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.
4.3.Pole vaidlust, et 07.10.2019 veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest. Vesi voolas välja WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelisest ühendusest. Tunnistaja W väitel lekkis ühenduskoht plastikust detailide vahel (puupulgaga toestatud ühenduskoht, mis on märgistatud punase ringiga fotol nr 4 dtl 83, dtl 174). Tunnistaja Z väitel lekkis sellest kohast poti poole jääv ühenduskoht (dtl 175). Mõlemad toruühendused paiknevad korteri 84 eriomandi esemeks olevas eluruumis (WC-s). Mõlemad toruühendused on eriomandi esemeks. Korteriomanike kaasomandis on kanalisatsioonipüstak, mitte selle püstaku ja WCpoti vaheline ühendustoru. WC-pott ja selle toruühendus kuni kanalisatsioonipüstakuni ei ole elamu korteriomanike ühises kasutuses. Kõnealune ühendus on vajalik kasutamiseks ainult selles korteris, kus pott paikneb ning on eemaldatav ilma, et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks. Veelekke täpsemat lähtekohta ja asjaolusid pole
2-22-1455 tunnistajate ütluste vastuolude ja muude tõendite puudumise tõttu võimalik kindlaks teha (Ehituskonsult Grupp OÜ 21.03.2022 akt koostati 01.03.2022 tehtud ülevaatuse tulemuste põhjal ja selles ei käsitletud 07.10.2019 toimunud lekke asjaolusid), kuid see polegi käesoleva asja õigeks lahendamiseks vajalik.
4.4.Maakohtu hinnangul pidi puudutatud isik olema teadlik tema korteris juhtunust, kuid pole esitanud kohtule selget ja usutavat selgitust nimetatu kohta. Vastupidi, tema väited on olnud vastuolulised. Puudutatud isiku väitel ei olnud tema veeavarii ajal kodus ja samal päeval koju tulles ei märganud ta seal mingisuguseid jälgi veelekke kohta. 08.08.2022 istungil väitis puudutatud isik oma esindaja kaudu, et veejooks oli „suur, äkiline“, seejärel aga asus seda eitama. Korteris 80 veeavarii järgsetelt fotodelt nähtuvalt on veekahjustused mitmes ruumis ning sedavõrd ulatuslikud, et neid ei saanud põhjustada vee nõrgumine väikeses koguses WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühenduse detailide vahelt. Kui keegi ei viibinud avarii ajal korteris 84, siis ei kasutatud sel ajal ka WC-potti ning poti ja püstaku vahelisest torust lekkida võinud vee kogus ei saanud järelikult olla suur. Puudutatud isik pole väitnud, et korteris viibis kõnealusel ajal keegi teine ja kui viibis, siis pidanuks puudutatud isik sellest korteriomaniku ja otsese valdajana teadma ning oleks saanud veelekke asjaolud välja uurida.
4.5.Puudutatud isiku väited kanalisatsioonipüstaku väljavahetamise käigus sinna tehtud ühenduse puuduliku teostamise kohta on kahju põhjuste seisukohalt tähendusetud. Nimetatud tööd tehti detsembris 2014. Menetluses pole esitatud tõendatud andmeid selle kohta, et puudutatud isiku WC-st oleks lekkinud vett korterisse 80 juba sellest ajast alates. Tõendatud on lekke esinemine 07.10.2019, mitte enne ega pärast seda. Olukorras, kus korteri 80 omanik teatas lekkest alles 07.10.2019 ja nimetas seda „veeuputuseks“, pole usutav, et puudutatud isiku WC lekkis ühtlaselt alates aastast 2014.
4.6.Pole teada, et puudutatud isiku korterist lähtunud veeleke oleks jätkunud pärast 07.10.2019, mil puudutatud isiku poolt kohale kutsutud santehnik W toestas poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühendustoru puupulgaga. Kui leke tõesti lakkas nimetatud toimingu tulemusel, kinnitab see puudutatud isiku mõjuvõimu olemasolu probleemi lahendamise üle. Teisisõnu, puudutatud isik sai kahju põhjustanud asjaolud vähese vaevaga kõrvaldada. Menetluses pole esitatud usutavaid põhjendusi selle kohta, miks ei saanud puudutatud isik väidetavat pikaajalist lekkimist märgata juba varem ja selle jätkumise palju kiiremini lõpetada.
4.7.Korteriomanik on kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus, KrtS § 31 lg 1 p 1). Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik rikkus korteriomanikuna oma eelnimetatud kohustusi (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16 ja 21). Tõendamiskoormist on kohus puudutatud isikule selgitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
4.8.Maakohus luges tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris 80 põhjustatud kahjustused on tervikuna põhjustatud puudutatud isiku korterist 84 lähtunud veelekke tulemusel. Puudutatud isiku väited varasemalt korterist 88 lähtunud veelekke kohta on tõendamata. 08.10.2019 korteris 80 teostatud kahjude hindamise käigus tehtud fotodelt nähtuvalt on niiskuse esinemine fikseeritud mõõdistusseadmega nii WC ja vannitoa seintel ning laes, samuti nende ruumide ette jääva koridori põrandal.
2-22-1455
4.9.Maakohus luges kahju suuruse tõendatuks RVO Ehituse Osaühing 08.10.2019 hinnapakkumisega. Puudutatud isik pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Kohus arutas puudutatud isiku vastuväiteid 12.09.2022 istungil. Puudutatud isik loobus varem esitatud vastuväidetest osaliselt ja möönis tõendite puudumist. Pealegi tuleb arvestada, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist ainult summas 2963 eurot ehk vähem kui on kõnealuse aktiga tõendatud kahjusumma 4759,68 eurot.
4.10.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue on hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
4.11.Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhjustatud kahju eest hüvitise 2963 eurot. Ühtlasi rahuldas maakohus VÕS § 113 lg 1 alusel avaldaja nõude viivise väljamõistmiseks. Seisuga 22.09.2022 on põhivõlalt 2963 eurot alates 16.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 676,05 eurot (2963 x 1042 päeva x 8% aastas).
4.12.Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ja korteriühistu kulud tema enda kanda. Avaldaja menetluskulud on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1576,94 eurot esindaja 12,5 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Avaldaja kulud on põhjendatud ja vajalikud ning avaldaja esindaja tunnitasumäär ei ole ülemäärane. Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Määruskaebuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kahju tekitanud asjaolu (veeleke) lähtus puudutatud isiku korteri piirest. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata aga puudutatud isiku väidetega, et leke võis tingitud olla korteriühistu tellitud kanalisatsioonipüstaku vahetusest. Puudutatud isiku korteris vahetati 2014. aastal korteriühistu tellimisel puudutatud isiku WC-poti ja püstiku vaheline ühendustoru. Puudutatud isiku esitatud hinnangust nähtub, et horisontaalsetele toruosadele tuleb paigaldada kinnitusdetailid, vältimaks tagasivoolu tõusutorust, kuid korteris 84 need kinnitused puudusid. See rikkumine võis olla põhjuseks, miks vesi ei läinud ühisesse tõusutorusse, vaid imbus tualeti tihendi vahele. 12.09.2022 istungil kinnitas tunnistaja W, et „A tõi taskulambi ja siis ma avastasin, et toru on alt märg. Palusin Al leida mingi puidutüki, sest toru oli nihkes (alla vajunud). Tõstsin pisut toru, pannes selle alla puutüki ja see seisab nii praeguseni“. Puudutatud isik arvab, et juhul, kui korteriühistu oleks töid teostanud korralikult ja oleks püstaku ning WC-poti vahelisele ühendustorule kinnituse pannud, siis toru ei oleks vajunud ja veeleke ei oleks tekkinud. Maakohus ei arvestanud lahendi tegemisel, et mõlemad tunnistajad kinnitasid, et vesi lekkis pikema aja jooksul ja imbus lõpuks läbi lae korterisse 80. Puudutatud isiku korteriomandi eriomandi korrashoiukohustuse rikkumine ei ole seega tõendatud. Tehnosüsteemide perioodiline või süstemaatiline kontroll ei tähenda, et korteriomanik peaks igapäevaselt tema korterisse jäävat eriomandi osa kontrollima. Kontrolli sagedust ei tulene ühestki normist. Samas kehtib võlaõiguses mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei saa eeldada tehnosüsteemide igapäevast kontrolli. Kui veeleke pole tugev ega silmaga otseselt nähtav, ei saa eeldada, et see oleks koheselt märgatav. Seega ei taga perioodiline kontroll väikese lekke kohest avastamist. Praegusel juhul oli nõrk leke püstaku ja WC poti vahelisest
2-22-1455 ühendustorust, mis ei ole koheselt märgatav. Alles vee kogunemisel (loigu tekkimisel, niiskuse tekkimisel või voolamisel alumisele korrusele) on võimalik märgata selle olemasolu. Kui puudutatud isik leket märkas, kõrvaldas ta selle, kutsudes välja torumehe.
5.2.Kuna puudutatud isik ei olnud veelekke tekkimise ajal kodus, ei saanud ta mõjutada avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendatud ei ole veelekke põhjus puudutatud isiku süül. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu arvamusega, et puudutatud isik pidi olema teadlik tema korteris juhtunust, kuid pole esitanud kohtule selget ja usutavat selgitust nimetatu kohta. Tunnistaja W kinnitas 12.09.2022 istungil, et ta ei näinud midagi, kui sisenes WC-ruumi. Puudutatud isik kui eakas inimene ei saanud ise leida veeleket ning ei pidanud teadma korteris juhtunust. Sellest pidi aga teadma korteri 80 omanik, kuna veejooks oli pikema aja jooksul. Seda kinnitas ka korteriühistu tunnistaja Z 12.09.2022 istungil, öeldes, et korteris 80 nägi ta WC laes väikest märga plekki, vannitoas midagi ei olnud. 07.10 lekkis vett natuke, st 50–100 g. Eeltoodu kinnitab puudutatud isiku väite õigsust, et minnes alla korterisse 80, nägi ta WC laes väikest märga plekki.
5.3.Avaldaja väidetud kahjustused ei saanud tekkida 07.10.2019 lekke korral, vaid tekkisid enne 07.10.2019. Avaldaja esitas lisaks WC-s toimunud kahjule nõuded seoses vannitoa ning esiku kahjustusega, mis ei puutu asjasse, kuna 07.10 sai kahjustada vaid WC ruum. Korteri 80 pidi olema juba enne 07.10.2019 teadlik veejooksust ja sellest teavitama. Kindlustusandja ise on kinnitanud, et veejooksud olid korteris 80 varemgi. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõuda kahju hüvitamist puudutatud isikult. Maakohus väitis määruse p-s 10, et korteris 80 veeavarii järgsetelt fotodelt nähtuvalt on veekahjustused mitmes ruumis ning sedavõrd ulatuslikud, et neid ei saanud põhjustada vee nõrgumine väikeses koguses WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühenduse detailide vahelt. Antud järeldused on teiste tõenditega (tunnistajate ütlustega) vastuolus, kuna mõlemad tunnistajad on väitnud, et tegemist oli väikese märja plekkiga ja väikese vee kogusega. Puudub põhjuslik seos WC-s toiminud avariiga ning esiku ja vannitoa kahjustustega. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel mõlema asjatundja (tunnistaja) arvamust, kuigi need on mõlemad kogemustega sanitaartehnikud. Ühtlasi jättis maakohus tähelepanuta auditi järeldused, väites, et see polegi käesoleva asja õigeks lahendamiseks vajalik. Seega jättis maakohus põhjendamatult kolme asjatundja arvamuse tähelepanuta ja võttis vaid vajalikku lahendi tegemiseks kindlustusandja kasuks.
5.4.Vastuolus hagita menetluse uurimispõhimõttega on maakohtu etteheide, et ta pole oma vastuväiteid RVO Ehituse Osaühingu 08.10.2019 hinnapakkumisele tõendanud. Avaldaja väitis, et veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks oli koostatud hinnapakkumine RVO Ehituse Osaühingu poolt summas 4759,68 eurot. Tegelikult maksis avaldaja kahju hüvitamiseks korteri 80 omanikule 2963 eurot. Seega oli summa vähendatud, kuna avaldaja nõustus korteri 80 omanikuga, et ta teostab remonti ise. Avaldaja ei lisanud vastavalt vähendatud summale uut kahju hüvitamise kalkulatsiooni ning endisest hinnapakkumisest ei selgu summa 2963 euro kujunemine. Puudutatud isik palub alternatiivselt vähendada kahjuhüvitist suuruseni, mis vastab veekahjustuse tagajärgede likvideerimisele WC-ruumis.
5.5.Puudutatud isik esitas menetluses taotluse kahju vähendamiseks lähtudes VÕS § 140 lg-st 1 ja § 139 lg-st 1. Puudutatud isiku hinnangul pidi korteri 80 omanik teadma veejooksust, kuna tegemist oli pika aja jooksul toimunud veelekkega, ja teatama sellest korteriühistule, mida ta ei teinud. Maakohus väitis 12.09.2022 istungil, et veelekke kahjustuse kõrvaldamine ei tee olematuks juba varem tekitatud kahju ning kahju suuruse ümberlükkamise kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid. Puudutatud isiku seletusest kohtule nähtub, et ta saabus võimalikult kohe kahjustada saanud korterisse ja seda avaldaja ei vaidlustanud. Puudutatud isik näitas üles head käitumistava juhtumi ja selle tagajärgede vastu. Puudutatud isik on
2-22-1455 pensionär. Kinnistusraamatu andmeil ei ole puudutatud isikul kinnisavara. Sõidukeid ei ole ning äriregistrist ei nähtu, et tal oleks kuuluvus äriühingutes. Puudutatud isik ei saanud ette näha, et veetorustikul oli veeleke.
5.6.Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja Z ütlused ei olnud osaliselt usaldusväärsed. Näiteks väitis ta ekslikult, et WC-pott kõikus ja poti all, kus on ühendus kanalisatsioonitoruga, oli manžett ära tulnud. Need väited on vastuolus 31.10.2019 arvega, kus ei ole uputuse põhjust ära toodud. Tunnistaja väitis, et ta ei ole avarii tagajärgi kõrvaldanud, vaid otsis veelekke põhjust, kuid see on ebaloogiline, kuna sel juhul oleks veeleke jätkunud ning korteriühistu torumehe väljakutsumine oleks mõttetu. Tõele ei vasta tunnistaja väide, et ta järelevalvet ei teostanud, kuna tööde vastuvõtu aktis 17 oli märgitud, et järelevalvet teostas Z. Seega ei ole Z ütlused juhtunu kohta osaliselt usaldusväärsed, kuid veelekke ajalise pikkuse ning mahu kohta langevad need ütlused kokku teise tunnistaja W ütlustega. Menetlusosaliste seisukohad
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
7.Korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. Puudutatud isik esitas määruskaebusega uued tõendid e-krediidiinfo väljavõtetest kinnistute ja äriühingute osaluste puudumise kohta (lisad 1 ja 2, dtl 236–237). Korteriühistu esitas määruskaebuse vastusega samuti uue tõendi Õismäe tee 150–84, Tallinn kinnistusraamatu kannete ajaloo kohta (lisa 1, dtl 253–255). Mõlema menetlusosalise tõendid on esitatud puudutatud isiku majandusliku seisundi ilmestamiseks, otsustamaks kahjuhüvitise vähendamise aluste esinemise üle. Kolleegium võtab lähtuvalt TsMS § 662 lg-st 3 ja § 238 lg-st 1 tõendid asja materjalide juurde.
11.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse rahuldanud ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg
2-22-1455 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo 19.03.2021, 2-1813649, p 13; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 22).
12.1.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, jaguneb tõendamiskoormis kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik vaidluse korral tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-1813649, p-d 16 ja 21 koos viidatud praktikaga).
12.2.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandist ja see nähtub ka korteriühistu juhatuse liikme 08.10.2024 e-kirjast ning vastavat asjaolu kinnitasid nii tunnistajad W kui ka Z. Kuna kahjustav asjaolu, milleks praegusel juhul oli veeleke, lähtus puudutatud isiku eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ning AÕS § 72 lg-s 5 toodud kohustust. Vastutusest vabanemiseks pidi puudutatud isik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on rikkumine vabandatav.
12.3.Puudutatud isik on määruskaebuses ekslikult väitnud, et asjas on tuvastatud, et veeleke lähtus korteriomanike kaasomandi osast. Kuigi tunnistajate ütlused erinesid selle poolest, millisest konkreetsest WC-poti ja kanalisatsioonipüstiku vahelise toru ühenduskohast vesi lekkis, on maakohus õigesti leidnud, et täpse lekkimise koha tuvastamine ei ole vajalik, kuivõrd mõlemad väidetud toruühendused paiknevad puudutatud isiku eriomandi esemeks olevas eluruumis ja kanalisatsioonipüstiku ning WC-poti vaheline ühendustoru ei ole kaasomanike kaasomandis, vaid kuulub puudutatud isiku eriomandi esemesse. Puudutatud isik ei ole esitanud määruskaebuses täiendavaid väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid asuda ringkonnakohtul maakohtust teistsugusele seisukohale ja leida, et WC-poti ja kanalisatsioonipüstiku vaheline toru, millest vesi lekkis, oleks korteriomanike kaasomandi ese.
12.4.Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine on vabandatav.
12.4.1.Puudutatud isik väidab määruskaebuses jätkuvalt, et lekkimise põhjustas korteriühistu 2014. aastal tellitud kanalisatsioonipüstiku ja puudutatud isiku WC-poti vahelise toru vahetusel toru kinnitusdetailide paigaldamata jätmine. Puudutatud isiku hinnangul vajus toru
2-22-1455 just kinnitusdetailide puudumise tõttu ära. Puudutatud isik on muuhulgas heitnud maakohtule ette tunnistajate ütlustele ebaõige hinnangu andmist ja nendega osaliselt arvestamata jätmist.
12.4.2.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku väidetega tunnistaja Z ütluste ebausaldusvääruse kohta. TsMS § 238 lg 5 teine lause sätestab, et tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Puudutatud isiku põhjendused, miks tema arvates on ütlused ebausaldusväärused, taanduvad eelkõige tõenditele hinnangu andmisele. Vastuolusid tunnistaja Z ütlustes ja 31.10.2019 arvel (dtl 71) ei esine.
12.4.3.Tunnistaja Z on väitnud, et lekke põhjuseks oli kummitihendi paigast nihkumine, mis oli tingitud sellest, et WC-pott hakkas kasutamise käigus liikuma (dtl 175–176). Ka tunnistaja W väitis, et lekke kõrvaldamiseks tuli toru tõsta, et liigutada tihend õigesse kohta (dtl 174). Seega oli mõlema tunnistaja ütluste kohaselt lekke põhjuseks tihendi nihkumine. Puudutatud isiku 22.03.2022 esitatud ehitise audit, milles on ette heidetud muuhulgas toru nõuetekohaselt kinnitamata jätmist, on teostatud 01.03.2022–21.03.2022, s.o ca 2,5 aastat peale veelekke toimumist. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud arvamusele tuginedes kindlalt väita, et kinnitusdetailide võimalik puudumine ja tihendi nihkumine võiks olla põhjuslikus seoses. Eeltoodut ilmestab ka asjaolu, et puudutatud isiku esitatud ehitise auditi kohaselt torude vahetuse käigus tehti püstikust äravoolu ühendus tualetini Ø110 mm plastiktoruga, mis fikseeriti põrandal puupulga abil, mis ei ole usaldusväärne kinnitus (dtl 81). Puudutatud isiku väitel ja tunnistaja W ütluste kohaselt aga ei fikseeritud toru põrandal puupulga abil mitte torude vahetuse käigus 2014. aastal, vaid 07.10.2019 veelekke peatamiseks (dtl 174). Tunnistaja Z väitel oli toru nõuetekohaselt kinnitatud, kuid WC-pott liikus (dtl 175). Sama põhjus oli esile toodud ka korteriühistu e-kirjas (dtl 14).
12.4.4.Eluliselt usutavaks ei saa pidada puudutatud isiku väidet, et vee tilkumine oli põhjustatud ca 5 aasta tagusest torude vahetamisest või et vesi oleks tilkunud sellest ajast saadik. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta oleks juba varem tilkumist märganud ning kui WC-poti ühendustoru oleks tilkunud aastate vältel, tulnuks puudutatud isikul veeleke kõrvaldada. Põhjendamatud on seejuures puudutatud isiku väited, et ta ei saanudki veeleket avastada. Puudutatud isik ise on väitnud, et vesi lekkis pikema aja jooksul. Isegi kui vee tilkumist ei olnud kohe märgata, nähtub puudutatud isiku esile toodud tunnistaja W ütlustest, et põrandaplaadi tükk oli toru alt ära ja oli tunda, et sealt on niiske, vee tõmbamisel hakkas kohe vett nõrguma (dtl 174). Seetõttu võib asuda seisukohale, et puudutatud isik oleks pidanud vee lekkimist märkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada ka ebamõistlikuks, et korteriomanik kontrollib aeg-ajalt, ega korteri sees asuvate torude alt ei ole märg. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud veeleke raskelt ligipääsetavas kohas (dtl 175).
12.4.5.Puudutatud isik vabaneks VÕS § 103 lg 2 järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu, st asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud ega põhistanud, et esinevad vastutusest vabanemise alused. Kahju põhjustanud asjaolu (veeleke) oli puudutatud isiku mõjusfääris. Puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust tema väide, et korteri 80 omanik oleks pidanud ise veeleket varem märkama ja sellest teavitama. Liiatigi on puudutatud isiku väited selle kohta, et korteris 80 oli vee lekkimist juba varem näha, tõendamata. Samuti ei vabasta puudutatud isikut vastutusest tema väide, et teda ei olnud veelekke ilmnemise ajal kodus ning ei saanud mõjutada avalduse aluseks olevaid asjaolusid. KrtS § 31 lg 5 sätestab, et
2-22-1455 korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).
12.5.Maakohus on õigesti hinnanud kahjunõude kujunemist ja selle suurust. Puudutatud isiku määruskaebuse väited, et kahju suurus on tõendamata ning esiku ja vannitoa esiku kahjustused ei ole põhjuslikus seoses WC-s toimunud avariiga, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Avaldaja on tõendina esitanud kahju saanud korteri ülevaatuse akti (dtl 17), mille kohaselt oli kahju järgmine: WC-s betoonlagi, tapeet, puidust seinakapp, seinavalgusti; vannitoas ripplagi, plaadid seinal lahti, ülemisel lael värv, pahtel lahti (vann, kraanikauss), kraanikausi alune kapp, 2 valgustit; esikus betoonlagi, läbijooksu jäljed, kahes seinas tapeet, mis on kahjustatud, 2 seina värvitud, betoon, 1 valgusti. Avaldusele on lisatud ülevaatuse käigus ja ka kindlustusvõtja tehtud fotod, millelt nähtuvad veekahjud (dtl 27–46). Maakohus luges kahju suuruse tõendatuks RVO Ehituse Osaühingu 08.10.2019 hinnapakkumisega (dtl 18) ja leidis, et puudutatud isik pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Kahju ulatusest tulenevalt vastavad pakkumises loetletud kulud kahjustatud eseme seisukorra taastamise mõistlikele kuludele. Puudutatud isik on üksnes väitnud, et tema korterist lekkinud vee tagajärjel ei tekkinud kahjustusi sellises ulatuses nagu avaldaja on väitnud ja hüvitada tuleks üksnes WC-ruumis tekkinud veekahjustuse tagajärgede likvideerimine. Avaldaja on tõendanud avaldusele lisatud piltidega, et 07.10.2019 olid tekkinud ulatuslikud kahjustused nii tualettruumi, vannituppa kui ka esikusse. Kuigi tunnistaja Z ütluste kohaselt nägi ta korteris 80 väikest märga plekki (dtl 268), on maakohus tuvastanud, et 08.10.2019 korteris 80 teostatud kahjude hindamise käigus tehtud fotodelt nähtuvalt on niiskuse esinemine fikseeritud mõõdistusseadmega nii WC ja vannitoa seintel ja laes (dtl 29–31, 37, 38), samuti nende ruumide ette jääva koridori põrandal (dtl 41). Puudutatud isik ei ole väitnud, et mõõdistusseadmel nähtav tulemus ei vastaks tõele või ei kajastaks liigniiskuse olemasolu korteris 80. Sealjuures on tõendamata, et vesi oleks lekkinud varasemalt korterist 88. Puudutatud isik loobus maakohtu menetluses tunnistaja ülekuulamise taotlusest, millega soovis nimetatud väidet tõendada (dtl 125). Seega ei ole tõendatud ega põhistatud puudutatud isiku väited, et kahju ulatus oli väiksem. Kuivõrd avaldaja tõendas, et kahjustused olid lisaks WC-le ka vannitoas ja esikus, ei ole põhjendatud puudutatud isiku alternatiivne palve määrata hüvitis üksnes WC-s tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Puudutatud isik ei ole esitanud konkureerivat hinnapakkumist ega väitnud, et võimalik oleks olnud kahjustused kõrvaldada RVO Ehituse Osaühingu hinnapakkumisest soodsamalt. Maakohus selgitas 12.09.2022 istungil, et vastuväite olemasolul oleks tulnud ridade kaupa ära näidata, millised tööd ei ole vajalikud ja tõendada oleks seda saanud näiteks odavama hinnapakkumisega (dtl 177). Maakohtu selgituste peale möönis puudutatud isik, et tema põhjendamatuks peetud kulud on siiski põhjendatud või et tal ei ole võimalik tõendada ehitamise väiksemat kulu (dtl 178). Maakohus on juhtinud vaidlustatud määruses õigesti tähelepanu, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist väiksemas summas (2963 eurot) kui on kõnealuse aktiga tõendatud kahjusumma 4759,68 eurot. Avaldaja tõi vastuses määruskaebusele välja, kuidas kujunes kindlustusvõtjale kahju hüvitamine väiksemas määras (–35%), st hüvitist vähendati seetõttu, et erinevalt RVO Ehituse Osaühingu hinnapakkumisest hoidis kindlustusvõtja ise remonti tehes kokku tööjõukulusid ja riigimakse. Samuti arvati summast maha kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot (dtl 261).
2-22-1455
13.Puudutatud isiku hinnangul tuleks kahjuhüvitise suurust vähendada, kuna kahjustatud korteri 80 omanik jättis veelekkest teatamata enne 07.10.2019. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lg s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteri 80 WC-s, vannitoas ja esikus oleks juba varasemalt olnud märgata, et korterist 84 lekib vett. Kolleegium ei pea ilma põhistatud väideteta eluliselt usutavaks, et korteri 80 omanik talus teadlikult pikka aega vee lekkimist ning lasi veel ettearvamatult aastaid voolata või nõrguda.
14.Puudutatud isik palus nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebuses vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Puudutatud isik leiab, et kahju hüvitamine täies ulatuses on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna ta ei saanud ette näha, et veetorustikul oli veeleke, ta saabus võimalikult kohe kahjustada saanud korterisse, näitas üles head käitumistava juhtumi ja selle tagajärgede vastu, lisaks on puudutatud isik pensionär ja tal puudub registritesse kantud vara. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused VÕS § 140 lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 140 eesmärk on vältida eelkõige selliste olukordade teket, kui kahju hüvitamisega täies ulatuses kaasneks isiku vastutus sellises ulatuses, et ta ei suudaks elu lõpuni sellisest kohustusest vabaneda. Arvestades kahju summat ja viiviseid ning et puudutatud isik on käesoleval hetkel 67-aastane, ei ole põhjendatud arvata, et ta ei suudaks kahju hüvitamise kohustusest elu lõpuni vabaneda. Kuigi puudutatud isikul puudub kinnistusraamatusse ja äriregistrisse kantud vara (dtl 236–237), nähtub korteriühistu esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et puudutatud isik on vähem kui kuu aega enne vaidlustatud määruse kuulutamist võõrandanud tema ainuomandisse kuulunud korteri 84 (dtl 253–255). Puudutatud isik pole vaatamata korteriühistu vastuväitele selgitanud, millist liiki tehinguga ja millise vastusoorituse eest korteriomand võõrandati. Puudutatud isik on 30.08.2024 seisukohas leidnud üksnes, et korteriomandi võõrandamine ei oma puutumust käesoleva asjaga. Vara võõrandamine toimub eeldatavalt vastusoorituse eest. Lisaks asjaolu, et puudutatud isik reageeris telefonikõnele veeavarii kohta ja läks enda korterisse veeleket kõrvaldama ning korraldas sanitaartehniku kohalekutsumise, on sellises olukorras asjade loomulik käik ning puudutatud isikult võibki oodata edasise kahju tekkimise tõkestamist. Puudutatud isik ei ole toonud esile, et ta oleks võtnud enne 07.10.2019 meetmeid veelekke kõrvaldamiseks või takistamiseks, kuigi tema enda väitel voolas vett pika aja jooksul. Kuna puudutatud isik ei ole kahjuhüvitamise vähendamist õigustavaid asjaolusid kohtule usutavaks teinud, puudub ringkonnakohtul alus hüvitise vähendamiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt on maakohus avalduse õigesti rahuldanud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
16.Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti hoolimata sellest, et lahend tehti puudutatud isiku kahjuks (TsMS § 172 lg 1 teine lause) või et avaldaja menetluskulud oleksid kindlaks
2-22-1455 määratud põhjendamatus ulatuses. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.
17.Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ringkonnakohtus
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
19.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
20.Avaldaja 30.08.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu määruskaebemenetluses 4,5 tundi, mis vastab summale 540 eurot (käibemaksuta). Avaldajale osutati õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis (käibemaksu ei lisandu). Avaldaja lepingulisel esindajal kulus 23.09.2022 kohtumäärusega, 10.10.2022 määruskaebusega ja 24.10.2022 korteriühistu seisukohaga tutvumisele ning avaldaja 27.10.2022 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 4,5 tundi. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 540 eurot (4,5 x 120). Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
21.Korteriühistu menetluskulude nimekirja ei esitanud ning toimikust ei nähtu kulude tekkimist, mistõttu märgib ringkonnakohus, et korteriühistul puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.